Tag Archives: transport

Eesti sadamate kauba- ja reisijatevedu suurenes 2011. aastal

Statistikaameti andmetel lastiti ja lossiti 2011. aastal Eesti sadamates kokku 48,5 miljonit tonni kaupa, mis on varasema aastaga võrreldes 5% rohkem. Viis suuremat sadamat andsid sadamate kaubaveost 94%. Rahvusvaheline reisijatevedu suurenes aastaga 7%.

Välismaale veeti sadamate kaudu 8,2 miljonit tonni kaupa ehk 13% enam kui 2010. aastal. Välismaalt saabus 5,5 miljonit tonni kaupa, mida oli veidi vähem kui aasta eest. Transiitkaupa lastiti ja lossiti 34,6 miljoni tonni ulatuses, mis on 4% enam kui 2010. aastal. Transiitkauba lastimine veidi vähenes, kuid lossimine suurenes üle neljandiku. Sadamaid külastanud kaubalaevu oli 9% enam.

Eesti sadamates käideldi enim rafineeritud naftatooteid (ligi 30 miljonit tonni), mille vedu kasvas aastaga 8%. Koos transporditavad eri liiki kaubad andsid kogu kaubast 4,3 miljonit tonni ja nende vedu kasvas aastaga 9%. Kivi, liiva, kruusa, savi, turba jm kaevandussaaduste vedu ulatus ligi 2,8 miljoni tonnini, kuid vähenes aastaga üle kümnendiku. Lämmastikuühendite ja väetiste (v.a looduslikud väetised) vedu andis üle 2,6 miljoni tonni ja see kasvas aastaga 11%. Metsandus- ja metsavarumistoodete vedu ulatus 1,6 miljoni tonnini (kasv 9%) ning puidust ja korgist toodete (v.a mööbel) vedu 1,5 miljoni tonnini (kasv 16%). Määramata kaubad konteinerites või vahetusveovahendites andsid samuti 1,5 miljonit tonni ning nende vedu kasvas aastaga 18%. Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kasvas aastaga 30%, transiitkonteinerite vedu 70%.

Eesti viies suuremas sadamas (nn põhisadamad, kus lastitakse ja lossitakse aastas üle ühe miljoni tonni kaupa — Tallinna sadam (sh Vanasadam, Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Paljassaare sadam, Saaremaa sadam), Sillamäe sadam, Kunda sadam, Pärnu sadam ja Vene-Balti sadam) lastiti ja lossiti 2011. aastal 45,7 miljonit tonni kaupa (kasv aastaga 5%). 

Kaubavedu Eesti põhisadamate kaudu, 2011

Enim kaupa saabus Eesti sadamatesse Venemaalt, Soomest ja Lätist. Enim kaupa lähetati USAsse, Hollandisse, Soome ja Taani.

Reisilaevadega saabus Eesti sadamatesse rohkem külastajaid kui aasta eest

Rahvusvaheliste vedudega külastas Eesti sadamaid 2011. aastal 8,8 miljonit sõitjat, mis oli 7% enam kui aasta varem. Ristluslaevadega saabus 436 181 merereisijat, mis on 11% enam kui 2010. aastal. Eesti meretranspordiettevõtted vedasid rahvusvahelistel liinidel 5,6 miljonit sõitjat ehk 8% enam kui 2010. aastal, peamistel Eesti-sisestel laevaliinidel ligi 1,9 miljonit sõitjat ehk ligikaudu samapalju kui aasta varem.

Põhisadamate kaubaveo kohta detailsem ülevaade statistika andmebaasis.

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik

Transiidisektor on jõudmas tagasi kriisieelsele tasemele

Statistikaameti andmetel hakkas transiitveo maht 2009. aastal koos nõudluse kasvuga taas suurenema ning läbi Eesti kulgeva transiitkauba maht on jõudmas tagasi kriisieelsele tasemele.

Eesti esindab tüüpilist Balti transiidi mudelit, mis põhineb Venemaalt nafta ja naftasaaduste vedamisel Läänemere sadamatesse ja seal laevadele laadimisel. Tõsisem nõrkus transiidisektoris ongi transiitkaupade ühekülgsus ja -suunalisus, sest valdavalt domineerivad nafta ja naftatooted, mis liiguvad Venemaalt lääne suunas. Naftatooted, toornafta ja kivisüsi ning keemiatooted on läbi aastate andnud suurima osa transiitveostest. Seni on naftatoodete vedu raudteel mõjutanud transiitkaupade voogu Eesti sadamates. Viimastel aastatel on tehtud edusamme põhja-lõunasuunalise transiitkaubanduse arendamisel, seda just konteinerite veo osas.

