Tag Archives: transport

Kolmel inimesel neljast on ühistransport hästi kättesaadav nii linnas kui ka maal

Statistikaameti andmetel on ühistransport hästi kättesaadav 76%-le Eesti elanikest. Seejuures ei erine oluliselt linna -ja maapiirkondade olukord – linnalistes piirkondades on hea kättesaadavus ühistranspordile 76%-l ja maapiirkondades 75%-l elanikest. 100% ehk kõigil elanikel on hea ühistranspordi kättesaadavus koguni 610-s asustusüksuses.

Ühistranspordi olulisuses ei pea tänapäeval kedagi ülemäära veenma. Siiski kujutagem korraks ette ühiskonda, kus ühistransporti ei eksisteeri – kuidas läheme hommikul tööle, kuidas saavad lapsed lasteaeda ja kooli, kuidas läheme õhtul sõprade juurde või nädalavahetusel vanavanemaid külastama? Kui kõik sõidaksid isiklike autodega, meenutaks me tänaseid tipptunni ummikuid pealinnas kui „vanu häid aegu“, sest liikluses oleks sellisel juhul täielik kaos või lausa seisak.
Kui hetkel on aktuaalne pigem see, kas ühistransport peaks olema tasuta või tasuline, siis võib paljudele (eriti maapiirkondades elavatele) inimestele olla veelgi olulisem, et ühistranspordi teenust nende elukoha ümbruses üldse pakutakse.

Ühistransport on oluline aspekt ka uut eluaset soetades. Toimiv ühistransport muudab eluaseme  kindlasti atraktiivsemaks ning mõjutab kinnisvara hinda.
Järgnevalt on analüüsitud ühistranspordi kättesaadavust ühel oktoobrikuu nädalal hindamaks teenuse kättesaadavust Eesti inimestele.

Analüüs

7.10.2018 seisuga oli Eestis ligi 16 700 ühistranspordi peatust, kust umbes 15 000 väljus ühistransport. Kõige enam toimus vahemikus 8.10–12.10.2018 (kellaajast sõltumatult) väljumisi Tallinnas Estonia peatusest (suunaga Estonia pst – 960 väljumist päevas. Teisel ja kolmandal kohal olid Väike-Õismäe peatused (mõlemas suunas) – 949  ja 941 väljumist päevas. Üle 800 väljumise päevas toimus veel seitsmest peatusest.

Kaart1

Linnalistes piirkondades on ligi 690 900 inimesel hea kättesaadavus ühistranspordile, moodustades kogu linnastu rahvastikust 76%. Maapiirkondades on hea kättesaadavus ühistranspordile 75% elanikest ehk 303 100 inimesel. Eestis kokku teeb see kogurahvastikust ligi 76%, kellel on hea kättesaadavus ühistranspordile. Tulenevalt analüüsis sätestatud hea kättesaadavuse kriteeriumitest ei ole ühistransport hästi kättesaadav igale neljandale Eesti elanikule.

Ühistranspordi kättesaadavus asustusüksustes

Alljärgneval joonisel on toodud ühistranspordi kättesaadavus asutusüksuste kaupa. 100% ehk kõigil elanikel on hea ühistranspordi kättesaadavus koguni 610s asustusüksuses, mis kõik liigituvad maapiirkondadeks.

Selliseid asustusüksuseid, kus on küll olemas nõutud kriteeriumitega peatus(ed), kuid ühelegi elanikule pole see piisavalt lähedal, on kokku 558 ning neis elab kokku 17 600 inimest, moodustades kogu rahvastikust 1%.

Kaart3

Vaata ühistranspordi kättesaadavust asustusüksustes ka Statistikaameti kaardirakendusest

Kollasega on joonisel tähistatud asustusüksused, kus ei ela rahvastikuregistri järgi ühtegi elanikku või asustusüksused, kuhu ei jää ühtegi peatust, mis vastaks nõutud kriteeriumitele. Viimaseid on kokku veidi üle 1200 ning seal elab 73 100 inimest, moodustades kogu rahvastikust 5,5%. Näiteks Uuri külas, kus elanike arv on ligi 180, ei ole ühtegi ühistranspordi peatust (isegi nõuetele mittevastavaid) ja ka naaberkülade peatused ei asu piisavalt lähedal, et ühistranspordi teenus elanikeni hästi kättesaadav oleks.

Milline on kättesaadavus suuremates linnades? Tallinnas on kõige parem ühistranspordi kättesaadavus Lasnamäe linnaosas (99%) ning teistest halvem Pirita linnaosas (79%). Tartu linnas on ühistransport hästi kättesaadav 94%-le elanikest. Tartu linna asustusüksustest on ühistransport kõigile elanikele kättesaadav Ilmatsalu alevikus, Kandikülas ning Tähtvere külas. Kehvem on kättesaadavus aga näiteks Ilmatsalu külas (37%) ning Märja alevikus, kus ühtegi peatust nõutud kriteeriumitega ei ole (rakendusid linnalise piirkonna kriteeriumid).

