Tag Archives: transiitkaup

Sadamate ja raudtee kaubamaht oli viimase kümnendi väikseim

Statistikaameti andmetel veeti 2016. aastal Eesti sadamate kaudu ligi 33,5 miljonit tonni kaupa ja raudteed pidi 25,4 miljonit tonni — need on viimase kümnendi väikseimad näitajad. 2015. aastaga võrreldes vähenes kaubamaht sadamates 4% ja raudteel ligi kümnendiku.

Sadamates kauba lastimine vähenes, aga lossimine suurenes

Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas 2016. aastal sadamate kaubamahust 22,5 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 11 miljonit tonni. 2015. aastaga võrreldes lastiti sadamates 8% vähem kaupa, kuid lossiti 7% rohkem. Kaupade lastimise mahu vähenemist mõjutas jätkuv transiitkaupade veo vähenemine raudteel.

02

Viimati jäi kaubaveomaht sadamates alla 34 miljoni tonni 1998. aastal. Kaubavedu sadamate kaudu kasvas tol ajal aasta-aastalt kuni 2003. aastani. Viimase 20 aasta Eesti sadamate kaubamahu rekord jääb aastasse 2006 (50 miljonit tonni), viimasel kümnendi rekord aastasse 2011 (üle 48 miljoni tonni).

Viimasel kümnendil on kauba lastimise maht sadamates jäänud alla eelnenud kümnendile. Kauba lastimise mahu vähenemist sadamates on mõjutanud enim naftatoodete transiitveo vähenemine raudteel. Kauba lossimise maht kasvas jõudsalt viimase kümnendi algusaastatel, kuid ei ole märkimisväärselt kasvanud viimastel aastatel. Viimasel kümnendil on sadamates lossitud siiski poole rohkem kaupa kui eelnenud kümnendil.

Viimastel aastatel on raudteel transiitkaubavedu pidevalt vähenenud

2016. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 25,4 miljoni tonnini, mis oli 9% vähem kui aasta varem. Kaubamaht riigisisestel raudteevedudel oli 2016. aastal 15,6 miljonit tonni, mis on veidi enam kui aasta varem. Raudteevedude kaubamahust moodustas transiitkaubavedu 8,0 miljonit tonni, eksport 0,3 miljonit tonni ja import 1,4 miljon tonni. Viimasel kolmel aastal on transiitkaubavedu vähenenud üle 20% aastas. Kui 2015. aastal vähenes transiitkaubavedu raudteel aastaga koguni viiendiku ja ulatus 11,3 miljoni tonnini, siis 2016. aastal vähenes transiitkauba vedu aastaga üle neljandiku. Importkaupa veeti kolmandiku võrra vähem ning eksportkaupa 9% enam kui 2015. aastal.

01

Raudteevedude kaubamaht tonnides on viimasel viiel aastal järjepidevalt vähenenud. Viimase 20 aasta andmete võrdluses on 2016. aasta raudtee kaubaveomahu tulemused väikseimad. Seda ka transiitkauba veol. Transiitkauba veo hoogne kasv aastatel 1996–2006 on viimasel kümnendil pöördunud kahanemisele. Kaubamaht Eesti raudteedel ulatus viimati üle 48 miljoni tonni 2011. aastal, transiitkaupa veeti siis 23 miljonit tonni.

Rahvusvaheline vedu tonnides (Eestisse saabuv ja Eestist lähetatud kaup, va transiitkaup) annab kogu kaubaveo mahust raudteel keskmiselt 6% aastas. Rahvusvahelise veo kaubamaht on viimasel neljal aastal pidevalt vähenenud, kuid osatähtsus kaubaveost ei ole muutunud.

Detailsemad andmed statistika andmebaasis (sõitjate- ja kaubavedu raudteel ning kaupade lastimine ja lossimine Eesti sadamates).

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Ülevaade põhineb 12 kuu andmete kokkuvõttel.

