Tag Archives: väliskaubandus

EV100: Mida ennustab väliskaubandushoroskoop?

Statistikaameti andmetel on väliskaubanduses olukord sajandi jooksul omajagu muutunud: kui 1924. aastal veeti Eestisse kaupu enamasti Saksamaalt, Suurbritanniast ja Venemaalt, siis 2016. aastal Soomest, Saksamaalt ja Leedust.

Eesti on avatud väikeriik ja majanduslikus mõttes sõltub riigi käekäik suurel määral välismaistest kaubanduspartneritest. Kui maailmamajandusel läheb hästi, siis läheb Eestil samuti hästi. Kui maailmaturul on majanduslangus, siis kannatame ka meie. Majanduslik edu on aga heaolu (st sotsiaalse kindlustatuse, palgakasvu, karjääri, muretu pensionipõlve, hea meditsiinisüsteemi jms) alus. Seega peab realistlike tulevikuplaanide tegemiseks süvenema väliskaubanduses toimuvasse. Mida sealsed märgid näitavad?

Tuleviku ennustamiseks on hea vaadata minevikku. Praeguse Eesti majanduse võrdlusbaasiks on mõistlik kasutada Eesti esimesest iseseisvuse perioodist aastat 1924, mil Eesti majandus oli pool kümnendit vabalt arenenud ja teatud tasakaalupunkti saavutanud. Muutused olid toimunud, kuid uued proovikivid seisid veel ees. Nii on see ka praegu.

1924. aastal veeti Eestisse kaupu peamiselt Saksamaalt (36,6%), Suurbritanniast (14%) ja Venemaalt (12,8%). Praegu on need riigid (2016. aasta andmete põhjal) Soome (13%), Saksamaa (11%) ja Leedu (9,5%). Pea saja aasta jooksul on muutunud riikide piirid ja toodang, kuid siiski saab leida sarnaseid mustreid.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Eesti kauba peamised tarbijad ehk ekspordipartnerid olid 1924. aastal Suurbritannia (33,5%) ja Saksamaa (22,6%). Praegu saadame oma kaupu eelkõige Rootsi (17,9%) ja Soome (16%). Seega on siin toimunud oluline muutus – praegu on Eesti oma toodangule leidnud kliendi kodu külje alt, muutunud lokaalsemaks, lähemal tarbijaturgudele. Pakutav on ka mitmekesisem.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

1924. aastal toodi sisse eelkõige toiduaineid – üle kolmandiku kogu sisseveost. Välja viidi peamiselt kiudaineid ja tekstiilitooteid (41,2%). Praegu tuuakse sisse elektrimasinaid ja -seadmeid (17,8%) ning transpordivahendeid (10,7%), arvestataval hulgal ka toidukaupu (10,6%). Välja viiakse jällegi elektrimasinaid ja -seadmeid (21,5%), kuid ka puitu ja puittooteid (10,2%).

Rahvusvahelises plaanis on olukord muutunud. 1924. aastal oli Eesti põllumajandusriik, kellest hakkas saama tekstiiliga tegelev maa, praegu on Eesti elektrooniliste seadmete allhankemaa. Enda äratoitmisega tuleb riik ehk pisut paremini toime, kasutatakse rohkem oma metsariigi eelist ning toodetakse keerukamaid asju, kuid samas oma lõppkaubamärki ehk Eestis toodetut välisturgudel vähem. Kui mõnes tipptelefonis on sees Eestis kokku pandud elektrooniline ime või välismaise tootja mööbel on tegelikult Eestis kasvanud puidust, siis seda kahjuks tootesildilt lugeda pole võimalik.

Kuidas on lood üle võimete elamisega? 1924. aastal veeti kaupu sisse 8,2 miljardi marga eest ja eksporditi 338 miljoni marga võrra väiksema summa eest. Seega oli väljavedu 4% võrra sisseveost väiksem. 2016. aastal imporditi 13,5 miljardi euro eest ja Eesti väliskaubandus­bilanss oli miinuses 1,6 miljardi euro ehk ligi 12%-ga.

Eksporti ületav import tähendab üldjuhul üle jõu elamist (võrreldes teenimisega kulutatakse rohkem). Selles mõttes on majanduse praegune seis umbes kolm korda vähem talupojalikult alalhoidlik kui 1924. aastal. Kas see on ka otsene kurjakuulutava ajajärgu või allakäigu eelhoiatus, on rakse öelda. Ettevaatlik tuleb aga olla ja teatud konservatiivsus tuleviku hindamisel ei ole kindlasti kurjast.

