Tag Archives: töötasu

Juhi positsioon ei taga alati kõrgemat palka

Töökoha valikul on arvestatav mõjutaja palk, mis sõltub nii regioonist, ametist kui ka tööandja peamisest tegevusalast. Ametirühmade sees leidub aga tegevusalade lõikes suuri palgaerinevusi. Neist parema ülevaate saamiseks uurisime 2020. aasta esimese kvartali mediaanpalkasid.

Statistikaameti eksperimentaalstatistika praktikant Agnes Annilo

Kõiki ameteid, mida Eestis peetakse, saab rahvusvahelise ametite klassifikaatori alusel jagada üheksasse üldistatud ametirühma. Näiteks koolidirektorid kuuluvad ametirühma nimega „Juhid“, müüjad aga ametirühma „Teenindus- ja müügitöötajad“. Käesolevas blogis vaatame, millised on ametirühmade mediaanpalgad erinevatel tegevusaladel.

Üldiselt võib öelda, et mida kõrgem on ametirühma palk, seda suuremad palgaerinevused tegevusalade vahel on. Näiteks juhtide hulka kuuluvad nii väikeste mittetulundusühingute juhid kui ka ministrid ja suurettevõtete tegevdirektorid. Enim teenisid finants- ja kindlustustegevuse (mediaanpalk 3600 eurot) ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (3410 eurot) juhid, kõige vähem aga juhid põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi tegevusalal (1000 eurot). Kõrgem juhtide mediaanpalk finants- ja kindlustustegevuses tuleneb ilmselt sellest, et sel tegevusalal on palgad ka üleüldiselt kõrgemad. Kõrged mediaanpalgad olid ka elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise tegevusalade juhtidel. Madalamad aga majutuse ja toitlustuse ning teeninduse tegevusaladel.

Juhtidele sarnaselt olid ka tippspetsialistide mediaanpalgad tegevusalade lõikes suurel määral erinevad. Enim teenisid samuti finants- ja kindlustustegevuse tippspetsialistid (mediaanpalk 2613 eurot), neile järgnesid info ja side tippspetsialistid (2474 eurot). Vähim teenisid kinnisvaraalase tegevuse tippspetsialistid (1042 eurot). Tippspetsialistide seas oli ametite lõikes kõige suurem sissetulek tarkvara ja rakenduste arendajatel ning analüütikutel (2737 eurot), seejärel arstidel (2736 eurot).

Tehnikud ja keskastme spetsialistid teenisid enim mäetööstuse valdkonnas (mediaanpalk 1812 eurot), vähim muude teenindavate tegevuste valdkonnas (792 eurot). Kõige suurem sissetulek oli laevade ja õhusõidukite juhtidel ning tehnikutel (2389 eurot).

Ametnike mediaanpalgad erinevad tegevusalade lõikes vähem, kuid enim teeniti siiski tegevusaladel, kus kõrgemad on ka juhtide ja tippspetsialistide palgad. Suurim oli sissetulek info ja side valdkonnas töötavatel ametnikel (1433 eurot), väikseim aga kinnisvaraalase tegevusega seotud ametnikel (mediaanpalk 604 eurot).

Teenindus- ja müügitöötajad teenisid enim info ja side valdkonnas (mediaanpalk 1369 eurot) ning avaliku halduse ja riigikaitse valdkonnas (1238 eurot). Kõige väiksem sissetulek selles ametirühmas oli muus teenindavas tegevuses (576 eurot).

Oskustöötajatel ja käsitöölistel ning seadme- ja masinaoperaatoritel ning koostajatel oli kõrgeim mediaanpalk mäetööstuses (vastavalt 1562 eurot ja 1464 eurot). Samuti olid kõrged palgad mõlemal ametirühmal elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamise valdkonnas.

Kõige vähem erinesid mediaanpalgad tegevusalade lõikes põllumajanduse oskustöötajatel ja lihttöölistel. Lihttöölised teenisid enim veonduse ja laonduse (mediaanpalk 952 eurot) ning kõige vähem kinnisvaraalase tegevuse valdkonnas (535 eurot), kus töötavad peamiselt abilised ja koristajad ning prügivedajad, kellel on lihttööliste seas madalaim mediaanpalk.