Lastimine – kauba laevale laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Lossimine – kauba laevalt maha laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Veoste kogus tonnides raudteel – Veoste kogus tonnides võib olla kajastatud topelt, sest riigisisestel vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul raudteel.

Sadamate ja raudtee kaubamaht oli viimase kümnendi väikseim

Statistikaameti andmetel veeti 2015. aastal Eesti sadamate kaudu ligi 35 miljonit tonni kaupa ja raudteel 28 miljonit tonni kaupa, mis olid viimase kümne aasta madalaimad näitajad. Varasema aastaga võrreldes vähenes sadamate kaubamaht viiendiku ja raudteel ligi neljandiku võrra.

Sadamates vähenes nii kauba lastimine kui ka lossimine

2015. aastal lähetati Eesti sadamatest välismaale ja välissadamatest saabus siia 34,8 miljonit tonni kaupa, mis oli viiendiku vähem kui aasta varem. Laevade lastimine (kauba laevale laadimine sadamas) moodustas sadamate kaubamahust 24,6 miljonit tonni ja lossimine (kauba laevalt maha laadimine sadamas) 10,2 miljonit tonni. Kui 2014. aastal toetas sadamate kaubamahu kasvu just Eesti sadamatesse saabunud kauba lossimise mahu kasv, siis 2015. aastal vähenesid nii lastimise kui ka lossimise mahud varasema aastaga võrreldes. Tegemist on viimase kümne aasta suurima langusega. Kaupu lastiti 18% vähem ja lossiti 25% vähem kui 2014. aastal. Kaupade lastimine on mõjutatud kaubaveost avalikul raudteel, kus veetakse peamiselt transiitkaupa.

01

Sadamates lastiti peamiselt vedelaid rafineeritud naftatooteid (ligi pool lastitud kaupadest), lämmastikuühendeid ja väetisi (v.a looduslikud väetised), metsandus- ja metsavarumistooted ning koos transporditavaid kaupu. Enim lossiti samuti vedelaid rafineeritud naftatooteid (üle kolmandiku lossitud kaubast), koos transporditavaid kaupu ning kaevandus- ja karjääritooteid.

Kümne aasta jooksul on kaupade lastimine sadamates vähenenud 42%, aga kaupade lossimise maht kasvanud üle kahe korra. Vaatamata 2015. aasta lossimise mahu kahanemisele on sadamad viimastel aastatel teenindanud siiski märkimisväärse koguse ehk 30% ulatuses sadamasse meritsi saabuvaid kaubavooge ja 70% ulatuses sadamate kaudu meritsi lähetatavaid kaubavooge. Kümme aastat tagasi oli see suhe 10% ja 90%.

Raudteede vähenes kaubamaht aastaga ligi neljandiku

2015. aastal ulatus kaubavedu Eesti raudteedel 28,0 miljoni tonnini, mis oli 23% vähem kui aasta varem. Tegemist on viimaste aastate suurima langusega. Kaubamahu vähenemine on eelkõige tingitud sellest, et Venemaa kasutab transiitkauba veol kauba saatmiseks välisriikidesse raudteetranspordi ja Eesti sadamate teenuste kombineerimise asemel üha rohkem Venemaa enda sadamaid. Raudteetranspordi kaubamaht Eesti riigisisestel vedudel oli 2015. aastal 15 miljonit tonni, mis oli neljandiku võrra vähem kui 2014. aastal. Kaubamahust moodustas transiitkauba vedu 11,3 miljonit tonni, eksport 0,4 miljonit tonni ja import 1,3 miljon tonni. Transiitkauba vedu vähenes aastaga 20%. Riigisisestel raudteevedudel veeti nagu varasematelgi aastatel peamiselt põlevkivi, transiitkaubana vedelaid rafineeritud naftatooteid ning lämmastikuühendeid ja väetisi (v.a looduslikud väetised), eksporditi mineraaltooteid ja imporditi naftatooteid.

