Tag Archives: vabaabielu

EV100: Mõeldes isadele

Tavaliselt räägitakse sündimusnäitajatest ikka seoses naistega, aga isadepäeva ootuses võtame fookusesse mehed. Sajandiga on muutunud nii isaks saamise keskmine vanus kui ka vanemate levinuim kooseluvorm lapse sünnil.

Statistikaameti andmetel oli isa 2017. aastal lapse sünnil keskmiselt 33,2-aastane. Tänapäeva isad on mõnevõrra nooremad kui sajand tagasi — 1922. aastal oli isa keskmine vanus lapse sünnil 35,8 aastat. Emad olid nii siis kui ka praegu keskmiselt 30,3-aastased. Seega on sajandiga lapsevanemate vanusevahe vähenenud.

Mis ei ole saja aastaga muutunud – endiselt sünnib lapsi, kelle isa on alla 25-aastane, väga vähe, vaid igal 17. lapsel on nii noor isa. Iga viienda lapse isa oli lapse sünnil nii praegu kui ka saja aasta eest 35–39-aastane. Levinuim isaks saamise iga oli mõlemal perioodil 30–34. Samas on saja aasta taguse ajaga võrreldes rohkem mehi, kes on lapse sündimise ajal 25–34-aastased — 1922. aastal sündis 45% lastest selles vanuses isadele, praegu 57%. Vastupidine oli olukord 40-aastaste ja vanemate meeste puhul: sada aastat tagasi oli isasid, kes olid oma lapse sünnil vähemalt 40-aastased 28%, tänapäeval 16%.

Naiste puhul torkab silma, et 1920ndatel oli 20–24-aastaselt ning vähemalt 40-aastaselt sünnitajaid rohkem kui praegu. Seega vanuselistes äärmustes sünnitamine oli vanasti natuke aktiivsem kui praegu.

Vanemate kooseluvorm lapse sünnil on sajandiga oluliselt muutunud. Kui 1922. aastal sündis 93% lastest abielus vanematele ja 7% lastest väljaspool abielu, siis 2017. aastal sündis 41% lastest registreeritud abielus vanematele ja 52% vabas kooselus vanematele, seega ka tänapäeval sünnib 93% lastest kahe vanemaga perre. Samuti on huvitav teada, et 1922. aastal sündis iga kümnes laps vähem kui aasta pärast vanemate abiellumist, 2017. aastal iga neljas.

Lapse ja ema seos on enamasti selge ja tuvastatav, seetõttu räägitakse sündimusest peamiselt läbi naise – keskmine laste arv naise kohta, ema keskmine vanus lapse sünnil jne. Miks nii? Üheks põhjuseks on see, et alati on lapsi, kelle isa on teadmata. Viimastel aastatel on selliseid lapsi aasta jooksul sündinutest alla 6%, kuid veel 15 aastat tagasi oli neid poole rohkem. See trend on selgelt vähenemas, kuid 1920ndatel oli teadmata isaga lapsi veelgi vähem.

 

 

Alis Tammur, Statistikaameti juhtivanalüütik

 

Statistikaameti kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks on statistiline album „Eesti Vabariik 100“, mis ilmus 2018. aasta veebruaris.

Noppeid ajaloost: rahvastik perekonnaseisu järgi

160629_infograafik_perekonnaseis_juuni

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks. Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega. ‪#‎eestistatistika95

Ligi kolmveerand Euroopa lastest elab koos abielus vanematega

Euroopa Liidu riikides on enimlevinud elukorraldus, kus alla
18-aastased lapsed elavad koos abielus vanematega. Vähem on vabaabielus ja üksikvanemaga elavaid lapsi.
 

Eurostati teatel elas 2008. aastal keskmiselt 74% alla 18-aastastest koos abielus vanematega. Teistest riikidest madalamaks jäi see näitaja Eestis ja Rootsis, kus selliste laste osatähtsus oli 54%. Enim oli koos abielus vanematega elavaid alla 18-aastaseid Kreekas (92%). 

Vabaabielus vanematega elab Euroopa Liidus 12% alla 18-aastastest lastest. Enim ehk üle viiendiku on sellises leibkonnas elavaid lapsi Rootsis, Eestis ja Prantsusmaal. Vähim Küprosel (1%) ja Kreekas (2%). 

Ka üksikvanematega elavate laste puhul torkab Eesti teiste riikide hulgas silma. 2008. aastal elas üle viiendiku alla 18-aastastest üksikvanemaga Lätis, Iirimaal, Eestis ja Suurbritannias. Vähim oli selliseid lapsi Kreekas (5%) ja Rumeenias (6%). Euroopa Liidus keskmiselt oli see näitaja 14%. 

Eesti leibkond on veidi väiksem kui Euroopas keskmiselt

Eesti leibkonnas on keskmiselt 2,3 liiget ja ta on veidi väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt (2,5 liiget). Kõige väiksemad on leibkonnad Taanis ja kõige suuremad Bulgaarias. Bulgaarias on ka kõige suurem alla 18-aastaste laste osatähtsus (42%), kes elavad leibkonnas, kus elab koos kolm põlvkonda. Seega ei sõltu leibkonna keskmine suurus alati ainult laste arvust, vaid ka sellest, millised on riigi põlvkondade kooselamise tavad. 

Lõuna-Euroopa noored ei kiirusta vanematekodust lahkumisega

Lõuna-Euroopa riikides, kus lapsed elavad koos abielus vanematega ja kus on keskmisest suuremad leibkonnad, elavad noored ka kauem vanematekodus. Enamasti lahkutakse noorelt vanematekodust Põhjamaades (Taani, Rootsi, Soome). 

Eranditult kõigis Euroopa Liidu riikides on täheldatav trend, et naised lahkuvad vanematekodust varem kui mehed. Taanis lahkuvad naised vanematekodust juba 20. eluaastates. Eestis on naiste keskmine vanus vanematekodust lahkumisel 23 eluaastat, Euroopa riikides naistel 24–26 eluaastat ja meestel
26–28 eluaastat. Kõige hiljem lahkuvad vanematekodust Bulgaaria mehed, kes teevad seda alles keskmiselt 36-aastaselt. 

Kui Põhjamaade ja Eesti noored elavad pärast vanematekodust lahkumist mõnda aega ka üksinda, siis hiljem kodust lahkunud Lõuna-Euroopa noored astuvad pärast kodust lahkumist kiiremini abiellu või hakkavad elama koos partneriga. 

Põhjalikum ülevaade Eurostati väljaandes Statistics in Focus 52/2011 „More than 10% of households in Romania, Latvia and Bulgaria were three-generation in 2008“ (ilmus 27.10.2011).  

Piret Tikva, Statistikaameti sotsiaaluuringute talituse juhataja