Teisiti öeldes näitab välismajandushoroskoop, et taevas on mõningaid tumedavõitu pilvi, kuid paanitseda ka ei maksa. Eks enamikule ju meeldivad välismaised autod, televiisorid, köögitehnika, nutitelefonid ja muu taoline kraam. Neid tooteid Eestis õigupoolest ei tehtagi, isegi kui tahaks kodumaist eelistada ja väliskaubanduse tasakaalu selle kaudu parandada. Ja kui olukord majanduses peaks ikkagi väga vihmale pöörama, siis on võimalik mõnest välismaisest vidinast ka lahti öelda, et nii rohkem talupoja tarkuse radadele tagasi pöörata. Veelgi enam, palju räägitakse sellest, et tänapäeva niivõrd tugevalt põimunud riikide majanduste tingimustes väliskaubanduse puudujäägil enam sellist olulist rolli ei ole. Elame, näeme.

 

 

Jaan Õmblus, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

 

Statistikaameti kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks on statistiline album „Eesti Vabariik 100“, mis ilmub 2018. aasta veebruaris.

 

Eesti päritolu kaubad annavad ekspordist üle kahe kolmandiku

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Statistikaameti andmetel eksporditi 2015. aastal Eesti päritolu kaupu 7,9 miljardi euro väärtuses. Võrreldes 2014. aastaga vähenes Eesti päritolu kaupade eksport 6%.  Eesti päritolu kaupade eksport vähenes enam kui  kogu Eesti ekspordi langus (4%) samal perioodil.

Suurimad ekspordiartiklid ja sihtriigid

Eesti päritolu kaupadest eksporditi 2015. aastal kõige enam masinaid ja seadmeid, mis moodustasid 29% kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist. Järgnesid puit ja puittooted (14%) ning muud tööstustooted (12%). Muude tööstustoodete kategooria hõlmab ka mööblit ning kokkupandavaid puitehitisi. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus oli 10% kogu Eesti päritolu kaupade ekspordist.

Eesti päritolu kaupade ekspordist moodustas 80% eksport Euroopa Liidu riikidesse ja 20% eksport muudesse riikidesse. Kokku eksporditi 2015. aastal Eesti päritoluga kaupu 161 erinevasse riiki. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu kaupu Rootsi (24% Eesti päritolu kaupade ekspordist) ja Soome (19%). Teised tähtsamad partnerriigid olid Saksamaa, Läti (mõlema osatähtsus 6%) ja Norra (5%). Venemaa oli partnerriikide seas alles kümnendal kohal ning sinna eksporditi  3% Eesti päritoluga kaupadest.

Eesti päritolu kaupade osatähtsus kaubajaotistes oli väga erinev

Eesti päritoluga kaupade osatähtsus oli suurim puidu ja puittoodete ekspordis (93%) ning mitmesuguste tööstustoodete ekspordis (90%). Paberi ja pabertoodete ekspordist moodustasid Eesti päritoluga kaubad 88% ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist 72%. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade puhul olenes Eesti päritolu kaupade osatähtsus oluliselt ka kauba iseloomust. Elusloomade, piima ja piimatoodete, teravilja ning jahu ekspordist oli üle 90% kohalikku päritolu, samas jookide ja alkoholi puhul oli sama näitaja vaid 26%. Elektriseadmete ekspordis oli Eesti päritolu toodete osatähtsus 75%, kuid mehaaniliste masinate ekspordis vaid 52%. Transpordivahendite ekspordist moodustasid Eesti päritolu kaubad vaid 39% ja mineraalsete toodete ekspordist 32%.

01

Eesti päritoluga kaupade osatähtsus sihtriigiti

Peamistest ekspordi sihtriikidest oli Eesti päritolu kaupade osatähtsus kaupade ekspordis suurim Skandinaaviamaadesse ning väikseim Baltimaadesse ja Venemaale. Eesti päritolu kaubad moodustasid kogu kaupade ekspordist Rootsi 85%, Soome 80% ja Saksamaale 81%. Lätti eksporditud kaupadest moodustasid Eesti päritolu kaubad vaid 39% ning Leetu eksporditud kaupadest 41%. Kõigist Venemaale eksporditud kaupadest moodustasid Eesti päritoluga kaubad vaid 29%.

02

Detailsemad andmed Eesti päritolu kaupade ekspordi kohta on avaldatud Statistikaameti andmebaasis.

Statistikaamet kasutab kaupade päritolu tuvastamisel andmeesitajate poolt märgitud päritoluriiki. Vastavalt definitsioonile on päritoluriik riik, kus kaup on toodetud või kus on aset leidnud kauba töötlemine. Eesti päritolu kaupadeks loetakse seetõttu Eestis toodetud ning Eestis töödeldud kaubad.

Allan Aron, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Üle poole Eesti ekspordist saadakse töötlevast tööstusest

Eesti eksport on viimase 21 aasta jooksul liikunud enamasti kasvavas joones. Suurimad eksportijad on sel perioodil olnud Harju, Ida-Viru ja Tartu maakonnas. Enim on panustanud eksporti töötlev tööstus.