02

2015. aastal ulatus kaubavedu avalikul raudteel 15,4 miljoni tonnini, mis oli viiendiku võrra vähem kui 2014. aastal. Avalikul raudteel veetud kaubast ligi kolm neljandikku andis transiitkauba vedu.

Võrreldes 2005. aastaga veeti 2015. aastal raudteel üle kahe korra vähem kaupa, avalikul raudteel ligi kolm korda vähem kaupa. Raudteevedude kaubamaht tonnides on viimasel neljal aastal järjepidevalt vähenenud.

Viimati kasvas nii Eesti sadamate lastimise ja lossimise maht kui ka kaubamaht Eesti raudteel varasema aastaga võrreldes 2011. aastal. Kui 2013. aasta esimesel poolel oli veel selliseid kuid, kus kaubavedu raudteel kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes, siis 2014. ja 2015. aastal on kõigis kuudes toimunud kaubamahu vähenemine võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Sadamatel on läinud veidi paremini ja kui 2014. aastal oli veel kuid, kus kaubavedu kasvas eelmise aasta sama kuuga võrreldes, siis 2015. aastal toimus kõigis kuudes kaubamahu vähenemine.

Kaubavedu Balti riikide sadamates ja raudteedel

Balti riikide võrdluses oli 2015. aastal sadamate kaubamaht suurim Lätis (ligi 70 miljonit tonni), järgnes Leedu ligi 46 ja Eesti 35 miljoni tonniga. Kaupade lastimine ja lossimine kasvas varasema aastaga võrreldes Leedus 5%, kuid vähenes Lätis 6% ja Eestis 20%.

Kui 2014. aastal kaubavedu Läti ja Leedu raudteedel veidi kasvas, siis 2015. aastal vähenes kaubavedu tonnides nii Läti kui ka Leedu raudteel ligi 2% varasema aastaga võrreldes. Eestis oli vähenemine 23%. Suurim oli raudtee kaubaveo maht Lätis (56 miljonit tonni), järgnesid Leedu (48 miljonit tonni) ja Eesti (28 miljonit tonni).

Detailsemad andmed statistika andmebaasis (sõitjate- ja kaubavedu raudteel ning kaupade lastimine ja lossimine Eesti sadamates).

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Ülevaade põhineb 12 kuu andmete kokkuvõttel.

Lastimine – kauba laevale laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Lossimine – kauba laevalt maha laadimine sadamas. Arvestatakse koos transiitkaubaga.

Kaubavedu avalikul raudteel – raudteetranspordiga kaupade vedu avalikul raudteel (avalikuks kasutamiseks määratud raudteed) kajastab Tehnilise Järelevalve Ameti andmetel Eesti avalikul raudteel kaubaveoga tegelevate raudtee-ettevõtete andmeid.

Veoste kogus tonnides raudteel – Veoste kogus tonnides võib olla kajastatud topelt, sest riigisisestel vedudel võib ühte ja sedasama kaubakogust sihtpunkti vedada mitu raudtee-ettevõtet juhul, kui üks vedaja veab kaupa avalikul raudteel ja teine mitteavalikul raudteel.

 

Eesti sadamate kaubamaht mullu vähenes

Eesti sadamate kaubamaht vähenes 2012. aastal varasema aastaga võrreldes pärast kolm aastat kestnud kaupade lastimise ja lossimise mahu kasvu. Samas reisilaevadega külastas Eesti sadamaid rohkem inimesi kui aasta varem.

Statistikaameti andmetel lastiti ja lossiti Eesti sadamates 2012. aastal 43,3 miljonit tonni kaupa, mis oli 10% vähem kui aasta varem. Kaubamahu vähenemise põhjus oli ennekõike Venemaa sadamate arendamine ning vedellasti mahu vähenemine. Laevade lastimine moodustas 2012. aastal Eesti sadamate kaubamahust 31,5 miljonit tonni ja lossimine 11,9 miljonit tonni. Nii lastimine kui ka lossimine vähenes 2011. aastaga võrreldes kümnendiku. Esialgsetel andmetel kasvas naaberriigis Lätis kaubavedu sadamate kaudu 9% ja vähenes Leedus 4% 2011. aastaga võrreldes.