2006. aasta transiitkaubaveo mahud tonnides nii raudteel kui ka sadamates jäid viimaste kümnendi kõrgeimaks, ulatudes vastavalt 36,5 ja 38,8 miljoni tonnini aastas. Pärast suhete halvenemist Venemaaga 2007. aastal vähenesid transiidimahud järsult. Aasta hiljem mõjutas kaubavedusid turgude vähenenud nõudlus.

Nõudlus taastus ja transiit hakkas kosuma

Kui 2009. aastal kasvas transiitkaupade vedu raudteel 8% ning sadamates 16% varasema aastaga võrreldes ning raudteel veeti 20,9 miljonit tonni ning sadamate kaudu 28,5 miljonit tonni transiitkaupu, siis 2010. aastal jätkasid transpordi veomahud koos nõudluse taastumisega kasvu nii sadamates kui ka raudteel. Raudteel kasvas transiitkaupade vedu aastaga 14% ning sadamates 17%, ulatudes vastavalt 23,9 ja 33,2 miljoni tonnini. Transiitkaubad andsid 81% avalikul raudteel veetud kaupade mahust tonnides ning sadamates ulatus transiitkaupade osatähtsus 72%-ni.

Et läbi Eesti kulgeva transiitveo kasv on viimastel aastatel hoogustunud, on transiitkauba maht jõudmas tagasi kriisieelsele tasemele. Raudteevedu on viimasel kümnendil seda saatnud edu ja tabanud tagasilöökide tulemusel jõudnud 2010. aastaks tasemeni, mis on 17% väiksem kui 2000. aastal ning 35% väiksem kui kriisieelsel 2006. aastal. Sadamate 2010. aasta tulemus on 23% kõrgem 2000. aasta tulemusest, kuid jääb 14% madalamaks seni kõrgeimast, 2006. aasta tulemusest.

Transiitkaupade vedu raudteel ja läbi Eesti sadamate, 2000–2010

 Transiitkaupade raudteeveol domineerivad veosed, mis saabuvad välismaalt raudteel ja laaditakse Eesti sadamates ümber laevadele. Need mõjutavad oluliselt kogu kaubavedu raudteel. 2010. aastal veeti raudteel transiitveoseid 23,9 miljoni tonni ulatuses, sellest 22,7 miljonit tonni riiki saabunud kaupu laaditi Eestist edasisaatmiseks muule transpordile. Muudesse riikidesse edasisaatmiseks laaditi raudteetranspordile 1,2 miljonit tonni Eestisse saabunud transiitkaupu.

Peamised partnerriigid raudteetransiidis on kümne aasta vältel olnud Venemaa, Valgevene ja Kasahstan. Viimastel aastatel on lisandunud partnerriikide hulka ka Läti paari protsendiga transiitkauba vedudest. Venemaal peale ja Eestis maha laaditud transiitveosed annavad enamiku raudteel veetavast transiitkaubast.

2010. aastal veeti sadamate kaudu transiitveoseid 33,2 miljoni tonni ulatuses, sellest 27,2 miljonit tonni kaupu lastiti ja 6 miljonit tonni kaupu lossiti. Lossimise aastatulemus on koguni viimase aastakümne rekord. Koks ja rafineeritud naftatooted andsid üle 80% transiitkaubaveost sadamate kaudu. Lämmastikuühendid ja väetised (v.a looduslikud väetised), kivisüsi toornaftat ja põlevkivi olid olulisemad sadamaid läbinud kaubad.

 Konteinervedu sadamates on viimastel aastatel hoogustunud

Viimastel aastatel on palju räägitud sadamate kaudu veetavate konteinerite veomahtude kasvatamisest. Merekonteinerite vedu sadamate kaudu on viimastel aastatel kasvanud, 2007. ja 2008. aastal käideldi ligi 40 000 TEU (merekonteinerid 20 jala arvestuses) ulatuses transiitkonteinereid. 2009. ja 2010. aastal käideldi sadamates transiitkonteinereid aga vähem ehk üle 30 000 TEU. 2009. aastal vähenes konteinerkaupade vedu enamikus Euroopa suuremates sadamates. 20 Euroopa suurima konteinersadama kaubaveo maht TEU-des ulatus 2009. aastal üle 54 miljoni TEU, vähenedes aastaga 16%.