Kas kättesaadavus sõltub asustusüksuse suurusest ja elanike arvust? Nii ja naa. On üsna palju neid asustusüksuseid, mis oma väiksuse tõttu tagavad ühistranspordi väga hea kättesaadavuse peaaegu kõigile elanikele. Samas on ka palju neid väikeseid asustusüksusi, kus nõutud kriteeriumitega ühistranspordi peatusi üldsegi ei ole.

Vaadates seost elanike arvu ja ühistranspordi kättesaadavuse vahel, siis on ka siin erisusi. Kõige suurema elanike arvuga asustusüksus on Lasnamäe linnaosa, kus 99%-le elanikest on ühistransport hästi kättesaadav. Samas näiteks Saue ning Jõgeva linnades, kus elanike arv on üle 5000, nõutud kriteeriumitega ühistranspordi peatusi ei ole. Tuleb aga arvestada, et hea ja halva kättesaadavuse vahel on antud analüüsis õhuke piir. Näiteks Jõgeva ei täitnud kriteeriumit seetõttu, et ühes tunnis oli vaid üks väljumine, kriteeriumid nõudsid aga vähemalt kahte väljumist. Selliseid olukordi on kindlasti ka paljudes teistes asustusüksustes.

Ühistranspordi kättesaadavus omavalitsustes

Järgneval joonisel on näidatud ühistranspordi kättesaadavust omavalitsuspõhiselt. Kõigil elanikel on hea kättesaadavus ühistranspordile vaid Loksa linnas, tulenevalt selle linna väiksusest ja maapiirkonna kriteeriumist. Inimesed elavad lähestikku kompaktselt suhteliselt väikesel pindalal ehk kõigi inimesteni jõudmiseks ei ole vaja palju ühistranspordi peatusi. Üle 90% inimestele on hea kättesaadavus ühistranspordile veel Tallinna (96%), Narva-Jõesuu (95%), Tartu (93%) ning Pärnu linnas (92%).

Kaart2

Vaata ühistranspordi kättesaadavust omavalitsustes ka Statistikaameti kaardirakendusest

Vähem kui 20%-l elanikest on ühistransport hästi kättesaadav Haapsalu (6%), Sillamäe (13%) ning Võru (19%) linnades. Kui Sillamäe ja Võru linnad on eraldiseisvad asustusüksused ehk linnade koosseisus on vaid üks asustusüksus, siis Haapsalu linna kui omavalitsuse koosseisu kuulub lisaks Haapsalu linnale veel ka kaks alevikku ja 56 küla.

Kihnu, Ruhnu ning Vormsi vallas ei ole uuringu põhjal ühelgi inimesel head kättesaadavust ühistranspordile. See aga ei tähenda, et saartel ühistransport täiesti puuduks, näiteks Vormsil on bussiliiklus olemas.

Kokkuvõte

Kokkuvõtlikult võib järeldada, et kolmel inimesel neljast on hea kättesaadavus ühistranspordile ning seda nii linnalistes kui ka maalistes piirkondades. Ühistranspordi kättesaadavus ei ole seotud asustusüksuse pindala või seal elavate elanike arvuga. On üsna palju asustusüksuseid, mis oma väiksuse tõttu tagavad ühistranspordi väga hea kättesaadavuse peaaegu kõigile elanikele, kuid on ka neid väikseid asustusüksuseid, kus nõutud kriteeriumitega ühistranspordi peatusi üldse ei ole. Tuleb aga arvestada, et „head“ ja „halba“ kättesaadavust võib mõnel juhul eristada vaid üks ühistranspordi väljumine.

Helerin Äär
Helerin Äär, Statistikaameti GIS-spetsialist

Metoodika

Ühistranspordi kättesaadavuse analüüsimiseks on vaadeldud ajavahemikus 8.–12.10.2018 toimunud ühistranspordi sõite (aluseks Maanteeameti andmed). Analüüs on teostatud tuginedes siseriikliku teenuste kättesaadavuse eksperdi Veiko Sepa poolt koostatud kättesaadavuse hindamise kriteeriumitele. Vaatluse all oli maantee– ja raudteetransport (bussi-, trammi-, trolli -ja rongiliiklus).
Ühistranspordi kättesaadavuse hindamiseks sätestati kriteeriumid eraldi linnalistele ja maalistele piirkondadele4. Linnalistes piirkondades peab ühistranspordi hea kättesaadavuse tagamiseks ühistranspordi sõiduk väljuma inimese elukohast kuni 400 meetri raadiuses igal argipäeval vahemikus 6.00–20.00 ning igas tunnis vähemalt kaks korda.
Maapiirkondades peab ühistranspordi heaks kättesaadavuseks väljuma ühistransport igal argipäeval inimese kodust kuni 1 km raadiuses vähemalt kolm korda päevas vahemikus 6.00–20.00. Kusjuures üks reisidest peab väljuma vahemikus 6.00–9.00, mil suur osa inimestest läheb kooli ja tööle, teine reisidest vahemikus 15.00–18.00, mil tullakse tagasi koju ning kolmas kas vahemikus 9.00–15.00 või 18.00–20.00.