Metoodika:

Ülevaate saamiseks võrreldi ISCO 1. taseme ametigruppide mediaane tegevusala järgi, mõnel juhul analüüsiti ka ISCO 3. taseme ameteid. Tegevusalade jaotamiseks kasutati EMTAK 1. taseme tegevusalasid. Spetsiifiliste ametite puhul ei võetud arvesse alla 20 töötajaga ametigrupi ja tegevusala kombinatsiooni. Mediaanpalkade arvutamisel ei arvestatud 2,5% suurimaid ja väikseimaid palku. Ettevõtte tegevusala valiti peamise tegevusala järgi, mistõttu võivad mõned ametid esineda ebaloogilistes tegevusalades.

Palgarakendus teeb kättesaadavaks andmed, millele seni ligipääs puudus

Kui tuttavate või kolleegidega vesteldes jõuab jutt palganumbriteni, tekib tihtipeale ebamugav vaikus või kipub jutt ühtäkki väga ümmarguseks. Kas tuleb tuttav ette? Statistikaameti loodud palgarakendus on teinud kättesaadavaks palgaandmed, millele avalikkusel varem ligipääsu polnud.

Evelin Kivilo-Paas, statistikaameti projektijuht

Foto: Shutterstock

Näide Eesti tööturult. Eesti tervise- ja hoolekandeasutustes töötab 5640 hooldajat, kelle mediaanpalk on 909 eurot. Harjumaal ja Tartumaal teenivad hooldajad üle 970 euro, Hiiumaal ja Lääne-Virumaal 760 euro ringis. Kui palju saavad hooldajad palka Võrumaal? Kui suur on hooldaja ja meditsiiniõe palga vahe? Vastused neile küsimustele annab statistikaameti äsja valminud palgarakendus, mis võimaldab võrrelda 110 sagedamini levinud ameti esindajatel oma palka nii ametikaaslaste kui ka teiste ametikohtadega. Palgainfo on esitatud joonistel ja kaartidel, nii et huviline saab hea ülevaate, kuidas on lood tema ameti palgatasemega nii kodumaakonnas kui ka üle Eesti. 

Kellele on palgarakendus loodud?

Tööandjatel on alates 2019. aasta esimesest poolest kohustus kanda töötamise registrisse ka töötajate ametinimetus, töökoha asukoht ja tööaeg. „Soovisime ettevõtetele, kes nägid selle suure vaeva ära, midagi vastu anda,“ ütleb statistikaameti eksperimentaalstatistika juhtivanalüütik Kaja Sõstra. „Et neil oleks üks rakendus, mille põhjal hinnata olukorda tööturul ja võrrelda oma ettevõtte palgataset – on see sarnane, kõrgem või madalam kui üldine palgatase.“

Kahtlemata huvitab rakenduses olev info ka iga palgatöötajat. Rakendust on plaanis ka edasi arendada. Juba sel sügisel lisandub koostöös võrdsete võimaluste voliniku, Tartu ülikooli ja Tallinna tehnikaülikooli teadlastega arendus võrrelda naiste ja meeste palgaandmeid.

Rakenduse materjal võib olla väärt õppematerjal koolidele ja ülikoolidele matemaatikatundides, et arutleda statistika teemal ja selgitada keskmise ja mediaanpalga erinevust. Andmete uurimine võib anda mõtteainet eriala valikut tehes või karjääris kannapööret plaanides, et saada aimu, mis on tõenäoline oodatav palgavahemik.

Kuidas on ametid palgarakendusse valitud?

Praegu on rakenduses näha registreeritud täisajaga töötajate brutopalga mediaan, mida tööandjad maksid töötajale aastal 2019.