Lastitud ja lossitud transiitkaupa oli 29,7 miljonit tonni, mis oli 14% vähem kui 2011. aastal. Transiitkaupu lastiti sadamates laevadele 23,5 miljonit tonni ja lossiti laevadelt 6,2 miljonit tonni. Transiitkauba lastimine vähenes 13% ning lossimine 19%.

Kaubavedu Eesti sadamate kaudu, 2007–2012

Kaubavedu Eesti sadamate kaudu, 2007–2012

Sadamaid läbinud kaubalaevu oli 2% vähem. Vähem oli nii vedellasti- kui ka puistlastlaevu. Konteinerilaevu oli sadamates aga enam kui 2011. aastal. Kokku saabus 2012. aastal Eesti sadamatesse 4975 kaubalaeva.

Eesti sadamates käideldi jätkuvalt enim vedelaid rafineeritud naftatooteid (ligi 25,3 miljonit tonni), mille vedu vähenes aastaga 15%. Suurematest kaubagruppides kasvas neljandiku lämmastikuühendite ja väetiste vedu. Merekonteinerite vedu sadamate kaudu TEU-des kasvas aastaga 15%, transiitkonteinerite vedu vähenes. Konteinerites veeti tonnides 8% rohkem kaupa võrreldes 2011. aastaga.

Eesti sadamaid külastanud laevade keskmine kogumahutavus on võrreldes 2007. aastaga kasvanud kaks kolmandikku. See tähendab, et sadamaid külastavad üha suuremad laevad. Enim mõjutas kasvu reisilaevade ja ristlusreisilaevade, aga ka konteinerilaevade ja segalastilaevade kogumahutavuse kasv. Kaubalaevade keskmine kogumahutavus oli 2007. aastal 8316 ja 2012. aastal 11 473, ehk kaubalaeva keskmine kogumahutavus on selle ajaga kasvanud 38%.

Kaubavedu Eesti viie põhisadama (sadamad, kus lastitakse ja lossitakse aastas üle miljoni tonni kaupa) kaudu vähenes 2012. aastal varasema aastaga võrreldes 11%. Neis käideldi kokku 40,6 miljonit tonni kaupa.

Elavaim kaubavedu toimus Eesti põhisadamatel USA, Soome, Hollandi, Rootsi, Venemaa ja Singapuri sadamatega. Enim kaupa saabus Eesti põhisadamatesse Soome, Venemaa ja Läti sadamatest. Enim kaupa lähetati Eesti põhisadamatest USA, Hollandi ja Soome sadamatesse.

Reisilaevadega saabus Eesti sadamatesse rohkem inimesi kui aasta varem

Rahvusvahelistel vedudel läbis Eesti sadamaid 2012. aastal 9,2 miljonit sõitjat ning riigisisestel regulaarvedudel 2 miljonit sõitjat. Sõitjate arv rahvusvahelistel vedudel on viimasel viiel aastal pidevalt kasvanud. Sadamatesse saabus välismaalt 4,7 miljonit sõitjat ning välismaale lähetati 4,4 miljonit sõitjat.

Rahvusvahelistel vedudel oli sõitjaid 4% enam kui 2011. aastal. Seda mõjutas Soomest saabunud ja Soome lähetatud sõitjate arvu kasv. Põhjuseks ei ole ainult soomlaste jätkuv huvi Eesti vastu, vaid ka Eesti elanike kasvav suundumus töötada Soomes. Ristluslaevadega saabus Eesti sadamatesse ligi 425 000 merereisijat, mis oli veidi vähem kui 2011. aastal. Ristlusreisilaevu käis sadamates sama palju kui aasta varem ehk 297. Peamistel Eesti-sisestel laevaliinidel veeti 8% enam sõitjaid kui 2011. aastal. Ka sadamatesse saabunud reisilaevade arv kasvas aastaga. 2012. aastal saabus Eesti sadamatesse 6172 reisilaeva.

Kauba- ja reisijatevedu EL sadamates 2011. aastal

Euroopa Liidu liikmesriikide sadamates kasvas lasti käitlemine 2011. aastal varasema aastaga võrreldes 2%. Käideldud kaupade kogukaal oli hinnanguliselt 3,7 miljardit tonni. Eesti osatähtsus sellest oli 1%. Suurbritannia sadamad käitlesid kõige suurema koguse meritsi veetavatest kaupadest (520 miljonit tonni), järgnesid Itaalia (500 miljonit tonni) ja Holland (492 miljonit tonni).

Erinevalt Eestist on EL sadamaid läbinud reisijate koguarv alates 2008. aastast aasta-aastalt vähenenud. Seda on põhjustanud uute sildade ja tunnelite avamine maismaal ning odavate lühilendude lisandumine. 2011. aastal läbis EL sadamaid 385 miljonit sõitjat. Sõitjad kasutasid sadamate teenuseid enim Itaalias (82 miljonit sõitjat), Kreekas (79 miljonit sõitjat) ja Taanis (42 miljonit sõitjat).

Eesti sadamate kauba- ja reisijateveo detailsem ülevaade on statistika andmebaasis. EL sadamate 2011. aasta ülevaade on avaldatud Eurostati väljaandes Statistics in Focus “Maritime ports freight and passengers statistics 2011” (ilmus 20.03.2013). 

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik

Eesti sadamate kauba- ja reisijatevedu suurenes 2011. aastal

Statistikaameti andmetel lastiti ja lossiti 2011. aastal Eesti sadamates kokku 48,5 miljonit tonni kaupa, mis on varasema aastaga võrreldes 5% rohkem. Viis suuremat sadamat andsid sadamate kaubaveost 94%. Rahvusvaheline reisijatevedu suurenes aastaga 7%.

Välismaale veeti sadamate kaudu 8,2 miljonit tonni kaupa ehk 13% enam kui 2010. aastal. Välismaalt saabus 5,5 miljonit tonni kaupa, mida oli veidi vähem kui aasta eest. Transiitkaupa lastiti ja lossiti 34,6 miljoni tonni ulatuses, mis on 4% enam kui 2010. aastal. Transiitkauba lastimine veidi vähenes, kuid lossimine suurenes üle neljandiku. Sadamaid külastanud kaubalaevu oli 9% enam.

Eesti sadamates käideldi enim rafineeritud naftatooteid (ligi 30 miljonit tonni), mille vedu kasvas aastaga 8%. Koos transporditavad eri liiki kaubad andsid kogu kaubast 4,3 miljonit tonni ja nende vedu kasvas aastaga 9%. Kivi, liiva, kruusa, savi, turba jm kaevandussaaduste vedu ulatus ligi 2,8 miljoni tonnini, kuid vähenes aastaga üle kümnendiku. Lämmastikuühendite ja väetiste (v.a looduslikud väetised) vedu andis üle 2,6 miljoni tonni ja see kasvas aastaga 11%. Metsandus- ja metsavarumistoodete vedu ulatus 1,6 miljoni tonnini (kasv 9%) ning puidust ja korgist toodete (v.a mööbel) vedu 1,5 miljoni tonnini (kasv 16%). Määramata kaubad konteinerites või vahetusveovahendites andsid samuti 1,5 miljonit tonni ning nende vedu kasvas aastaga 18%. Merekonteinerite vedu sadamate kaudu kasvas aastaga 30%, transiitkonteinerite vedu 70%.