1Ühistranspordi peatuste ja väljumiste andmed on Maanteeametist  7.10.2018 seisuga

2Analüüsis kasutatud rahvastiku ja elukohaandmed on 1.01.2017 seisuga

3Halduspiirid on Maa-ametist 1.01.2018 seisuga

4Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramise metoodika kohta loe lähemalt: http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4601339&siteLanguage=ee. Antud analüüsis on väikelinnalised asustuspiirkonnad arvatud linnaliste hulka.

5Analüüs on tehtud GEOSTAT3 (nr 08143.2016.002-2016.752) projekti raames

Sadamate ja raudtee kaubamaht oli viimase kümnendi väikseim

Statistikaameti andmetel veeti 2016. aastal Eesti sadamate kaudu ligi 33,5 miljonit tonni kaupa ja raudteed pidi 25,4 miljonit tonni — need on viimase kümnendi väikseimad näitajad. 2015. aastaga võrreldes vähenes kaubamaht sadamates 4% ja raudteel ligi kümnendiku.

Sadamates kauba lastimine vähenes, aga lossimine suurenes

Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2016. aastal sadamate kaubamahust 22,5 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 11 miljonit tonni. 2015. aastaga võrreldes lastiti sadamates 8% vähem kaupa, kuid lossiti 7% rohkem. Kaupade lastimise mahu vähenemist mõjutas jätkuv transiitkaupade veo vähenemine raudteel.

02

Viimati jäi kaubaveomaht sadamates alla 34 miljoni tonni 1998. aastal. Kaubavedu sadamate kaudu kasvas tol ajal aasta-aastalt kuni 2003. aastani. Viimase 20 aasta Eesti sadamate kaubamahu rekord jääb aastasse 2006 (50 miljonit tonni), viimasel kümnendi rekord aastasse 2011 (üle 48 miljoni tonni).

Viimasel kümnendil on kauba lastimise maht sadamates jäänud alla eelnenud kümnendile. Kauba lastimise mahu vähenemist sadamates on mõjutanud enim naftatoodete transiitveo vähenemine raudteel. Kauba lossimise maht kasvas jõudsalt viimase kümnendi algusaastatel, kuid ei ole märkimisväärselt kasvanud viimastel aastatel. Viimasel kümnendil on sadamates lossitud siiski poole rohkem kaupa kui eelnenud kümnendil.

Viimastel aastatel on raudteel transiitkaubavedu pidevalt vähenenud

2016. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 25,4 miljoni tonnini, mis oli 9% vähem kui aasta varem. Kaubamaht riigisisestel raudteevedudel oli 2016. aastal 15,6 miljonit tonni, mis on veidi enam kui aasta varem. Raudteevedude kaubamahust moodustas transiitkaubavedu 8,0 miljonit tonni, eksport 0,3 miljonit tonni ja import 1,4 miljon tonni. Viimasel kolmel aastal on transiitkaubavedu vähenenud üle 20% aastas. Kui 2015. aastal vähenes transiitkaubavedu raudteel aastaga koguni viiendiku ja ulatus 11,3 miljoni tonnini, siis 2016. aastal vähenes transiitkauba vedu aastaga üle neljandiku. Importkaupa veeti kolmandiku võrra vähem ning eksportkaupa 9% enam kui 2015. aastal.

01

Raudteevedude kaubamaht tonnides on viimasel viiel aastal järjepidevalt vähenenud. Viimase 20 aasta andmete võrdluses on 2016. aasta raudtee kaubaveomahu tulemused väikseimad. Seda ka transiitkauba veol. Transiitkauba veo hoogne kasv aastatel 1996–2006 on viimasel kümnendil pöördunud kahanemisele. Kaubamaht Eesti raudteedel ulatus viimati üle 48 miljoni tonni 2011. aastal, transiitkaupa veeti siis 23 miljonit tonni.

Rahvusvaheline vedu tonnides (Eestisse saabuv ja Eestist lähetatud kaup, va transiitkaup) annab kogu kaubaveo mahust raudteel keskmiselt 6% aastas. Rahvusvahelise veo kaubamaht on viimasel neljal aastal pidevalt vähenenud, kuid osatähtsus kaubaveost ei ole muutunud.

Detailsemad andmed statistika andmebaasis (sõitjate- ja kaubavedu raudteel ning kaupade lastimine ja lossimine Eesti sadamates).

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Ülevaade põhineb 12 kuu andmete kokkuvõttel.

Lastimine – kauba laevale laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Lossimine – kauba laevalt maha laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Veoste kogus tonnides raudteel – Veoste kogus tonnides võib olla kajastatud topelt, sest riigisisestel vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul raudteel.

