Tag Archives: valgekraed

Kellel on suuremad võimalused kaugtööks?

Eriolukorra tõttu on paljud tööandjad saatnud oma töötajad kodukontoritesse kaugtööd tegema. Kui levinud on seni olnud kaugtöö Eesti ettevõtetes ja asutustes? Kellel on seda lihtsam korraldada ning millistes sektorites on see keeruline või võimatu?

Kaja Sõstra, statistikaameti juhtivanalüütik

Tööjõu-uuringu andmetel on kaugtöö tegemine eelmisel kümnendil jõudsalt kasvanud. Aastal 2010 oli kaugtöö tegijaid 46 200, kuid eelmisel aastal oli neid peaaegu kolm korda rohkem (123 300). Seega oli eelmisel aastal ligi viiendikul hõivatutest olemas kaugtöö kogemus. Eriti kiires tempos on kaugtöö tegijate hulk suurenenud viimasel viiel aastal.

Kaugtöö tegijate hulgas oli kümnendi alguses rohkem mehi, aga viimasel aastal on naisi ja mehi peaaegu võrdselt. Vanuselised käärid on aga väga suured. Kaugtöö tegijaid on 25–44-aastaste hõivatute seas 24%, kuid tunduvalt vähem on neid 15–24- ja üle 44-aastaste hulgas.

Piirkonniti on kaugtöö tegijaid kõige rohkem Harju, Hiiu ja Tartu maakonnas ning kõige vähem Ida-Viru maakonnas.


Mis sektorites ja ametialadel on kaugtöö rohkem levinud?

Tegevusaladest ületab kõiki teisi info ja side tegevusala, kus kaugtööd tegi eelmisel aastal üle poole kõigist hõivatutest. Sellele järgnevad kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus ning finants- ja kindlustustegevus, kus kaugtöö tegijaid oli üle 40% kõigist sama tegevusala hõivatutest. Ligi 30% on kaugtöö tegijate osatähtsus avaliku halduse ja riigikaitse ning kinnisvaraga seotud tegevusaladel.

Kõige keerulisem on kaugtööd teha töötlevas tööstuses, majutuses ja toitlustuses ning tervishoiu ja sotsiaalhoolekande tegevusaladel, kus kaugtöö tegijaid jääb alla 10% kõigist hõivatutest.

Kõigist kaugtöö tegijatest 42% töötavad joonisel välja toodud tegevusaladel.

Ametialati on kaugtöö rohkem levinud valgekraede hulgas: juhid (42%), tippspetsialistid (35%) ja keskastme spetsialistid (27%), kontoritöötajad (15%). Sinikraedel on võimalused kaugtööks üsna piiratud. Alla 10% kaugtöötajatest on sinikraede ametialadel.

Vanuselisi erisusi kaugtöös seletab ühelt poolt eakamate töötajate väiksem tehniline võimekus, teisalt ka vanemate inimeste töötamine ametikohtadel, kus kaugtööd pole võimalik teha. Üldiselt on hõivatutest 52% valgekraed ja 48% sinikraed.

Vanuserühmas 55–74 on 56% sinikraesid, kelle kaugtöö võimalused on tagasihoidlikud. Samas on 25–44-aastaste hulgas sinikraesid ainult 41%, mis võimaldab selles vanuserühmas ka rohkem kaugtööd teha.

 

Statistikaamet kutsub üles võimaldama töötajatele rohkem kaugtööd, et vähendada  kontakte teiste inimestega ja nakatumist viirusega.

Metoodika ja mõisted

Blogiloos on kasutatud on Eesti tööjõu-uuringu andmeid.

Kaugtööd tegev hõivatu – hõivatu, kes kasutas viimase nelja nädala jooksul (uuringunädal ja kolm eelnenud nädalat) põhitööl kaugtöö võimalust.

Kaugtöö – töötamine väljaspool tööandja tavapäraseid tööruume (kodus või kaugbüroos), olles samal ajal tööandjaga ühenduses tänapäevaste infotehnoloogia- ja telekommunikatsioonivahenditega.

Hõivatu – isik, kes uuritaval ajavahemikul töötas ja sai selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena; töötas pereettevõttes või oma talus otsese tasuta; ajutiselt ei töötanud.

Valgekraed – juhid; tippspetsialistid; tehnikud ja keskastme spetsialistid; kontoritöötajad ja klienditeenindajad

Sinikraed – teenindus- ja müügitöötajad; põllumajanduse, metsanduse, kalanduse ja jahinduse oskustöölised; oskus- ja käsitöölised; seadme- ja masinaoperaatorid ning koostajad; lihttöölised