Juhul, kui inimene peab mõnd haruldast ametit või töötab maakonnas, kus tema ametikaaslasi on vähem kui 20, siis rakendus nende palgaandmeid ei näita. Nii ei õnnestunud rakenduse arendajatel ametirühmadesse paigutada tsirkusežonglööre, ülemteenreid või muuda põnevate ja üksikute ametite pidajaid. Rakenduses ei kajastu ka näiteks riigikogu 101 liikme palgaandmed, kuna nende töökoht on ainult Tallinnas. Ametid, mille mediaanpalga andmeid graafikud ei kuva, on arvestatud kõigi ametitite mediaanpalga arvutamisel.

Kas rakendusest saab teada, kes teenivad Eestis kõige rohkem? Rakendust uurides võib saada tulemuseks, et parimat palka saavad info- ja kommunikatsioonitehnoloogia juhid; teisele kohale platseeruks prokurörid, advokaadid ja juristid ning kolmandale eriarstid. „See aga ei anna alust arvata, et eriarstid oleksidki Eestis oma palgatasemega kolmandal positsioonil. Põhjus on hoopis selles, et palgarakenduses ei kajastu kõikide väiksemate ametigruppide andmed, kes saavad eriarstidest suuremat palka,“ selgitab rakenduse üks loojatest, statistikaameti andmeteadur Kadri Rootalu.

Miks näitab rakendus mediaanpalka?

Palgast rääkides viidatakse tihtipeale keskmisele palgale – kui palju see parasjagu on tõusnud ja küsitakse uudishimulikult, kas keegi teab, kellel on au olnud osaleda selles tõusulaines. Töötaja küsib aga tööandjalt: „Miks mina keskmist palka ei saa?“ Aus vastus on, et keskmine palk on fiktsioon. Keskmine palk on mediaanpalgast enamasti tublisti suurem ja see kasvab ka kiiremini.

„Keskmise palga venitavad kõrgeks need vähesed inimesed, kes saavad eriti kõrget palka,“ tõdeb Kadri Rootalu. „Meie soov on näidata rakenduses mediaanpalka, millele lähedast palka saab rohkem inimesi, ja valgustada selle ümber toimuvat.“ Mediaanpalk annab tööturul valitsevast olukorrast täpsema ja adekvaatsema pildi kui keskmine palk. Mediaanpalk näitab summat, millest rohkem ja millest vähem teenivaid töötajaid on selles ametis, maakonnas või piirkonnas ühepalju.

Toome ühe palgaarvestuse näite viieliikmelise mikroettevõtte põhjal. Ettevõtte juht teenib 3500 eurot, tema neli töötajat aga 1000, 800, 700 ja 600 eurot. Liites palganumbrid kokku ja jagades summa töötajate arvuga, saame selle ettevõtte keskmiseks palgaks 1320 eurot. Tegelikkuses aga ei saa ükski töötajatest sellele isegi ligilähedast palka.

Mediaanpalga arvestamiseks reastame samad palganumbrid: 600, 700, 800, 1000 ja 3500 ning arvestame, et mediaan on selle arvurea keskmine liige, kellest pooled töötajad saavad vähem ja pooled rohkem palka. Seega on ettevõtte mediaanpalk 800 eurot.

Kuidas sai palk välja arvutatud?

Mediaanpalku arvutades jätsid analüütikud välja 2,5% kõige madalamad ja 2,5% kõige kõrgemad palgad, kuna need võivad olla tehnilised ja sisestamise vead või mõne äratuntava inimese töötasu. Selline käik on palgastatistika tegemisel tavaline, sest mediaani see ei mõjuta.

Et palgaandmeid täpseks timmida, tuli analüütikutel arvestada ka mitme peene nüansiga, näiteks olukordadega, kus töötaja on registrisse kandnud üks asutus, aga palga väljamakse teeb teine asutus või katusorganisatsioon (nt õpetajatele maksab palka kohalik omavalitsus). Mugandusi tuli teha ka juhtumite korral, mil inimene töötas ühe tööandja juures mitmel ametikohal või vahetas ametipositsiooni.

Ei saa salata, et rakendust luues põrkusid teadurid ja analüütikud kokku ka mõningate anomaaliatega registriandmetes. Näiteks lüües kokku suurfirmade tippjuhtide palku, said nad Ida-Virumaal tippjuhi palgaks kõigest 600 eurot. Põhjalikumalt uurides selgus, et selles piirkonnas on registreeritud võrdlemisi palju ühemehefirmasid, mille omanikud olid end registris samuti tippjuhiks nimetanud. Sellised olukorrad said rakendust luues välistatud.