Sadamate ja raudtee kaubamaht oli viimase kümnendi väikseim

Statistikaameti andmetel veeti 2015. aastal Eesti sadamate kaudu ligi 35 miljonit tonni kaupa ja raudteel 28 miljonit tonni kaupa, mis olid viimase kümne aasta madalaimad näitajad. Varasema aastaga võrreldes vähenes sadamate kaubamaht viiendiku ja raudteel ligi neljandiku võrra.

Sadamates vähenes nii kauba lastimine kui ka lossimine

2015. aastal lähetati Eesti sadamatest välismaale ja välissadamatest saabus siia 34,8 miljonit tonni kaupa, mis oli viiendiku vähem kui aasta varem. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas sadamate kaubamahust 24,6 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 10,2 miljonit tonni. Kui 2014. aastal toetas sadamate kaubamahu kasvu just Eesti sadamatesse saabunud kauba lossimise mahu kasv, siis 2015. aastal vähenesid nii lastimise kui ka lossimise mahud varasema aastaga võrreldes. Tegemist on viimase kümne aasta suurima langusega. Kaupu lastiti 18% vähem ja lossiti 25% vähem kui 2014. aastal. Kaupade lastimine on mõjutatud kaubaveost avalikul raudteel, kus veetakse peamiselt transiitkaupa.

01

Sadamates lastiti peamiselt vedelaid rafineeritud naftatooteid (ligi pool lastitud kaupadest), lämmastikuühendeid ja väetisi (v.a looduslikud väetised), metsandus- ja metsavarumistooted ning koos transporditavaid kaupu. Enim lossiti samuti vedelaid rafineeritud naftatooteid (üle kolmandiku lossitud kaubast), koos transporditavaid kaupu ning kaevandus- ja karjääritooteid.

Kümne aasta jooksul on kaupade lastimine sadamates vähenenud 42%, aga kaupade lossimise maht kasvanud üle kahe korra. Vaatamata 2015. aasta lossimise mahu kahanemisele on sadamad viimastel aastatel teenindanud siiski märkimisväärse koguse ehk 30% ulatuses sadamasse meritsi saabuvaid kaubavooge ja 70% ulatuses sadamate kaudu meritsi lähetatavaid kaubavooge. Kümme aastat tagasi oli see suhe 10% ja 90%.

Raudteede vähenes kaubamaht aastaga ligi neljandiku

2015. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 28,0 miljoni tonnini, mis oli 23% vähem kui aasta varem. Tegemist on viimaste aastate suurima langusega. Kaubamahu vähenemine on eelkõige tingitud sellest, et Venemaa kasutab transiitkauba veol kauba saatmiseks välisriikidesse raudteetranspordi ja Eesti sadamate teenuste kombineerimise asemel üha rohkem Venemaa enda sadamaid. Raudteetranspordi kaubamaht Eesti riigisisestel vedudel oli 2015. aastal 15 miljonit tonni, mis oli neljandiku võrra vähem kui 2014. aastal. Kaubamahust moodustas transiitkauba vedu 11,3 miljonit tonni, eksport 0,4 miljonit tonni ja import 1,3 miljon tonni. Transiitkauba vedu vähenes aastaga 20%. Riigisisestel raudteevedudel veeti nagu varasematelgi aastatel peamiselt põlevkivi, transiitkaubana vedelaid rafineeritud naftatooteid ning lämmastikuühendeid ja väetisi (v.a looduslikud väetised), eksporditi mineraaltooteid ja imporditi naftatooteid.

02

2015. aastal ulatus kaubavedu avalikul raudteel 15,4 miljoni tonnini, mis oli viiendiku võrra vähem kui 2014. aastal. Avalikul raudteel veetud kaubast ligi kolm neljandikku andis transiitkauba vedu.

Võrreldes 2005. aastaga veeti 2015. aastal raudteel üle kahe korra vähem kaupa, avalikul raudteel ligi kolm korda vähem kaupa. Raudteevedude kaubamaht tonnides on viimasel neljal aastal järjepidevalt vähenenud.

Viimati kasvas nii Eesti sadamate lastimise ja lossimise maht kui ka kaubamaht Eesti raudteel varasema aastaga võrreldes 2011. aastal. Kui 2013. aasta esimesel poolel oli veel selliseid kuid, kus kaubavedu raudteel kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes, siis 2014. ja 2015. aastal on kõigis kuudes toimunud kaubamahu vähenemine võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Sadamatel on läinud veidi paremini ja kui 2014. aastal oli veel kuid, kus kaubavedu kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes, siis 2015. aastal toimus kõigis kuudes kaubamahu vähenemine.

Kaubavedu Balti riikide sadamates ja raudteedel

Balti riikide võrdluses oli 2015. aastal sadamate kaubamaht suurim Lätis (ligi 70 miljonit tonni), järgnes Leedu ligi 46 ja Eesti 35 miljoni tonniga. Kaupade lastimine ja lossimine kasvas varasema aastaga võrreldes Leedus 5%, kuid vähenes Lätis 6% ja Eestis 20%.