Eestist eksportivate majandusüksuste ekspordikäibest ja majandusüksuste arvust parema ülevaate saamiseks on mõistlikum jagada Eesti kaheks – Harju ja teised maakonnad. Harju maakond koos Tallinnaga on olnud 21 aasta jooksul maakondadest kõige suurem eksportija, andes 59–69% Eesti koguekspordist. Teisel ja kolmandal kohal olevad Ida-Viru ja Tartu maakond on sel perioodil andnud vastavalt 6%–13% ja 4%–8% Eesti ekspordist.

Eestist eksporditud kaupade väärtus on liikunud 21 aasta jooksul enamasti kasvavas joones. Esimene suurem tagasilöök oli aastal 1999, mis mõjutas rohkem Harju maakonna majandusüksuseid. Venemaa rahakriisi tõttu 1998. aasta augustis (rubla devalveeriti enam kui 70% ulatuses) vähenes oluliselt eksport Venemaa turule, mis mõjutas eriti põllumajandus­toodete tootjaid. Pärast Venemaa rahakriisi kosusid Harju maakonna ettevõtjad kiiremini kui teiste maakondade omad. Samuti hakkas alates 2000. aastast eksportivate majandusüksuste arv aasta-aastalt vaikselt suurenema. 2002. aastal toimus väike langus Harju maakonna majandusüksuste ekspordikäibes, kuid teiste maakondade majandusüksuseid see ei mõjutanud. 2007. aastal ekspordi kasv aeglustus, mis avaldas mõju kogu Eesti ekspordikäibele. 2009. aasta majandussurutis mõjutas oluliselt kogu Eesti majandusüksuste eksporti. Pärast keerulist perioodi hakkas taas hoogsamalt kasvama Harju maakonna eksport ning tunduvalt rahulikumas tempos teiste maakondade eksport. Kiire ekspordikäibe kasv toimus aastatel 2010–2011 ja seda eriti Harju maakonnas, kus kahe aasta jooksul suurenes käive 3,5 miljardi euro võrra, teistes maakondades kasvas käive kokku 1,4 miljardi euro võrra. Samal perioodil loodi Harju maakonnas eksportivaid majandusüksuseid juurde üle 1200, teistes maakondades kokku aga vaid üle 600. Alates 2011. aastast on saavutatud teatud ekspordikäibe tase, mis on püsinud küllaltki sarnasena neli aastat, Harju maakonnas see 2014. aastal isegi veidi kahanes. Samas on Harju maakonnas tekkinud nelja aastaga juurde üle 900 eksportiva majandusüksuse ja teistes maakondades üle 600. Paraku ei ole see ekspordikäibe suurenemist toetanud.

1

Suurim eksportija on töötlev tööstus

Eesti eksportivad majandusüksused on jaotunud põhiliselt kolme tegevusala vahel. Aastatel 2004–2014 andis ülekaalukalt üle 50% ekspordist töötlev tööstus, sellele järgnes hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala ca 20% osatähtsusega ning kolmas oluline tegevusala oli veondus ja laondus. Töötleva tööstuse osatähtsus vähenes märgatavalt pärast Euroopa Liiduga liitumist – kahe aasta jooksul langes osatähtsus 71%-st 54%-ni. 2007. aastal saavutati mõningane stabiilsus ning taas hakkas töötleva tööstuse ekspordi osatähtsus suurenema 2013. aastal. Vastupidises suunas töötlevale tööstusele on liikunud veonduse ja laonduse tegevusala majandusüksuste ekspordi osatähtsus. Kiire kasv selles tegevusalas toimus pärast liitumist Euroopa Liiduga – 3%-st saavutati 2006. aastaks juba 20% osatähtsus kogu Eesti äriregistri­koodiga majandusüksuste ekspordis. Kiire kasv tulenes mitmest muudatusest, mis Euroopa Liiduga liitumine endaga kaasa tõi. Üks oluline muudatus oli piiride kadumine Euroopa Liidu riikidega, ühtäkki sai Eestist Euroopa Liidu piiririik, mis soodustas kaupade vaba liikumist. Samuti avaldas mõju mõningane metoodika muudatus, paljudest endistest tolliladudest sai nn tavaline ladu ja neisse toodud kaubad ja hiljem neist väljaveetavad kaubad arvestatakse ekspordi ja impordi statistikasse. Alates 2007. aastast on selles tegevusalas toimunud langus ning 2014. aastal oli veonduse ja laonduse tegevusala osatähtsus vaid 6% koguekspordist. Hulgi- ja jaekaubanduse tegevusala on olnud kümme aastat küllaltki stabiilses seisus, kõikudes 19% ja 24% vahel koguekspordist.