Lahendus tuli leida ka sellele, kuidas ühe suure jaemüügiketi kõik töötajaid töötasid registri järgi Tallinnas, kuid tegelikkuses olid nende töökohad Eesti eri otstes. Puhuti tuli appi võtta ka terve mõistus ja loogika, et kõrvaldada registris ebaloogilised leiud, näiteks ebareaalselt väikesed kuupalgad.

„Palgarakenduses kuvatava info kvaliteet ehk palkade vastavus tegelikkusele sõltub otseselt sellest, kui korrektselt esitavad ettevõtted TÖRis andmeid ametite, töökoha asukoha, tööaja määra kohta ning muutuste korral ka neid uuendavad,“ rõhutab Kaja Sõstra.

Kahtlemata lisab loodud rakendus Eesti tööturule läbipaistvust ja avatust. Palgarakendus täiustub ajas. Lähitulevikus lisanduvad 2020. aasta andmed ja avaneb võimalus jälgida palkade ja palgajaotuse muutumist ka kvartalite kaupa.

Vaata ja võrdle kõiki palgaandmeid andmestikud.stat.ee/ametipalk!

Lühidalt palgarakendusest

  • 110 sagedamini levinud ameti mediaanpalk.
  • 536 130 töötajat soo ja vanuse järgi.
  • Palgad üle Eesti, maakondade ja piirkondade kaupa.
  • Palgainfo aluseks on töötamise registri ja maksudeklaratsiooni TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon) lisa 1 ja 2 andmed.
  • Rakendus võimaldab võrrelda oma palka ametikaaslaste ja teiste ametikohtadega.
  • Mediaanpalk näitab summat, millest rohkem ja millest vähem teenivaid töötajaid on selles ametis, maakonnas või piirkonnas ühepalju.
  • Palgaandmed on rakenduses peidetud, kui maakonnas töötab ametikohal vähem kui 20 töötajat.
  • Sügisest hakkab rakendus kuvama ka soolise palgalõhe andmeid.

Palgastatistika erinevustest puust ja punaselt

Palgastatistikas on kohati raske orienteeruda. Sellealast informatsiooni avaldavad peamiselt kolm allikat – Statistikaamet (SA), Maksu- ja tolliamet (MTA) ning Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat. Kas andmed on omavahel võrreldavad?

Palgastatistika erinevustest parema kujutluspildi saamiseks võtame appi Mihkli, kes töötab põllumajandusega tegelevas 5 töötajaga ettevõttes OÜ Tore Põld. Mihkel töötab täiskoormusega ja töölepingu kohaselt on tema brutokuupalk 1000 eurot. Lihtsustamise huvides eeldame, et Mihkel ei ole saanud tööga seotud muid lisatasusid ega preemiaid. Augustis oli Mihkel haiguslehel, mistõttu teenis augustikuu eest 850 eurot. Septembris töötas Mihkel täiskoormusega iga tööpäev.

Kui suur on Mihkli septembri brutokuupalk?

Arvutame Mihkli septembrikuu palga Maksu- ja tolliameti, Statistikaameti ning Eurostati näitel.

Maksu- ja tolliameti andmete kohaselt on Mihkli septembrikuu bruto väljamakse 850 eurot. Kuidas nii?

Maksu- ja tolliamet ei arvuta keskmist brutokuupalka, vaid septembrikuus tehtud töösuhtega seotud erinevaid väljamakseid, arvestamata, mis ajaperioodi eest tasud väljateenitud on. Seega on Mihkli septembrikuu väljamakse tegelikult tema augustikuus väljateenitud tasu ning kuna Mihkel oli augustikuus haige, kajastub see septembrikuu väljamaksetes.

Statistikaameti metoodika kohaselt on Mihkli septembrikuu brutokuupalk 1000 eurot. Kuidas nii?

Statistikaamet arvutab septembrikuu eest väljateenitud keskmist palka, sõltumata sellest, et reaalne väljamakse tehakse alles oktoobris.