Kui 2014. aastal kaubavedu Läti ja Leedu raudteedel veidi kasvas, siis 2015. aastal vähenes kaubavedu tonnides nii Läti kui ka Leedu raudteel ligi 2% varasema aastaga võrreldes. Eestis oli vähenemine 23%. Suurim oli raudtee kaubaveo maht Lätis (56 miljonit tonni), järgnesid Leedu (48 miljonit tonni) ja Eesti (28 miljonit tonni).

Detailsemad andmed statistika andmebaasis (sõitjate- ja kaubavedu raudteel ning kaupade lastimine ja lossimine Eesti sadamates).

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Ülevaade põhineb 12 kuu andmete kokkuvõttel.

Lastimine – kauba laevale laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Lossimine – kauba laevalt maha laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Kaubavedu avalikul raudteel – raudteetranspordiga kaupade vedu avalikul raudteel (avalikuks kasutamiseks määratud raudteed) kajastab Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel Eesti avalikul raudteel kaubaveoga tegelevate raudtee-ettevõtete andmeid.

Veoste kogus tonnides raudteel – Veoste kogus tonnides võib olla kajastatud topelt, sest riigisisestel vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul raudteel.

 

Mullu kasvas kaubamaht sadamates ja vähenes raudteel

Statistikaameti andmetel veeti 2014. aastal Eesti sadamate kaudu 43,5 miljonit tonni kaupa ja raudteel ulatus kaubavedu 36,3 miljoni tonnini. Varasema aastaga võrreldes sadamate kaubamaht veidi kasvas, ent raudteel vähenes ligi viiendiku.

Kauba lossimine sadamates suurenes aastaga viiendiku

2014. aastal lähetati Eesti sadamatest välismaale ja välissadamatest saabus siia 43,5 miljonit tonni kaupa, mis oli 1% rohkem kui aasta varem. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas sadamate kaubamahust 29,8 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 13,7 miljonit tonni. Sadamate kaubamahu kasvu toetas just välismaalt Eesti sadamatesse saabunud kauba lossimise mahu kasv. Kaupu lastiti 6% vähem (1,9 miljonit tonni), kuid lossiti koguni 21% (2,4 miljonit tonni) enam kui 2013. aastal.

1

Kuigi 2014. aastal jätkus kaubaveo vähenemine avalikul raudteel, mõjutas see kaubavedu sadamate kaudu vähem kui varasematel aastatel. Pärast kaubaveo mahtude vähenemist 2007. ja 2008. aastal, oli suurim langus sadamate kaubaveos 2012. aastal, mil nii lastimine kui ka lossimine vähenes varasema aastaga võrreldes kümnendiku. Sadamate kaubamaht vähenes veidi ka 2013. aastal. Kaubamahu vähenemise põhjuseks oli ennekõike Venemaa oma sadamate arendamine ning vedellasti mahu vähenemine Eesti sadamates.

Kaupade lastimine on mõjutatud kaubaveost avalikul raudteel, mis peamiselt hõlmab transiitkauba vedu. Kui võrrelda 2004. aasta mahuga, on kaupade lastimine vähenenud ligi kolmandiku võrra. Kaupade lossimise maht on aga kümnendiga kasvanud üle kahe korra. Viimastel aastatel väikeste tõusude ja mõõnadega toimunud lossimise mahu kasv sadamates annab tunnistust sellest, et sadamad teenindavad uusi kaubavooge. Elavnenud on kaubavedu konteineritega.

Kaubavedu Balti riikide sadamates

Balti riikide võrdluses oli 2014. aastal sadamate kaubamaht suurim Lätis (74 miljonit tonni), järgnesid Eesti ja Leedu kumbki ligi 44 miljoni tonniga. Kaupade lastimine ja lossimine kasvas varasema aastaga võrreldes enim Lätis (5%), Leedus oli kasv 3% ja Eestis 1%.

Raudteede kaubamaht vähenes aastaga ligi viiendiku

2014. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 36,3 miljoni tonnini, mis oli 17% vähem kui aasta varem. Kaubamahu vähenemine on eelkõige tingitud sellest, et Venemaa kasutab kauba saatmiseks välisriikidesse Eesti sadamate asemel üha rohkem Venemaa enda sadamaid.

Eesti riigisisestel vedudel oli 2014. aastal raudteetranspordi kaubamaht 20,1 miljonit tonni. Kaubakogustest moodustasid transiitveod 14,1 miljonit tonni, eksport 1,1 miljonit tonni ja import 1 miljon tonni. Riigisisestel vedudel veeti peamiselt põlevkivi, transiitkaubana nafta- ja keemiatooteid, eksporditi mineraaltooteid ja imporditi naftatooteid.