Eksportivate majandusüksuste hulgas on ülekaalukalt kõige rohkem esindatud hulgi- ja jae­kaubanduses tegutsevad majandusüksused. Nende arv on pärast 2011. aastat oluliselt kasvanud. Töötleva tööstuse tegevusala eksportivate majandusüksuste arv on olnud pärast 2004. aastal toimunud langust küllaltki stabiilne. Laonduse ja veonduse tegevusala eksportivate majandusüksuste arv on vaikselt kasvanud.

2

Detailsem ülevaade iga maakonna ekspordi kohta on ilmunud Statistikaameti kogumikus „Eesti piirkondlik areng. 2015. Regional Development in Estonia“ artiklis „Maakondade eksport aastatel 1993–2014“ (Evelin Puura, Mirgit Silla).

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Mirgit Silla, Statistikaameti vanemstatistik

Eesti eksport Aasia turule

Statistikaameti andmetel moodustas 2014. aastal Aasia riikide osatähtsus Eesti kaupade koguekspordist 4% ja -impordist 6%. Aasia riikide osatähtsus Eesti kaubavahetuses pole viimase kümne aasta jooksul oluliselt muutunud.

2014. aastal eksporditi Eestist Aasia riikidesse kaupu 516 miljoni euro väärtuses ja imporditi 884 miljoni euro eest. Eestist eksporditi kaupu 42 Aasia riiki ja imporditi 38 riigist. Kaubavahetuse puudujääk oli 368 miljonit eurot, mida mõjutas enim negatiivne kaubavahetuse bilanss Hiinaga (-347 miljonit eurot) ja Hongkongiga (-109 miljonit eurot). Võrreldes 2013. aastaga kahanes eksport 1% ehk 5 miljonit eurot ning import suurenes 8% ehk 65 miljonit eurot.

Eesti ekspordi peamine sihtriik Aasia suunal oli 2014. aastal Hiina, järgnesid Korea Vabariik, Jaapan, Saudi Araabia ja India. Eksport kahanes 2013. aastaga võrreldes enim Iraaki (15 miljonit eurot) ja Kasahstani (13 miljonit eurot), samas suurenes eksport Hiinasse 40 miljoni euro võrra.

Eesti eksport Aasiasse

2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga kasvas Eesti eksport Aasia riikidesse 12%. Enim on eksport suurenenud Iraani (kasv 11,3 miljonit eurot), Hiinasse ja Taisse (mõlemasse kasv 5,3 miljonit eurot) ning Indiasse (kasv 5 miljonit eurot). Samas on enim kahanenud eksport Korea Vabariiki (13,6 miljoni euro võrra).

Mida Eestist Aasiasse eksporditakse?

Hiinasse eksporditi 2014. aastal enim elektriseadmeid – 21% koguekspordist (sh elektrimootorid, trafod, seadmed kõne ja pildi vastuvõtmiseks, lülitusseadmed, puldid), järgnesid puit ja puittooted – 17% (sh saepalgid, hööveldatud puitmaterjal, spoon vineerimiseks, pidevprofiiliga puitmaterjal), mõõte-, kontroll-, meditsiiniseadmed – 15% (sh elektrisideinstrumendid, meditsiiniinstrumendid ja -seadmed) ning mineraalsed tooted – 13% (sh raske kütteõli, toorõli, turvas).

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus ekspordis oli 2014. aastal 7%. Olulisemad tooted, mida Eestist Hiinasse veeti, olid külmutatud mustikad, krevetid ja kala.

2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga kasvas Eesti kaupade eksport Hiinasse 5,3 miljoni euro võrra, peamiselt mõjutas kasvu metallkonstruktsioonide, mõõteinstrumentide ja pakkimisseadmete ning toidukaupadest krevettide ekspordi kasv.

Korea Vabariiki eksporditi 2014. aastal ühe miljoni võrra vähem kaupu kui aasta varem. Enim eksporditi Eestist Koreasse mehaanilisi seadmeid – 23% (sh puurimismasinate osad, katelde seadmed), mineraalseid tooteid – 21% (sh raske kütteõli, turvas), puitu ja puittooteid – 19% (sh hööveldatud puitmaterjal, profiiliga puitmaterjal, liimpuit) ning elektriseadmeid – 13% (sh vahelduvvoolugeneraatorid, staatilised muundurid).

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus ekspordis oli 1% ning Koreasse eksporditi peamiselt vadakut ja pärmi.

2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga vähenes Eesti eksport Korea Vabariiki 13,6 miljoni euro võrra, peamiselt mõjutas seda mineraalsete toodete (sh raske kütteõli) ja elektriseadmete (sh vahelduvvoolugeneraatorid) ekspordi vähenemine.

Jaapanisse eksporditi 2014. aastal enim puitu ja puittooteid – 52% (sh liimpuit, hööveldatud puitmaterjal), elektriseadmeid – 16% (sh staatilised muundurid, seadmed kõne ja pildi vastuvõtmiseks ja edastamiseks) ning keemiatööstuse toorained ja tooteid – 9% (sh muldmetallid, aromaatsed monokarboksüülhapped). Toidukaupade ekspordi osatähtsus oli alla 1%.