Eurostati metoodika kohaselt jääb Mihkel antud näite puhul septembri palgastatistikast välja. Kuidas nii?

Kuigi ka Eurostati keskmise brutopalga aluseks on kuus väljateenitud tasu, siis Eurostati avaldatavast statistikast jääb Mihkel hoopis välja. Eurostat ise uuringuid ei tee ja saab oma andmed liikmesriikide statistikaametitest, kuid liikmesriikide vahelise võrdluse tagamiseks jäävad palgastatistikast välja alla 10 töötajaga ettevõtted ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalad. Eurostat avaldab liikmesriikide brutopalka iga 4 aasta tagant.

Samas avaldab Eurostat kvartaalselt palgamuutusi, kus on sees kõik tegevusalad ja ka alla 10 töötajaga ettevõtted. Seega antud näite puhul ei ole võimalik küll näha, kui suur on Mihkli brutopalk, vaid on võimalik vaadata, kui palju on tema palk muutunud võrreldes näiteks aastataguse ajaga.

Töötajate brutopalk ettevõttes, maakonnas ja tegevusalal

Palgastatistika tegemisel ei huvita meid ainult Mihkli palk. Me soovime teada, mis on keskmine brutokuupalk mingis teatud kogumis, nt ettevõttes, maakonnas või tegevusalal, et neid omavahel võrrelda. Võtame siinkohal selleks kogumiks ettevõtte, kus Mihkel töötab ning leiame OÜ Tore Põld septembrikuu töötajate keskmise brutopalga Statistikaameti ning Maksu- ja tolliameti metoodika näitel.

Ettevõttes on peale Mihkli veel neli töötajat. Mihklile lisaks töötab neist kaks täiskoormusega ning nende brutokuutasu on 1000 eurot ning ülejäänud kaks töötab 0,5 koormusega ning nende brutokuutasu on 500 eurot. Eeldame, et kõik töötajad peale Mihkli olid eelmisel kuul terved ning ei puudunud töölt.

Mis on OÜ Tore Põld töötajate septembrikuu keskmine brutokuupalk?

Maksu- ja tolliameti metoodika kohaselt on OÜ Tore Põld keskmine septembrikuu brutoväljamakse 770 eurot töötaja kohta. Kuidas nii?

Septembrikuu viie töötaja väljamaksed liidetakse (850 + 500 + 500 + 1000 + 1000 = 3850) ja jagatakse töötajate arvuga (3850 / 5 = 770). Maksu- ja tolliamet ei arvesta teatud kogumi brutoväljamaksete keskmise arvutamisel töötajate töökoormust. Näiteks teame, et Mihkli septembrikuu väljamakse on 850 eurot, kuid me ei tea, kas Mihkel töötas selle väljateenimiseks 5 tundi, 20 tundi või 40 tundi. Toodud näite kohaselt saavad 500 eurot teenivad töötajad poole vähem palka, kui 1000 eurot teenivad töötajad, kuid ei selgu tõsiasi, et töökoormust arvestades on nende tunnipalk täpselt sama.

Statistikaameti metoodika kohaselt on OÜ Tore Põld keskmine septembrikuu brutokuupalk 1000 eurot töötaja kohta. Kuidas nii?

Selleks, et tagada kuupalga võrreldavus erinevates kogumites, arvestab Statistikaamet kuupalga leidmisel töötajate töökoormust. Töötajate arv taandatakse täistööajale: osalise tööajaga töötajate arv korrutatakse töökoormusega (2 X 0,5 = 1). Antud juhul siis annavad kaks poole kohaga töötajat välja ühe täistööajaga töötaja mõõdu. Seejärel jagatakse ettevõtte kõikide töötajate palgad täistööajale taandatud töötajate arvuga (4000 / 4 = 1000).