2014. aastal ulatus kaubavedu avalikul raudteel 19,2 miljoni tonnini, mis oli viiendiku võrra vähem kui 2013. aastal. Avalikul raudteel veetud kaubast ligi kolm neljandikku ehk 14,1 miljonit tonni tuli transiitvedude, 0,6 miljonit tonni ekspordi ja 1 miljonit tonni impordi arvelt.

2

2014. aastal võrreldes 2004. aastaga veeti raudteel 45% vähem kaupa, avalikul raudteel koguni 2,2 korda vähem kaupa. Raudteevedude kaubamaht tonnides vähenes nii 2013. aastal kui ka 2012. aastal. Eelmise aastaga võrreldes oli 2014. aastal tegemist suurima kaubaveo mahu vähenemisega pärast 2007. ja 2008. aastat.

Kaubavedu Balti riikide raudteel

Balti riikides kasvas 2014. aasta varasema aastaga võrreldes nii Läti kui ka Leedu raudteel kaubavedu tonnides ligi 2%, Eestis aga vähenes ligi viiendiku. Suurim oli raudtee kaubaveo maht Lätis (57 miljonit tonni), järgnesid Leedu (49 miljonit tonni) ja Eesti (36 miljonit tonni). Balti riikide võrdluses on Lätis ka enim kaubavedudeks avatud raudteid.

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik


Metoodika

Ülevaade põhineb 12 kuu andmete kokkuvõttel.

Lastimine – kauba laevale laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Lossimine – kauba laevalt maha laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Kaubavedu avalikul raudteel – raudteetranspordiga kaupade vedu avalikul raudteel (avalikuks kasutamiseks määratud raudteed) kajastab Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel Eesti avalikul raudteel kaubaveoga tegelevate raudtee-ettevõtete andmeid.

Veoste kogus tonnides raudteel – Veoste kogus tonnides võib olla kajastatud topelt, sest riigisisestel vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul raudteel.

Inimkannatanutega liiklusõnnetused Eesti ja Euroopa teedel

2012. aastal kaotas Euroopa teedel liiklusõnnetustes elu 28 000 inimest, sealhulgas Eestis 87. Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel hukkub maailmas igal aastal liiklusõnnetustes ligi 1,2 miljonit inimest, neist pooled on jalakäijad, jalg- ja mootorratturid.

Liiklussurmade arv Euroopa Liidus vähenes 2012. aastal 9% võrra. Kõige vähem oli liiklussurmasid Suurbritannias, Rootsis, Hollandis ja Taanis, kus on umbes 30 liiklussurma miljoni elaniku kohta. Balti riikide seas on Eesti ohutuima liiklusega riik.

Euroopa maanteedel hukkunutest 21% olid jalakäijad, 7% jalgratturid ning 18% mootorratta- ja mopeedijuhid. 70% neist jalakäijatest saab surma linnas. Viimase kümne aasta jooksul ei ole liiklusõnnetustes hukkunud jalakäijate arv vähenenud samavõrra kui liiklussurmade üldarv. Peaaegu pooled linnades surmaga lõppenud liiklusõnnetustest on seotud jalakäija või jalgratturiga. Jalakäijate ja ratturite elu ohustavate asjaoludena võib välja tuua näiteks eraldi liiklusraja puudumise, suure sõidukiiruse ja liiklejate endi ettevaatamatu käitumise.

Liiklusõnnetustes hukkunuid miljoni elaniku kohta Euroopa Liidu riikides, 2012 (Allikas: Euroopa Komisjon)

Liiklusõnnetustes hukkunuid miljoni elaniku kohta Euroopa Liidu riikides, 2012 (Allikas: Euroopa Komisjon)

2012. aastal juhtus Eestis 1381 inimkannatanutega liiklusõnnetust. Ka Eestis on viimastel aastatel palju kõneainet pakkunud liiklusõnnetused jalakäijate ning jalgratturitega. Otsasõidud jalakäijatele moodustavad ligikaudu veerandi kõigist inimkannatanutega liiklusõnnetustest ning kokkupõrked jalgrattaga ligi 10%. Sarnane on ka nende osatähtsus liiklusõnnetustes hukkunute seas. 2012. aastal oli Eesti teedel 379 otsasõitu jalakäijatele ning 142 kokkupõrget jalgrattaga. Maanteeameti andmetel oli ligi kolmandik 2012. aastal liiklusõnnetustes hukkunutest jalakäijad, mis on jalakäijate jaoks viimaste aastate kõige halvem näitaja. 2012. aastal kaotas otsasõitudes jalakäijale elu 28 ning kokkupõrgetes jalgrattaga 8 inimest. See on kokku 41% liiklusõnnetustes hukkunutest.