2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta sama perioodiga kasvas Eesti eksport Jaapanisse miljoni euro võrra, mida mõjutas enim elektriseadmete väljaveo kasv. Toidukaupu eksporditi 0,2 miljoni euro eest rohkem, mida mõjutas kalakonservide ja pärmi ekspordi suurenemine.

ASEANi riikide kiirelt arenev turg

Kagu-Aasia Maade Assotsiatsiooni (ASEAN) kuulus 2014. aastal kümme Aasia riiki (Filipiinid, Indoneesia, Malaisia, Singapur, Tai, Brunei Darussalam, Vietnam, Laos, Birma, Kambodža) ning neid riike peetakse kiirelt arenevaks turuks.

ASEANi riigid moodustasid 2014. aastal Eesti ekspordist Aasiasse 6%, mis võrreldes 2013. aastaga vähenes 1%. Kokku eksporditi Eestist ASEANi riikidesse 32 miljoni euro eest kaupu. Suurimad ekspordi sihtriigid olid Vietnam, Singapur ja Tai. Bruneisse ja Birmasse eksporti ei toimunud.

Eesti eksprot ASEAS riikidesse

Vietnami eksporditi Eestist 2014. aastal 10,7 miljoni euro eest. Peamiselt eksporditi Vietnami keemiatööstuse toorainet ja tooteid (sh muldmetallid), puitu ja puittooteid (sh kase saepalgid), mõõte- ja kontrollinstrumente ning mehaanilisi masinaid (sh puidutöötlemise pressid, seadmete osad).

Toidukaupadest on Eestist alates 2014. aasta III kvartalist Vietnamisse eksporditud külmutatud lõhet ja toiduvalmistisi ning IV kvartalis lisandus eksporti ka vadak. 2015. aasta I kvartalis on toidukaupadest Vietnami eksporditud vaid külmutatud lõhet.

2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga on Eesti eksport Vietnami vähenenud 4%.

Taisse eksporditi 2014. aastal 6,7 miljoni euro eest. Enim eksporditi Taisse keemiatööstuse toorained ja tooteid (sh muldmetallid, aromaatsed monokarboksüülhapped), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (sh vadak, linnuliha) ning transpordivahendeid (sh mootorsõidukite kereosad ja tarvikud).

2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga on Eesti eksport Taisse kasvanud 5,3 korda mõjutatuna enim eelnimetatud toodete suurenenud väljaveost.

Singapuri eksporditi 2014. aastal 6,8 miljoni euro eest. Enim viidi Eestist Singapuri metalli ja metalltooteid (sh plii, metallkonstruktsioonid), mehaaniliste masinate osi ning elektriseadmeid (sh signalisatsiooniseadmed, puldid). Toidukaupadest veeti Singapuri enim vadakut ja õlut.

2015. aasta I kvartalis võrreldes 2014. aasta I kvartaliga on eksport Singapuri kasvanud 1,8 korda. Kasvu on mõjutanud elektriseadmete ja mehaaniliste masinate ekspordi suurenemine.

Eestieksport Aasiasse_kaart

Mida Aasiast Eestisse sisse veetakse?

Peamiselt imporditi 2014. aastal Aasia riikidest Eestisse elektriseadmeid (45% kogu Aasia poolsest impordist), mehaanilisi masinaid (11%) ning tekstiili ja tekstiiltooteid (11%). Eesti peamised impordi saatjariigid olid Hiina (55% kogu Aasia poolsest impordist), Hongkong (14%) ja Taiwan (7%).

Aasia turg on suur, kiirelt arenev ja paljude võimalustega, kuid nagu Eesti kaubavahetuse ülevaade näitab, ei ole sinna pääsemine ja ekspordi suurendamine kuigi lihtne.


Evelin Puura
, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Eesti eksport Venemaale on 2014. aasta esimesel poolaastal vähenenud

Statistikaameti 2013. ja 2014. aasta I poolaasta andmete võrdlus näitab, et Eesti eksport Venemaale on vähenenud 41,3 miljoni euro võrra. Peamiselt on ekspordi vähenemist mõjutanud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete ning elusloomade ja loomsete toodete väljaveo vähenemine.

Eesti eksportis 2013. aasta I poolaastal Venemaale kaupu 655,7 miljoni ning 2014. aasta I poolaastal 614,4 miljoni euro eest, mis mõlemal juhul moodustas 10% kogu Eesti kaupade ekspordist. 2013. aasta teisel poolel eksport Venemaale kasvas ja oli 748,4 miljonit eurot, moodustades 12% kogu Eesti ekspordist.