Töötajate brutopalk maakonniti ja tegevusalati

Palgastatistikas saame soovi korral võrrelda omavahel ka erinevaid maakondi või tegevusalasid. Võtame vaatluse alla jällegi põllumajanduse tegevusala ning Harju- ja Tartumaa. Lihtsustamise huvides võrdleme maakondi vaid ühe töötaja näitel. Oletame, et Tartumaal põllumajandusega tegeleva ettevõtte töötaja keskmine brutokuutasu on täiskoormusega töötades 1000 eurot ja Harjumaal 0,5 koormusega töötades 800 eurot. Eeldame, et antud kuus on 160 töötundi.

Maksu- ja tolliameti metoodika kohaselt on Tartumaal põllumajanduse tegevusalal töötasu kõrgem – 1000 eurot. Statistikaameti metoodika kohaselt on keskmine brutokuupalk kõrgem Harjumaal – 1600 eurot. Statistikaamet toob välja ka tunnitasud: brutotunnitasu Tartumaal on 1000 / 160 = 6,25 ja brutotunnitasu Harjumaal 800 / 80 = 10 eurot.

Eelnevad näited tõid välja, kui erinevad võivad olla Statistikaameti ning Maksu- ja tolliameti palgastatistika metoodikad ja sellest ka tulemused. Statistikaameti ning Maksu- ja tolliameti andmed ei ole omavahel võrreldavad. Kuid kas peavadki olema, kui andmete kogumise eesmärk on erinev? Peamine erinevus seisneb tasuliigis (Statistikaamet avaldab keskmist palka ning Maksu- ja tolliamet väljamakseid), ajalises nihkes (Statistikaamet arvestab kuus väljateenitud tasu, Maksu- ja tolliamet arvestab kuus tehtud väljamakseid) ja töötajate arvus (Statistikaamet arvestab töökoormust, Maksu- ja tolliamet töökoormust ei arvesta). Statistikaameti eesmärk on teha riiklikku statistikat ning kuna Eurostat saab oma andmed Statistikaametilt, on Statistikaametil oluline jälgida andmete rahvusvahelise võrdluse tagamiseks metoodika nõudeid ja eeskirju.

Palgastatistikas võib olla kohati raske orienteeruda, kuid oluline on mitte lasta erinevatel palgastatistika andmetel end eksitada ning mõista, mis on ühe või teise näitaja taga.

Kai Maasoo, Statistikaameti juhtivstatistik

Palgaandmete kogumine ja palgastatistika avaldamine

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Aastas on valimis üle 12 000 ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja (aja- ja tükitööpalgad, lisatasud ületundide, öötöö ja riigipühadel töötamise eest jt regulaarselt makstavad lisatasud) ja mittetöötatud aja (puhkusetasud, tööseisakutasud, tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jt lisatasud, mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg) eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Andmete esitamise kohustuse kohta on detailsem ülevaade Statistikaameti veebilehel. Kogutud andmete põhjal avaldatud palgastatistika aegread ja detailsem ülevaade on statistika andmebaasis.

Majanduskriisi ajal meeste osatähtsus palgatöötajate seas langes

Majanduskriisi mõju kajastus tööturul kerge nihkega, sest alles 2010. aastal langes meeste osatähtsus palgatöötajate koguarvus 47%-lt 45%-le. Tegemist oli viimase kümne aasta madalaima näitajaga.  

2010. aasta oktoobris oli 218 700 meespalgatöötajat, nende arv vähenes 2008. aasta oktoobriga võrreldes 47 500 võrra. Meespalgatöötajate arv vähenes kõigis vanuserühmades, kõige rohkem alla 30-aastaste ja kõige vähem 50–59-aastaste hulgas (vastavalt 26% ja 14%). 

Alla 30-aastaste hulgas vähenes kõigi haridustasemetega meestöötajate arv.
30–39-aastaste seas tõusis rakendusliku kõrgharidusega ja doktorikraadiga meestöötajate arv. 40–49-aastaste, 50–59-aastaste ning 60-aastaste ja vanemate hulgas suurenes ainult doktorikraadiga meestöötajate arv, ülejäänud haridustasemetega meestöötajate arv vähenes.

Meespalgatöötajate arv vanuserühmiti

Meespalgatöötajate arv vanuserühmiti

Kõrgeim brutotunnitasu oli doktorikraadiga meestel 

2010. aastal oli kõrgeim brutotunnitasu 40–49-aastastel doktorikraadiga meespalgatöötajatel ning madalaim 60-aastastel ja vanematel põhihariduseta meespalgatöötajatel. 