Liiklusõnnetused jalakäijate ning jalgratturitega, 2002–2012 (Allikas: Maanteeamet)

Liiklusõnnetused jalakäijate ning jalgratturitega, 2002–2012 (Allikas: Maanteeamet)

Joobes mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetusi on Eestis viimastel aastatel vähemaks jäänud. Varasematel aastatel jäi joobes mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetuste osatähtsus 20% piirimaile. 2012. aastal toimus Eestis joobes mootorsõidukijuhtide osalusel 170 liiklusõnnetust, mis on 12% kõigist liiklusõnnetustest. 2012. aastal hukkus joobes mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetustes kaheksa inimest. Ligi veerand kõigist liiklusõnnetustes vigasaanutest saab viga joobes mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetustes. Aastal 2012 sai joobes mootorsõidukijuhtide osalusel toimunud liiklusõnnetustes vigastada 231 inimest.

Viimase kahekümne aasta jooksul (1992–2012) on Eestis toimunud 36 307 inimkannatanuga liiklusõnnetust, milles on viga saanud 45 589 ja hukkunud 4341 inimest. Joobes mootorsõidukijuhtide osalusel on neil aastatel toimunud 7716 inimkannatanutega liiklusõnnetust, milles on viga saanud 11 020 ja hukkunud 1167 inimest ehk neljandik liiklusõnnetustes hukkunutest kokku.

Põhjalikum ülevaade Eesti Statistika Kvartalikirjas nr 2/2013 artiklis „Liiklusõnnetustest taasiseseisvunud Eestis“ (ilmus 28.06.2013). Samuti saab Statistics eXploreri vahendusel ülevaate liiklusõnnetustest Eesti maakondades aastatel 1992–2012 

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik

Eesti sadamate kaubamaht mullu vähenes

Eesti sadamate kaubamaht vähenes 2012. aastal varasema aastaga võrreldes pärast kolm aastat kestnud kaupade lastimise ja lossimise mahu kasvu. Samas reisilaevadega külastas Eesti sadamaid rohkem inimesi kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel lastiti ja lossiti Eesti sadamates 2012. aastal 43,3 miljonit tonni kaupa, mis oli 10% vähem kui aasta varem. Kaubamahu vähenemise põhjus oli ennekõike Venemaa sadamate arendamine ning vedellasti mahu vähenemine. Laevade lastimine moodustas 2012. aastal Eesti sadamate kaubamahust 31,5 miljonit tonni ja lossimine 11,9 miljonit tonni. Nii lastimine kui ka lossimine vähenes 2011. aastaga võrreldes kümnendiku. Esialgsetel andmetel kasvas naaberriigis Lätis kaubavedu sadamate kaudu 9% ja vähenes Leedus 4% 2011. aastaga võrreldes.

Lastitud ja lossitud transiitkaupa oli 29,7 miljonit tonni, mis oli 14% vähem kui 2011. aastal. Transiitkaupu lastiti sadamates laevadele 23,5 miljonit tonni ja lossiti laevadelt 6,2 miljonit tonni. Transiitkauba lastimine vähenes 13% ning lossimine 19%.

Kaubavedu Eesti sadamate kaudu, 2007–2012

Kaubavedu Eesti sadamate kaudu, 2007–2012

Sadamaid läbinud kaubalaevu oli 2% vähem. Vähem oli nii vedellasti- kui ka puistlastlaevu. Konteinerilaevu oli sadamates aga enam kui 2011. aastal. Kokku saabus 2012. aastal Eesti sadamatesse 4975 kaubalaeva.

Eesti sadamates käideldi jätkuvalt enim vedelaid rafineeritud naftatooteid (ligi 25,3 miljonit tonni), mille vedu vähenes aastaga 15%. Suurematest kaubagruppides kasvas neljandiku lämmastikuühendite ja väetiste vedu. Merekonteinerite vedu sadamate kaudu TEU-des kasvas aastaga 15%, transiitkonteinerite vedu vähenes. Konteinerites veeti tonnides 8% rohkem kaupa võrreldes 2011. aastaga.

Eesti sadamaid külastanud laevade keskmine kogumahutavus on võrreldes 2007. aastaga kasvanud kaks kolmandikku. See tähendab, et sadamaid külastavad üha suuremad laevad. Enim mõjutas kasvu reisilaevade ja ristlusreisilaevade, aga ka konteinerilaevade ja segalastilaevade kogumahutavuse kasv. Kaubalaevade keskmine kogumahutavus oli 2007. aastal 8316 ja 2012. aastal 11 473, ehk kaubalaeva keskmine kogumahutavus on selle ajaga kasvanud 38%.

Kaubavedu Eesti viie põhisadama (sadamad, kus lastitakse ja lossitakse aastas üle miljoni tonni kaupa) kaudu vähenes 2012. aastal varasema aastaga võrreldes 11%. Neis käideldi kokku 40,6 miljonit tonni kaupa.

Elavaim kaubavedu toimus Eesti põhisadamatel USA, Soome, Hollandi, Rootsi, Venemaa ja Singapuri sadamatega. Enim kaupa saabus Eesti põhisadamatesse Soome, Venemaa ja Läti sadamatest. Enim kaupa lähetati Eesti põhisadamatest USA, Hollandi ja Soome sadamatesse.