2014. aasta I poolaastat 2013. aasta sama ajaga võrreldes saab öelda, et Eesti ekspordi vähenemist Venemaale on kõige rohkem mõjutanud keemiatööstuse ja sellega seotud tööstusharude toodete (sh orgaaniline keemia, värvained, fotokemikaalid) eksport, mis vähenes üle 20 miljoni euro. Ekspordi langusele on avaldanud suurt mõju põllumajandussaaduste ja toidukaupade kaubajaotise puhul elusloomade ja loomsete toodete (sh elusloomad, liha, kala, piim ja piimatooted) väljaveo vähenemine, mis on kahanenud üle 12 miljoni euro.

Eesti päritolu toodete osatähtsus ekspordis Venemaale

Eestile kui Euroopa Liidu piiririigile on omane, et ühe osa kaupade ekspordist moodustab re-eksport ehk teistest riikidest Eestisse toodud kaupade taasväljavedu pärast ladustamist. Re-eksport annab ka tööd laondus- ja veondussektorile. Peale selle viivad teiste riikide päritolu kaupa välja ka Eesti enda tootjad. Näiteks enamik maitseaineid imporditakse Eestisse ja nende pakendamine siin ei muuda kauba päritolu. Samas kui siin toodetakse maitseainesegusid, siis need tooted on juba Eesti päritolu.

Venemaale väljaveos on re-ekspordi osatähtsus aastaid suur olnud. Nii
2013. aastal kui ka 2014. aasta I poolaastal moodustasid Eesti päritolu kaubad vaid ligikaudu veerandi kogu kaupade ekspordist Venemaale.

Mida Venemaale eksporditakse?

Nii 2013. kui ka 2014. aastal moodustasid Venemaale eksporditud kaupadest peaaegu poole mehaanilised masinad ning põllumajandussaadused ja toidukaubad. 2013. aasta I poolaastal eksporditi mehaaniliste masinate kaubagruppi kuuluvaid tooteid Venemaale 168 miljoni euro eest, milles Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli vaid 6%. 2014. aasta I poolaastal eksporditi neid kaupu 12 miljoni euro väärtuses rohkem ning Eesti päritolu toodete hulk suurenes aastataguse sama ajaga võrreldes kaks korda. Selles kaubagrupis on Eesti päritolu toodete hulk küll väike, kuid 2014. aasta I poolaastal eksportis neid üle 280 Eesti ettevõtte (41% kogu selle grupi eksportijatest).

Põllumajandussaadusi ja toidukaupu viidi 2013. aasta I poolaastal Venemaale 99,3 miljoni euro eest, kusjuures Eesti päritolu kaupade osatähtsus oli 43%. 2014. aasta esimese kuue kuuga eksporditi neid kaupu Eestist Venemaale
102 miljoni euro eest, kuid Eesti päritolu tooteid oli mullusest 1,4 korda vähem. Eesti päritolu kaupade väljavedu kahanes juba 2013. aasta II poolaastal, mil 140,1 miljoni euro väärtuses eksporditud põllumajandussaadustest ja toidukaupadest oli vaid 31% Eesti päritolu.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti mõjutab kõige rohkem valmistoidukaupade; karastusjookide; alkohoolsete jookide ja äädika ning tubaka kaubajaotis. Suurima osatähtsusega selles kaubajaotises on jookide, alkoholi ja äädika kaubagrupil. Võrreldes 2013. aasta sama perioodiga on alkohoolsete jookide eksport Venemaale kasvanud 2014. aasta l poolaastal
1,3 korda. 2014. aasta I poolaastal eksporditi alkohoolseid jooke Venemaale
55,5 miljoni euro eest. Selles kaubagrupis on Eesti päritoluga tooteid keskmiselt 2%.

Venemaa sanktsioonid

Venemaa keelustas elusloomade ekspordi 2012. märtsist. Kalatoodetele kehtestas Venemaa osalised sanktsioonid juba 2013. aasta II poolaastal ning osale tootjatele uuesti koos piimale ja piimatoodetele kehtestatud sanktsioonidega 2014. aasta jaanuari algusest. Sealiha eksporti hakkas Venemaa piirama 2014. aasta jaanuari lõpust. Kõik need piirangud on avaldanud mõju ekspordile.

Kalatooteid (elus, jahutatud, külmutatud, kuivatud, soolatud, külm- või kuumsuitsukala) eksporditi 2013. aasta I poolaastal Eestist Venemaale
10,2 miljoni euro eest, Eesti päritolu tooted moodustasid sellest 88%. Piirangute tulemusena vähenes eksport 2013. aasta II poolaastal kaks korda. 2014. aasta I poolaastal eksporditi kalatooteid 9 miljoni euro eest, Eesti päritolu tooted moodustasid sellest 87%. Võrreldes mulluse sama perioodiga, vähenes tänavu
I poolaastal kala eksport Venemaale 1,1 miljoni euro võrra.