Eesti viies suuremas sadamas (nn põhisadamad, kus lastitakse ja lossitakse aastas üle ühe miljoni tonni kaupa — Tallinna sadam (sh Vanasadam, Muuga sadam, Paldiski lõunasadam, Paljassaare sadam, Saaremaa sadam), Sillamäe sadam, Kunda sadam, Pärnu sadam ja Vene-Balti sadam) lastiti ja lossiti 2011. aastal 45,7 miljonit tonni kaupa (kasv aastaga 5%). 

Kaubavedu Eesti põhisadamate kaudu, 2011

Enim kaupa saabus Eesti sadamatesse Venemaalt, Soomest ja Lätist. Enim kaupa lähetati USAsse, Hollandisse, Soome ja Taani.

Reisilaevadega saabus Eesti sadamatesse rohkem külastajaid kui aasta eest

Rahvusvaheliste vedudega külastas Eesti sadamaid 2011. aastal 8,8 miljonit sõitjat, mis oli 7% enam kui aasta varem. Ristluslaevadega saabus 436 181 merereisijat, mis on 11% enam kui 2010. aastal. Eesti meretranspordiettevõtted vedasid rahvusvahelistel liinidel 5,6 miljonit sõitjat ehk 8% enam kui 2010. aastal, peamistel Eesti-sisestel laevaliinidel ligi 1,9 miljonit sõitjat ehk ligikaudu samapalju kui aasta varem.

Põhisadamate kaubaveo kohta detailsem ülevaade statistika andmebaasis.

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik

Transiidisektor on jõudmas tagasi kriisieelsele tasemele

Statistikaameti andmetel hakkas transiitveo maht 2009. aastal koos nõudluse kasvuga taas suurenema ning läbi Eesti kulgeva transiitkauba maht on jõudmas tagasi kriisieelsele tasemele.

Eesti esindab tüüpilist Balti transiidi mudelit, mis põhineb Venemaalt nafta ja naftasaaduste vedamisel Läänemere sadamatesse ja seal laevadele laadimisel. Tõsisem nõrkus transiidisektoris ongi transiitkaupade ühekülgsus ja -suunalisus, sest valdavalt domineerivad nafta ja naftatooted, mis liiguvad Venemaalt lääne suunas. Naftatooted, toornafta ja kivisüsi ning keemiatooted on läbi aastate andnud suurima osa transiitveostest. Seni on naftatoodete vedu raudteel mõjutanud transiitkaupade voogu Eesti sadamates. Viimastel aastatel on tehtud edusamme põhja-lõunasuunalise transiitkaubanduse arendamisel, seda just konteinerite veo osas.

2006. aasta transiitkaubaveo mahud tonnides nii raudteel kui ka sadamates jäid viimaste kümnendi kõrgeimaks, ulatudes vastavalt 36,5 ja 38,8 miljoni tonnini aastas. Pärast suhete halvenemist Venemaaga 2007. aastal vähenesid transiidimahud järsult. Aasta hiljem mõjutas kaubavedusid turgude vähenenud nõudlus.

Nõudlus taastus ja transiit hakkas kosuma

Kui 2009. aastal kasvas transiitkaupade vedu raudteel 8% ning sadamates 16% varasema aastaga võrreldes ning raudteel veeti 20,9 miljonit tonni ning sadamate kaudu 28,5 miljonit tonni transiitkaupu, siis 2010. aastal jätkasid transpordi veomahud koos nõudluse taastumisega kasvu nii sadamates kui ka raudteel. Raudteel kasvas transiitkaupade vedu aastaga 14% ning sadamates 17%, ulatudes vastavalt 23,9 ja 33,2 miljoni tonnini. Transiitkaubad andsid 81% avalikul raudteel veetud kaupade mahust tonnides ning sadamates ulatus transiitkaupade osatähtsus 72%-ni.