Loodetavasti suudetakse Eestis edaspidi mitmekesistada transiitkaupade nomenklatuuri ning laiendada transiitvedude geograafiat. Seda arengut toetavad seni transpordi infrastruktuuri ja veovahenditesse tehtud ning kavas olevad investeeringud, aga ka Eesti ettevõtete endi suurenenud tahe transiidivaldkonnas koostööd teha nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Viimastel aastatel on tehtud edusamme ka põhja-lõunasuunalise transiitkaubanduse arendamisel, seda just konteinerite veo osas.

Põhjalikum ülevaade Eesti Statistika Kvartalikirjas nr 2/11 http://www.stat.ee/49273 (ilmus 30.06.2011).

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik

 

Euroopa sadamad majanduskriisi küüsis

Pärast ligi kümme aastat kestnud pidevat kaubaveo mahu kasvu Euroopa Liidu sadamates, jättis 2008. aastal üldine majanduskriis oma jälje ka sellesse valdkonda. Eesti sadamate kaubaveo kahanemine oli Euroopa Liidu riikide hulgas suurim, ent 2009. aastal hakkas olukord paranema.

 90% Euroopa Liidu välis- ja 40% sisekaubandusest toimub meritsi. Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik.

2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes — I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%.

Euroopa sadamate kaubavedu, 2008

Euroopa sadamate kaubavedu, 2008

 Eesti oli 2008. aastal Euroopa Liidu suurim kukkuja

Eesti sadamate kaudu veeti 2008. aastal 36,2 miljonit tonni kaupa ning see oli ligi viiendiku vähem kui aasta varem. See oli suurim sadamate kaubaveo mahu kahanemine Euroopa Liidu liikmesriikide hulgas. Samal ajal kasvas aga kaubavedude maht Leedu sadamates märkimisväärselt — ligi neljandiku.

2009. aasta tõi Eesti sadamatele kosutust

Kui Eesti sadamaid mõjutasid viimasel paaril aastal rahvusvahelistele transiitvedudele osaks saanud tagasilöögid ja ka maailmakaubanduse mahu üldine langus, siis 2009. aasta tõi pöörde paremuse poole.

2009. aasta I kvartalis vähenes kaubavedu Eesti sadamate kaudu 5%. Pärast seda hakkas aga kaubamaht taas kasvama. II kvartalis oli kasv võrreldes varasema aasta sama kvartaliga 11%, III kvartalis 9% ja IV kvartalis 12%. Kokkuvõttes suurenes 2009. aastal kaubavedu Eesti sadamate kaudu 6%, ulatudes 38,5 miljoni tonnini. Eesti sadamates lastiti 5% ja lossiti 10% enam kaupa kui aasta varem. Seega oleme jõudnud tagasi kriisieelse 2000. aasta tasemele.

Merendusvaldkonna asjatundjate arvates jätkub edaspidigi kaubaveo mahu kasv Eesti sadamates, kuid mitte enam sellisel tasemel nagu see oli 2006. aastal, kui kaubaveo maht oli ligi 50 miljonit tonni.

Balti sadamate eripära: ülekaalus on lastitud kaup

Sadamates toimub kauba lastimine (kaup laetakse laevale peale) ja lossimine (kaup laetakse laevalt maha). Ligi kaks kolmandikku Euroopa Liidu sadamate kaudu veetud kaubast on lossitud kaup. Enamikule Euroopa Liidu riikidele on iseloomulik just see, et sadamates lossitakse kaupa rohkem kui lastitakse. Balti riigid paistavad aga teiste Euroopa Liidu riikide hulgas silma selle poolest, et lastimise mahud nende riikide sadamates on tunduvalt suuremad lossimise mahtudest. Balti riikides moodustas 2008. aastal kogu sadamate kaudu veetud kaubast lastitud kaua Lätil 90% ja Eestil 77%. Peamiselt oli tegu naftatoodete väljaveoga.

Suurima osa ehk ligi 40% Euroopa Liidu sadamate kaudu veetud kaubast andis 2008. aastal vedellast (enamasti naftatooted), kuivlast andis neljandiku ja konteinerlast 18%. Eesti paistis teiste riikide hulgas silma selle poolest, et 65% Eesti suuremate sadamate kaudu toimunud kaubavedudest andis vedellast (10% kuivlast ja 4% konteinerlast). Sadamates, mis on rohkem spetsialiseerunud vedellastile, täheldati 2008. aastal ka suuremat kaubavedude langust.

Kaubavedu Eesti sadamate kaudu, I kvartal 2005 - IV kvartal 2009

Kaubavedu Eesti sadamate kaudu, I kvartal 2005 - IV kvartal 2009

 Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik

Euroopa sadamate kaubaveost on põhjalikum ülevaade Eurostati väljaandes „Statistics in Focus“ nr 11/2010 (ilmus 09.02.2010).