Piima ja piimatooteid eksporditi 2013. aasta I poolaastal Eestist Venemaale
20,4 miljoni euro eest, millest Eesti päritolu tooted moodustasid 99%. Nii
2013. aasta II poolaastal kui ka 2014. aasta I poolaastal eksporditi neid tooteid 14,9 miljoni euro eest ja Eesti päritolu toodete osatähtsus oli alla 90%. Sanktsioonide mõjul on piima ja piimatoodete eksport vähenenud 1,4 korda, võrreldes 2013. aasta I poolaastaga, oluliselt on seda mõjutanud juustu ekspordi vähenemine 13 miljoni euro võrra.

Liha ja lihatooteid, sealhulgas vorsti ja neist tehtud konserve, eksporditi
2013. aasta esimesel kuuel kuul Eestist Venemaale 2,3 miljoni euro eest, 99% kaubast oli Eesti päritolu. 2013. aasta II poolaastal kasvas nende toodete eksport 1,3 korda. Seakatku hirmust tulenevate sanktsioonide tulemusena lõppes 2014. aasta alguses sealiha väljavedu ning liha ja lihatoodete eksport vähenes 2013. aasta I poolaastaga võrreldes 3,8 korda.

Köögivilju, söödavaid juurvilju, mugul- ning puuvilju ja pähkleid on Eestist Venemaale eksporditud üsna vähe. 2013. aasta I poolaastal eksporditi neid Venemaale kokku 341 000 euro eest, kusjuures Eesti päritolu kauba osatähtsus oli 71%. Eelmise aasta II poolaastal vähenes väljavedu 3,4 korda ja peamiselt eksporditi teiste riikide päritolu kaupa ehk tegemist oli re-ekspordiga.
2014. aasta esimese kuue kuuga eksporditi vastavat kaupa Venemaale 237 000 euro eest ning vaid 1% sellest oli Eesti päritolu.

Mitmesuguseid toiduvalmistisi eksporditi 2013. aasta I poolaastal Venemaale
5,6 miljoni euro eest, Eesti päritolu kaubad moodustasid sellest 31%. Mullu
II poolaastal kasvas eksport 0,3 miljoni euro võrra ja ka Eesti päritolu toodete osatähtsus suurenes kahe protsendipunkti võrra. 2014. aasta I poolaastal on toiduvalmististe eksport Venemaale kasvanud 1,2 korda, kuid vähenenud on Eesti päritolu toodete osatähtsus, mis kahanes 25%-ni võrreldes 2013. aasta sama perioodiga.

Millist mõju avaldab augusti alguses Venemaa kehtestatud embargo põllumajandustoodete ekspordile, saame teada 10. oktoobril 2014, kui Statistikaamet avaldab väliskaubandusstatistika augustikuu kohta.

3

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Seakatku levik on mõjutanud sealiha sisse- ja väljavedu

Statistikaameti andmetel imporditi 2014. aasta I poolaastal Eestisse
10 400 tonni sealiha. Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga vähenes sealiha import 2500 tonni võrra. Vähenes ka sealiha eksport.

Tänavu esimesel poolaastal vähenes sealiha import peamiselt Poolast (1200 tonni võrra mullu sama ajaga võrreldes) ja Belgiast (1100 tonni võrra). Imporditud sealihast üle poole oli Saksamaa ja Taani päritolu. Poola päritolu sealiha import moodustas 13% kogu sealiha impordist Eestisse ning Läti ja Leedu päritolu sealiha kumbki vaid 2%. On põhjust arvata, et Aafrika seakatku leviku tõttu võib järgmistel kuudel sealiha import Eestisse jätkuvalt väheneda.

2014. aasta I poolaastal eksporditi Eestist 4000 tonni sealiha, millest üle 70% oli Eesti päritolu. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga vähenes
2014. aasta I poolaastal kogu sealiha eksport ligikaudu 3000 tonni võrra. Eesti päritolu sealiha eksport vähenes 870 tonni võrra.

Sealiha väljavedu on vähenenud peamiselt Lätti ja Venemaale. Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga saadeti 2014. aastal I poolaastal Lätti 2100 tonni vähem sealiha. Seetõttu, et Venemaa kehtestas tänavu jaanuari lõpus Aafrika seakatku hirmus sealiha impordikeelu, II kvartalis sealiha enam Eestist Venemaale ei eksporditud (I kvartalis oli väljavedu veel 71 tonni). Mulluse ja tänavuse esimese poolaasta võrdluses vähenes sealiha eksport Venemaale 492 tonni võrra. Peale selle takistab sealiha eksportimist Venemaale nüüd ka Venemaa kehtestatud keeld importida Euroopa Liidu riikidest toiduaineid. Venemaale eksporditi Eesti päritolu sealiha.

Peamised riigid, kuhu tänavu I poolaastal Eesti päritolu sealiha eksporditi, olid Läti ja Leedu. Lätti veeti üle 60% ning Leetu 14% Eesti päritolu sealihast. Võrreldes eelmise aasta I poolaastaga on eestimaise sealiha eksport Lätti suurenenud 410 tonni võrra. Tänavu kuue kuuga on Eesti päritolu sealiha mulluse sama ajaga võrreldes vähem välja veetud peamiselt Venemaale
(492 tonni vähem), Itaaliasse (350 tonni vähem), Soome (260 tonni vähem).

2013. aastal toodeti Eestis 49 500 tonni sealiha. Sealiha eksporditi 12 400 tonni, üle poole sellest ehk 6700 tonni oli Eesti päritolu. Eestisse toodi möödunud aastal sisse 25 500 tonni sealiha. Võrreldes teiste lihaartiklitega (nt veise-, lamba-, linnuliha) oli sealiha eksport ja import kõige suurem.

Mirgit Silla,  Statistikaameti vanemstatistik

Maasikaimpordi kõrghooaeg on mais

Statistikaameti andmetel on maasikate sissevedu Eestisse viimase kümne aasta jooksul suurenenud kuus korda. Peamiselt tuuakse maasikaid Hispaaniast ja impordi kõrghooaeg on mais.

Välismaiste maasikate import on oluliselt suurenema hakanud pärast
2004. aastat, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga. Maasikaimpordi kõrgaeg on jäänud aastasse 2010. Kui 2004. aastal imporditi Eestisse 201 tonni maasikaid, siis 2010. aastal 1213 tonni. Aastatel 2011–2012 tegi maasikate import läbi väikese languse, ent 2013. aastal kasvas sissevedu 1202 tonnini. Kui imporditud maasikatest lahutada re-eksport (kauba taasväljavedu pärast ladustamist), siis 2013. aastal tarbiti Eestis elaniku kohta 810 grammi importmaasikaid.

Enamik imporditud maasikaid on pärit Hispaaniast

Enne Euroopa Liiduga liitumist imporditi Eestisse kõige rohkem Poola päritolu maasikaid, kuid alates 2004. aastast imporditakse enim Hispaanias kasvatatud maasikaid. 2013. aastal moodustasid Hispaania päritolu maasikad maasikate impordist 85%. Hispaania päritolu maasikate import kasvas 2013. aastal
2012. aastaga võrreldes 1,3 korda. Lisaks tuuakse Eestisse veel peamiselt Poola ja Belgia päritolu maasikad. 2013. aastal moodustasid Belgias ja Poolas kasvatatud maasikad vastavalt 5% ja 4% kogu maasikate impordist.

Maasikaimpordi kõrghooaeg on mais

Peamiselt veetakse maasikaid sisse märtsist juulini. Aastate jooksul on importmaasikate kõrghooaeg olnud mai. 2013. aastal imporditi maikuus ligikaudu pool maasikate kogu aasta sisseveokogusest.

Sissetoodud maasikate kilohind on aastate jooksul langenud

Kui 2009. aastal oli imporditud maasikate keskmine kilohind 1,8 eurot, siis
2013. aastal 1,6 eurot. Viie aasta jooksul on sissetoodud Hispaania päritolu maasikate kilohind langenud 2 eurolt 1,4 eurole, kuid tõusnud on Poola päritolu maasikate kilohind. Kui 2009. aastal oli Poolas kasvatatud maasikate keskmine kilohind 0,9 eurot, siis 2013. aastal juba 1,4 eurot. Samuti tõusis 2013. aastal Belgias kasvatatud maasikate kilohind 2,9 euroni.

Maasikate eksport

2013. aastal eksporditi Eestist 151 tonni maasikaid, millest 86% moodustas imporditud maasikate taasväljavedu pärast Eestis ladustamist ja 14% olid Eesti päritolu maasikad. Peamiselt eksporditi maasikaid Soome ja Lätti. Eksporditud maasikate keskmine kilohind oli 1,9 eurot.

Eesti maasikakasvatus

Eestis kasvatati 2013. aastal maasikaid 640 hektaril ja maasikasaak oli
1601 tonni. Seega oli kodumaine maasikasaak ühe elaniku kohta 1,2 kilo. Viimase kümne aasta jooksul on maasikate kasvatamise kogupind ja saak vähenenud. 2004. aastal oli Eestis maasikate kasvatamise kogupind 1095 hektarit ja saak 2293 tonni. 2013. aastal saadi kandeealises istandikus hektari kohta 2,6 tonni maasikaid. Eesti maasikate saagikuse kõrgaeg oli 2009. aastal, kui ühe hektari kandeealise istandiku kohta saadi 3,2 tonni maasikaid.

Mirgit Silla, Statistikaameti vanemstatistik