Et läbi Eesti kulgeva transiitveo kasv on viimastel aastatel hoogustunud, on transiitkauba maht jõudmas tagasi kriisieelsele tasemele. Raudteevedu on viimasel kümnendil seda saatnud edu ja tabanud tagasilöökide tulemusel jõudnud 2010. aastaks tasemeni, mis on 17% väiksem kui 2000. aastal ning 35% väiksem kui kriisieelsel 2006. aastal. Sadamate 2010. aasta tulemus on 23% kõrgem 2000. aasta tulemusest, kuid jääb 14% madalamaks seni kõrgeimast, 2006. aasta tulemusest.

Transiitkaupade vedu raudteel ja läbi Eesti sadamate, 2000–2010

 Transiitkaupade raudteeveol domineerivad veosed, mis saabuvad välismaalt raudteel ja laaditakse Eesti sadamates ümber laevadele. Need mõjutavad oluliselt kogu kaubavedu raudteel. 2010. aastal veeti raudteel transiitveoseid 23,9 miljoni tonni ulatuses, sellest 22,7 miljonit tonni riiki saabunud kaupu laaditi Eestist edasisaatmiseks muule transpordile. Muudesse riikidesse edasisaatmiseks laaditi raudteetranspordile 1,2 miljonit tonni Eestisse saabunud transiitkaupu.

Peamised partnerriigid raudteetransiidis on kümne aasta vältel olnud Venemaa, Valgevene ja Kasahstan. Viimastel aastatel on lisandunud partnerriikide hulka ka Läti paari protsendiga transiitkauba vedudest. Venemaal peale ja Eestis maha laaditud transiitveosed annavad enamiku raudteel veetavast transiitkaubast.

2010. aastal veeti sadamate kaudu transiitveoseid 33,2 miljoni tonni ulatuses, sellest 27,2 miljonit tonni kaupu lastiti ja 6 miljonit tonni kaupu lossiti. Lossimise aastatulemus on koguni viimase aastakümne rekord. Koks ja rafineeritud naftatooted andsid üle 80% transiitkaubaveost sadamate kaudu. Lämmastikuühendid ja väetised (v.a looduslikud väetised), kivisüsi toornaftat ja põlevkivi olid olulisemad sadamaid läbinud kaubad.

 Konteinervedu sadamates on viimastel aastatel hoogustunud

Viimastel aastatel on palju räägitud sadamate kaudu veetavate konteinerite veomahtude kasvatamisest. Merekonteinerite vedu sadamate kaudu on viimastel aastatel kasvanud, 2007. ja 2008. aastal käideldi ligi 40 000 TEU (merekonteinerid 20 jala arvestuses) ulatuses transiitkonteinereid. 2009. ja 2010. aastal käideldi sadamates transiitkonteinereid aga vähem ehk üle 30 000 TEU. 2009. aastal vähenes konteinerkaupade vedu enamikus Euroopa suuremates sadamates. 20 Euroopa suurima konteinersadama kaubaveo maht TEU-des ulatus 2009. aastal üle 54 miljoni TEU, vähenedes aastaga 16%.

Loodetavasti suudetakse Eestis edaspidi mitmekesistada transiitkaupade nomenklatuuri ning laiendada transiitvedude geograafiat. Seda arengut toetavad seni transpordi infrastruktuuri ja veovahenditesse tehtud ning kavas olevad investeeringud, aga ka Eesti ettevõtete endi suurenenud tahe transiidivaldkonnas koostööd teha nii riigisisesel kui ka rahvusvahelisel tasandil. Viimastel aastatel on tehtud edusamme ka põhja-lõunasuunalise transiitkaubanduse arendamisel, seda just konteinerite veo osas.

Põhjalikum ülevaade Eesti Statistika Kvartalikirjas nr 2/11 http://www.stat.ee/49273 (ilmus 30.06.2011).

Piret Pukk, Statistikaameti juhtivstatistik