Reisilaevadega saabus Eesti sadamatesse rohkem inimesi kui aasta varem

Rahvusvahelistel vedudel läbis Eesti sadamaid 2012. aastal 9,2 miljonit sõitjat ning riigisisestel regulaarvedudel 2 miljonit sõitjat. Sõitjate arv rahvusvahelistel vedudel on viimasel viiel aastal pidevalt kasvanud. Sadamatesse saabus välismaalt 4,7 miljonit sõitjat ning välismaale lähetati 4,4 miljonit sõitjat.

Rahvusvahelistel vedudel oli sõitjaid 4% enam kui 2011. aastal. Seda mõjutas Soomest saabunud ja Soome lähetatud sõitjate arvu kasv. Põhjuseks ei ole ainult soomlaste jätkuv huvi Eesti vastu, vaid ka Eesti elanike kasvav suundumus töötada Soomes. Ristluslaevadega saabus Eesti sadamatesse ligi 425 000 merereisijat, mis oli veidi vähem kui 2011. aastal. Ristlusreisilaevu käis sadamates sama palju kui aasta varem ehk 297. Peamistel Eesti-sisestel laevaliinidel veeti 8% enam sõitjaid kui 2011. aastal. Ka sadamatesse saabunud reisilaevade arv kasvas aastaga. 2012. aastal saabus Eesti sadamatesse 6172 reisilaeva.

Kauba- ja reisijatevedu EL sadamates 2011. aastal

Euroopa Liidu liikmesriikide sadamates kasvas lasti käitlemine 2011. aastal varasema aastaga võrreldes 2%. Käideldud kaupade kogukaal oli hinnanguliselt 3,7 miljardit tonni. Eesti osatähtsus sellest oli 1%. Suurbritannia sadamad käitlesid kõige suurema koguse meritsi veetavatest kaupadest (520 miljonit tonni), järgnesid Itaalia (500 miljonit tonni) ja Holland (492 miljonit tonni).

Erinevalt Eestist on EL sadamaid läbinud reisijate koguarv alates 2008. aastast aasta-aastalt vähenenud. Seda on põhjustanud uute sildade ja tunnelite avamine maismaal ning odavate lühilendude lisandumine. 2011. aastal läbis EL sadamaid 385 miljonit sõitjat. Sõitjad kasutasid sadamate teenuseid enim Itaalias (82 miljonit sõitjat), Kreekas (79 miljonit sõitjat) ja Taanis (42 miljonit sõitjat).

Eesti sadamate kauba- ja reisijateveo detailsem ülevaade on statistika andmebaasis. EL sadamate 2011. aasta ülevaade on avaldatud Eurostati väljaandes Statistics in Focus “Maritime ports freight and passengers statistics 2011” (ilmus 20.03.2013). 

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik

Mullu külastas Eesti lennujaamu rekordarv sõitjaid

Pärast kaks aastat kestnud langust lennujaamade sõitjateveos, külastas 2011. aastal Eesti lennujaamu ligi 2 miljonit sõitjat, mis oli 36% rohkem kui 2010. aastal.

Rahvusvahelistel lendudel ulatus sõitjate arv ligi 1,9 miljoni sõitjani ja kasvas varasema aastaga võrreldes 37%. Riigisisestel lendudel külastas lennujaamu 61 700 sõitjat, mis on 11% rohkem kui 2010. aastal. Avati ka uusi lennuliine ning regulaarlende toimus nädalas rohkem kui aasta eest. Tallinna Lennujaam andis Eesti lennujaamade sõitjateveost 97%. Kauba- ja postivedu lennujaamade kaudu kasvas võrreldes 2010. aastaga vastavalt 56% ja 22%, ulatudes kokku üle 18 400 tonni. 

Eesti lennujaamade sõitjatevedu, 2001–2011

 

 Euroopa lennureisijateveo turg oli 2011. aastal edukas, kuigi lennundust häiris Islandi vulkaani Grimsvotn purse ja majanduslikud tingimused olid keerukad. Rahvusvahelise Lennutranspordi Ühenduse (IATA, International Air Transport Association) andmetel kasvas Euroopa lennuettevõtjate sõitjakäive 2011. aastal eelmise aastaga võrreldes kümnendiku.

Eesti õhutranspordiettevõtete sõitjakäive kasvas samal ajal viiendiku. Eesti õhutranspordiettevõtted vedasid rahvusvahelistel õhuvedudel üle 761 000 sõitja, mis oli 20% enam kui 2010. aastal. Eestisisestel lendudel veeti ligi 30 000 sõitjat, mis oli 12% enam kui aasta varem.

IATA lennuliikluse ülevaade (IATA air transport market analysis) (ilmus 18.04.2012).

 Eesti kohta on detailsem ülevaade statistika andmebaasis.

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik