Tag Archives: tulumaks

Kui suurt kasu toovad välisüliõpilased Eestile?

Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud nende välisüliõpilaste hulk, kes õppimise kõrvalt töötavad. Kui suurt kasu toovad need tudengid Eestile?

Kadri Rootalu, statistikaameti andmeteadur

Sihtasutuse Archimedes tellimusel statistikaametis valminud värskes analüüsis uuriti, kui suurt maksutulu toovad välisüliõpilased Eestile siin töötades.

Õppeaastal 2018/19 maksid välisüliõpilased ja välisvilistlased Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna üle 10 miljoni euro. Pooled välisüliõpilased jäävad Eestisse tööle ka pärast õpingute lõpetamist.

Üle poolte välistudengitest töötab

Eesti kõrgkoolide haridus paistab maailma kõrgharidusturul üha rohkem silma. Siinsed ülikoolid liiguvad rahvusvahelistes kvaliteediedetabelites järjest ülespoole, meelitades aasta-aastalt siia rohkem välisüliõpilasi  ja -teadlasi.

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis õppivate välisüliõpilaste arv viiekordistunud, kuid samal ajal on vähenenud kohalike üliõpilaste arv. Millised on meile saabunud välisüliõpilased ja kuivõrd nad võiksid siinsel tööturul leevendada tööjõupõuda?

Eesti hariduse infosüsteemi ning maksu- ja tolliameti töötamiste ja sissetulekute andmete analüüsi käigus selgus, kui paljudel välisüliõpilastel on Eestis õppimise ajal ja pärast õpinguid kokkupuuteid Eesti tööturuga ning kui suur osa neist on vähemalt korra Eestis registreeritult töötanud ja millist tasu on nad töötamise eest saanud.

Õppeaastal 2016/17 oli õpingute ajal vähemalt ühel korral registreeritult töötanud 48% välisüliõpilastest, 2018/19. õppeaastal oli neid juba 53%. Kohalikest üliõpilastest on töötanud 85%. Seejuures maksid 2018/19. õppeaastal välisüliõpilased Eestis töötamiselt tulu- ja sotsiaalmaksu 8 miljonit eurot ehk 2 miljonit eurot rohkem kui eelneval õppeaastal.

Joonisel on õppeaastal 2017/2018 lõpetanud välisvilistlaste Eestis makstud tulumaks õppevaldkondade järgi. Näidatud pole valdkondi, kus töötab alla 20 välislõpetaja.

Kes maksid kõige rohkem tulumaksu?

Õpingute lõppedes õppeaastal 2017/2018 jäi Eestisse tööle veidi üle poole (51%) välisüliõpilastest ning rohkem kui 90% kohalikest vilistlastest. Kõige rohkem jääb välisüliõpilasi tööle info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning tehnika ja tootmise valdkonda. Kaks kolmandikku neist oli lõpetamisele järgneva õppeaasta jooksul töötanud Eestis vähemalt ühe korra. 

Eestis töötamise pealt maksid lõpetamisele järgneval aastal kõige suurema summa tulumaksu ehk kokku veerand miljonit eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogia välisvilistlased. Ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas oli välisüliõpilastest lõpetanuid üle kahe korra rohkem ja tulumaksuna panustasid nad peaaegu sama suure summa.

Kas meile tulevad talendid, keda vajame?

Välisvilistlased töötavad võrreldes kohalike koolilõpetajatega harvemini avalikus sektoris ja tervishoius. Suurema tõenäosusega lähevad välisvilistlased tööle ka välisomanikuga ettevõtetesse. Pooled välisvilistlastest ning vaid 18% kohalikest koolilõpetajatest töötasid välisomanikuga ettevõttes.

Kohalike lõpetajatega võrreldes töötavad välisvilistlased sagedamini ettevõtetes, mis tegutsevad info ja side ning töötleva tööstuse alal, aga ka majutuse ja toitlustuse ning haldus- ja abitegevustega seotud ettevõtetes (sh töövahendusfirmade kaudu tehtud tööd).