2010. aastal võrreldes 2008. aastaga tõusis keskmine brutotunnitasu alla
30-aastaste vanuserühmas kõige enam akadeemilise kõrgharidusega meestöötajatel (1,9%) ning langes kõige enam põhihariduseta meestöötajatel (13,7%). 

30–39-aastaste hulgas tõusis tunnitasu kõige enam põhihariduseta meestöötajatel (11,5%) ning langes kõige enam kutseharidusega (keskhariduse baasil) meestöötajatel (4,9%). 

40–49-aastaste ja 50–59-aastaste vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam doktorikraadiga meestöötajatel (vastavalt 26,1% ja 15,2%) ning langes ainult põhiharidusega meestöötajatel (vastavalt 4,1% ja 3,6%). 

60-aastaste ja vanemate vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam rakendusliku kõrgharidusega meestöötajatel (15,1%) ning langes ainult põhiharidusega meestöötajatel (1,3%).

Statistikaamet korraldab uuringut “Töötasu struktuur” 2005. aastast. Alates 2010. aastast korraldatakse uuringut iga nelja aasta järel. Uuringu andmestik kajastab oktoobrikuu töötasusid, palgatöötajate arvu ja struktuuri ametiala, tegevusala, vanuse, soo, lepingu liigi, täis- ja osalise tööaja ning hariduse järgi. Avaldatud keskmised brutotunnitasud ei sisalda ebaregulaarseid preemiad ja lisatasusid.  

Mare Kusma, Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja

Kõrgeim tunnitasu on 40–49-aastastel doktorikraadiga palgatöötajatel

Analüüsides keskmisi brutotunnitasusid vanuserühma ja haridustaseme järgi oli 2010. aastal kõrgeim brutotunnitasu 40–49-aastastel doktorikraadiga palgatöötajatel ning madalaim 60-aastastel ja vanematel põhihariduseta palgatöötajatel. 

2010. aastal võrreldes 2008. aastaga tõusis brutotunnitasu alla 30-aastaste vanuserühmas ainult akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajatel (2,8%). Selle vanuserühma ülejäänud haridustasemetega palgatöötajatel tunnitasu langes. Kõige enam langes tunnitasu põhihariduseta palgatöötajatel (11,9%). 

30–39-aastaste vanuserühmas tõusis tunnitasu põhihariduseta, rakendusliku kõrgharidusega, akadeemilise kõrgharidusega ja doktorikraadiga palgatöötajatel. Ülejäänud haridustasemetega palgatöötajatel tunnitasu langes. Kõige enam tõusis tunnitasu rakendusliku kõrgharidusega palgatöötajatel ning kõige enam langes põhiharidusega palgatöötajatel (vastavalt 7,0% ja 2,6%). 

40–49-aastaste ja 50–59-aastaste vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam doktorikraadiga palgatöötajatel (vastavalt 15,4% ja 15,9%) ning langes kõige enam põhihariduseta palgatöötajatel (vastavalt 7,9% ja 3,9%). 

60-aastaste ja vanemate vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam rakendusliku kõrgharidusega palgatöötajatel ning langes kõige enam põhiharidusega palgatöötajatel (vastavalt 15,7% ja 1,6%).

Suur palgatöötajate arvu langus muutis ka nende jaotust haridustaseme järgi

Pärast 2009. aasta kriisi tööturul muutus ka palgatöötajate arv ja struktuur. 2010. aasta oktoobris langes palgatöötajate arv võrreldes 2008. aasta oktoobriga kõigis vanuserühmades. Kõige enam langes palgatöötajate arv alla 30-aastaste vanuserühmas (24,6%) ja kõige vähem 50–59-aastaste vanuserühmas (8,8%). 

Alla 30-aastaste vanuserühmas langes kõige enam põhiharidusega palgatöötajate osatähtsus ning tõusis kõige enam akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajate osatähtsus (vastavalt 2,5 ja 2,1 protsendipunkti). 

