Tag Archives: vanus

Hõissa pulmad!

Juulist augustini on abiellumise kõrghooaeg. Selle aja ootuses on Statistikaametil valminud interaktiivne infograafik, kust igal huvilisel on võimalik vaadata, millises vanuses jõuavad Eesti mehed ja naised abieluranda.

2016. aastal sõlmiti 6360 abielu. Seda on 455 abielu vähem kui 2015. aastal, mil abielude arv oli viimase kümnendi suurim. Viimase 20 aasta jooksul on abielude arv püsinud üsna stabiilsena, jäädes vahemikku 5000–7000 abielu aastas.

Juba aastaid on kõige populaarsemad abiellumiskuud olnud juuli ja august. 2016. aastal sõlmiti nende kahe kuu jooksul 35% kõikidest abieludest. Kõige vähem abielluti aasta esimestel kuudel (jaanuar–märts) ja novembris.

Praegusel ajal on abielu sõlmimine sageli jätk senisele teekonnale, mitte päris uus algus. 2016. aastal abiellunud paaridest üle kahe kolmandiku oli eelnevalt olnud vabaabielus ja 29% paaridel oli abiellumise ajal ühiseid lapsi. Vähemalt iga neljas mullu abiellu astunud inimene abiellus teist või rohkemat korda.

Kui vanalt Eesti elanikud abielluvad?

Kõige levinum abiellumisaeg on vanuses 25–34. Selles vanusevahemikus inimesed moodustasid 2016. aastal nii naiste kui ka meeste seas ligi poole kõikidest abiellujatest. Üldjuhul abielluvad naised veidi nooremas eas kui mehed. Mullu oli naine abielludes keskmiselt 32,6- ja mees 35,3-aastane. Noorim abiellunud naine oli 16-aastane ja vanim 92-aastane. Abiellunud meeste vanus jäi vahemikku 18–94 eluaastat.

Tavaliselt on mees ja naine abielludes enam-vähem samas vanuses või mees veidi vanem. 2016. aastal oli 28% paaridel mehe ja naise vanusevahe kuni üks aasta ning 32% juhtudest oli mees naisest 2–5 aastat vanem. Rohkem kui viieaastase vanusevahega paarid hõlmasid üle neljandiku kõikidest abieludest. Sealhulgas leidus ka väga suure vanusevahega paare. 2016. aastal sõlmiti 50 abielu, kus mees oli naisest üle 20 aasta vanem. Suurim vanusevahe oli 41 aastat. Vastupidiseid juhuseid, kus naine oli mehest üle 20 aasta vanem, esines märksa harvemini (8 korral, suurim vanusevahe oli 23 aastat).

Statistikaametil valmis äsja Itaalia kolleegide eeskujul interaktiivne infograafik (http://www.stat.ee/public/apps/abielud/), mis võimaldab graafiliselt uurida Eesti elanike abiellumisvanust. Millises vanuses naistega abielluvad 25–29-aastased mehed? Aga kui vana kaasa valivad endale 30–34-aastased naised? Kui palju leidub suure vanusevahega paare? Kui vanalt abiellusid Eesti mehed ja naised 10 või 20 aastat tagasi? Infograafik esitab andmeid alates 1992. aastast.

Põnevat avastamist!

Eve Telpt, Statistikaameti peaanalüütik

Metoodika

Abielustatistika kajastab kõiki abielusid, kus vähemalt üks abiellujatest on Eesti alaline elanik. Interaktiivsel infograafikul on graafiliselt kujutatud need abielud, kus on teada nii mehe kui ka naise vanus. Välismaal sõlmitud abielude puhul võib olla abielluja kohta saadav teave puudulik (nt vanus teadmata), kuna välisriigi asutused ei pruugi koguda sama statistilist infot nagu Eesti asutused.

Detailsema ülevaate abielustatistikast leiab statistika andmebaasist.

Väike Eesti suures Euroopas – loendustulemused rahvusvahelises võrdluses

2014. aasta lõpus tegi Eurostat tarbijatele kättesaadavaks uue infosüsteemi Census Hub, mis esitab Euroopa Liidu ja Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni (EFTA) liikmesriikide 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemusi ning annab hea võimaluse Eestit teiste riikidega võrrelda.

Euroopa riikide rahvastik vananeb

Euroopa riikide rahvastik vananeb ning sellega seoses seisavad riikidel praegu ja tulevikus ees tõsised tööhõivepoliitikat ja sotsiaalsüsteemi puudutavad väljakutsed. Viimase rahvaloenduse andmetel on vanadussõltuvusmäära (näitab riigi vanemaealiste (vähemalt 65-aastaste) suhet tööealistesse (15–64-aastased)) põhjal kõige halvem olukord Itaalias ja Saksamaal, kus 100 tööealise kohta elab vastavalt 32 ja 31 pensioniealist. Eesti asub 32 riigi võrdluses
10. kohal. Eestis on loenduse andmetel iga 100 tööealise kohta 27 pensioniealist, lihtsustavalt väljendudes – iga nelja tööealise kohta üks pensioniealine.

Võrreldes 2000. aasta rahvaloendusega on enamikus Euroopa riikides vanadussõltuvusmäär kasvanud. Suurimad muutused toimusid Saksamaal, Leedus, Lichtensteinis, Lätis ja Kreekas. Eestis elas 2000. aastal
22 pensioniealist 100 tööealise kohta.

Madala sündimuse ja oodatava eluea ning põlvkondade vaheldumise aja pikenemise tõttu jätkub vanadussõltuvusmäära kasvutrend Euroopas ka edaspidi. Tuginedes ÜRO rahvastikuprognoosile tuleb selleks, et kogu Euroopas säiliks vanadussõltuvusmäär alla 15%, tõsta aastaks 2025 pensionile mineku iga 70 eluaastani ning aastaks 2050 juba 75 aastani. Eesti statistikaameti rahvastikuprognoosi järgi kasvab riigi vanadussõltuvusmäär aastaks
2025 36%-ni ning aastaks 2040 47%-ni, mis tähendab üht pensioniealist kahe tööealise kohta.

1

Anu Tõnurist, Statistikaameti peaanalüütik