Lühiajaliste tööde ja platvormitööde (tööd, mida hallatakse digiplatvormil, nt kullerteenused, tõlke- ja kujundusteenused, lapsehoiu ja majapidamistööde vahendamine) hulk on suurenenud just viimasel aastal, seda eriti välisüliõpilaste seas.

Õppeaastal 2018/19 oli töötamise registris registreeritud tööepisoodide arv kohalikel üliõpilastel keskmiselt 2,1 ning välisüliõpilastel 3,2. Veel kaks aastat tagasi olid need keskmised näitajad kohalikel ja välisüliõpilastel sarnased. Samas ei saa öelda, et lühikesed tööotsad oleksid ka välisüliõpilaste seas valdavad. Kokku rohkem kui kolm kuud oli õppeaasta jooksul töötanud 85% välis- ja 87% kohalikest üliõpilastest. Selles osas on välisüliõpilased kohalike üliõpilastega sarnased.

* Töötamise ja sissetulekute analüüs on tehtud Eesti hariduse infosüsteemis isikukoodidega tuvastatavate üliõpilaste andmete põhjal. Töötamisena arvestatakse olukorda, kus inimesel on töötamise registris õppeaasta jooksul registreeritud vähemalt üks tööepisood.

Eesti suuremat sissetulekut saavad Harju ja Tartu maakonna palgatöötajad

Elatustaseme ja sissetulekute piirkondlikud erinevused on Eestis paljuski tänu elanikkonna suurenevale mobiilsusele teataval määral ühtlustumas. 2010. aastal ületas palgatöötaja kuukeskmine brutotulu Eesti keskmist sissetulekut vaid Harju ja Tartu maakonnas.

Eesti regionaalarengu strateegias 2005–2015 on eesmärgiks seatud, et „ühegi maakonna keskmine elatustase (mõõdetuna leibkonnaliikme keskmise sissetulekuna) ei oleks madalam kui 61% kõrgeimast maakondlikust näitajast“. Kui võrrelda piirkondlikke erinevusi inimeste elatustasemes palgatöötaja kuukeskmise brutotuluna, ilmneb, et madalaim keskmine palgatööst teenitud sissetulek oli 2010. aastal Valga maakonnas, ulatudes 83 protsendini Eesti keskmisest ning 74 protsendini kõrgeimast maakondlikust näitajast. Seega võib väita, et sissetulekute piirkondlikud erinevused jäävad tänapäeval regionaalarengu strateegias seatud eesmärgi piiresse.

2010. aastal oli Eesti keskmine sissetulek 767 eurot. Sissetulekud ületavad Eesti keskmist vaid Harju ja Tartu maakonnas, kus 2010. aastal ulatus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu vastavalt 862 ja 777 euroni. Ülejäänud maakondades jääb keskmine sissetulek riigi keskmisest tasemest madalamale. Väiksema keskmise sissetulekuga maakondadeks on endiselt Kagu-Eesti maakonnad ja Ida-Viru maakond, kus palgatöötaja kuukeskmine brutotulu jäi alla 660 euro piiri. Hiiu ja Rapla maakonna kõrgem palgatase peegeldab ilmselt nende maakondade elanike suhteliselt suurt tööalast pendelrännet Tallinnasse või Harju maakonda.

 

Rõõmustav on, et Eesti elanike sissetulekute piirkondlik erinevus on viimastel aastatel siiski proportsionaalselt üsna jõudsalt vähenenud. Kõrgeima keskmise sissetulekutasemega maakonna (Harju) palgatöötaja teenitud tulu on kahanenud 2005.–2010. aastal 116 protsendist 112 protsendini riigi keskmise suhtes. Samal ajal kui madalaima sissetulekute tasemega maakonnas on see kasvanud 75 protsendist 82 protsendini. Viimase kuue aasta kiirema palgataseme kasvuga piirkondadeks ongi olnud just pikka aega kõige madalama sissetulekute tasemega piirkonnad nagu Kagu-Eesti ja eriti Ida-Viru maakond, kus üle 70%-line palgakasv on olnud ülekaalukalt kiireim. Kõige aeglasemaks on palgatööst teenitud sissetulekute kasv jäänud samal ajal Harju, Järva ja Pärnu maakonnas – kasv vähem kui 50%. Sissetulekute piirkondlike erinevuste vähenemist on eeldatavalt paljuski mõjutanud ka rahvastiku mobiilsuse suurenemine, eeskätt tööalase pendelrände ulatuse kasv suurematesse keskustesse.

Kui palgaerinevused protsentides on viimastel aastatel selgelt vähenenud, siis koguväärtuses on palgakasv olnud kiirem pigem piirkondades, kus sissetulekud on olnud suuremad ka varem. Võrreldes muude maakondadega on palgatööst teenitud keskmised sissetulekud aastatel 2005–2010 kasvanud kõige enam Harju ja Tartu maakonnas, vastavalt 285 ja 276 euro võrra. Samal ajal on Pärnu, Jõgeva ja Järva maakonnas keskmine palgakasv olnud väiksem kui 225 eurot.

Võrreldes palgatöötajate kuukeskmise brutotulu ja siserände saldo maakondlikke erinevusi, ilmneb ootuspäraselt, et rahvastiku siserände suunad on tänapäeval üsna tugevasti seotud piirkondlike erinevustega teenitavates sissetulekutes: elanike siserände saldo on aastatel 2004–2009 olnud positiivsem maakondades, kus sama perioodi keskmine palgatase on olnud kõrgem ja vastupidi.

Hinnates elatustaseme ja sissetulekute regionaalseid erinevusi füüsilise isiku tulumaksu laekumise järgi omavalitsusüksuste kaupa, on selgelt näha kõrgemate sissetulekute koondumine Tallinna ümbrusesse Põhja-Eestis ning vähemal määral Tartu lähiümbrusesse Lõuna-Eestis (sissetulek enamasti üle 390 euro inimese kohta). Kõrgema füüsilise isiku tulumaksu laekumisega piirkonna ulatumine ka Hiiu, Rapla ja Järva maakonda peegeldab ilmselt Tallinna linnapiirkonna ruumilise mõju ja tööjõuareaali ulatust. Ka Saare maakonnas ning Pärnu linnapiirkonnas laekub kohalike omavalitsuste eelarvesse tulumaksu Eesti keskmisest enam.  

Rikkus, mida on võimalik laekuvast füüsilise isiku tulumaksu osast kohaliku elukvaliteedi edendamiseks ja avalike teenuste osutamiseks ümber jaotada, on selgelt väiksem Lõuna- ja Kagu-Eesti ning Peipsi järve ja Vene piiri äärsetes piirkondades (enamasti alla 289 euro inimese kohta). Piirkondlikud erinevused 2010. aasta tulumaksuosa laekumises on tervikuna küllalt suured, ulatudes 795 eurost Viimsi vallas kuni 129 euroni Piirissaare vallas. Võrreldes 2008. aastaga kahanes tulumaksu laekumine ühe inimese kohta peaaegu kõigis kohalikes omavalitsustes. Samal ajal Mustjala, Meremäe ja Kihnu vallas tulumaksu laekumine majanduskriisi tingimustes aastatel 2008–2010 siiski mõne protsendi võrra kasvas.

Põhjalikum ülevaade kogumikus „Eesti piirkondlik areng 2011“ artiklis „Viimaste aastate suundumused Eesti piirkondlikus arengus“ (ilmus 30.11.2011). 

Eedi Sepp, Siseministeeriumi regionaalpoliitika büroo nõunik