50–59-aastaste palgatöötajate arv langes teiste vanuserühmadega võrreldes küll kõige vähem, kuid ka siin toimus muutusi haridustaseme järgi. Kõige enam langes 50–59-aastaste üldkeskharidusega palgatöötajate osatähtsus (2,0 protsendipunkti) ning kõige enam tõusis kutsekeskharidusega (keskhariduse baasil) palgatöötajate osatähtsus (2,0 protsendipunkti). 

Palgatöötajate arvu muutus kõigutas ka brutotunnitasusid ning vanuserühmiti langesid brutotunnitasud kõige enam põhihariduseta ja põhiharidusega palgatöötajatel. 

Alla 30-aastased palgatöötajad haridustaseme järgi (aasta = 100)

 

Statistikaamet korraldab uuringut “Töötasu struktuur” 2005. aastast. Alates 2010. aastast korraldatakse uuringut iga nelja aasta järel. Uuringu andmestik kajastab oktoobrikuu töötasusid, palgatöötajate arvu ja struktuuri ametiala, tegevusala, vanuse, soo, lepingu liigi, täis- ja osalise tööaja ning hariduse järgi. Avaldatud keskmised brutotunnitasud ei sisalda ebaregulaarseid preemiad ja lisatasusid.  

Mare Kusma, Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja

Meditsiinitöötajate palgast 2010. aasta töötasu-uuringu valguses

Statistikaamet avaldas eile, 2. oktoobril 2010. aasta töötasu struktuuriuuringu tulemused. Selle uuringu järgi oli täistööajaga palgatöötajate keskmine brutokuutöötasu 2010. aastal 819 ning mediaan (pooled saavad vähem, pooled rohkem) 688 eurot. Arstid teenisid 2,1-kordset keskmist, õed 0,9–1,2-kordset ning hooldajad 0,5-kordset keskmist. Õed teenisid mediaanist rohkem, hooldajad vähem.

Iga kvartal avaldab Statistikaamet keskmise palga andmestiku, aga see räägib vaid suurtest tegevusalagruppidest (näiteks ehitus, haridus, töötlev tööstus jne). Töötasu struktuuriuuring on tehtud suure valimi pealt (10 872 asutust-ettevõtet ja 122 000 palgatöötajat) ning sisaldab võrreldes keskmise palga kvartaliuuringuga palju rohkem vaadeldavaid tunnuseid (sugu, vanus, haridus, ametiala jne). Töötasu andmed on kogutud 2010. aasta kohta ning neid saab hästi kasutada struktuurianalüüsiks, sh muutuste vaatlemiseks võrreldes varasemate aastatega 2005–2008.

Viimastel nädalatel on meedias esitatud andmeid arstide, õdede ja hooldajate palkade kohta. On üritatud tuua ka rahvusvahelist võrdlust, kuigi see ei ole lihtne. Näiteks Eurostat ei ole seni andmeid ametialade klassifikaatori neljakohalisel tasemel avaldanud. Tuleb tähele panna, et eri allikate andmed võivad olla esitatud erinevate aastate kohta, erineda tasukomponentide ja töökoormuse arvestuse poolest. 

Statistikaameti töötasu struktuuriuuringu põhjal oli arstide töötasu suhe keskmisse brutokuutöötasusse 2005. aastal 1,8 ja 2008. aastal 2,1, õdedel vastavalt 0,9–1,0 ja 1,0–1,2. Hooldajate töötasu on neil aastatel olnud keskmise suhtes üsna muutumatu. Niisiis vaadeldes täistööajaga meditsiinitöötajate keskmiste töötasude arengut ajavahemikul 2005–2010 võib ütelda, et arstide ja õdede puhul kasvas see ümbritsevast keskkonnast pisut kiiremini, hooldajate puhul aga üldise fooniga samas tempos.

Andmed kajastavad tasu täistööaja eest ning ei sisalda ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid (erinevalt kvartaalsest palgastatistikast).

Priit Potisepp, Statistikaameti peadirektor

Tunnitasu tõusis 2010. aastal vaid kõrgharidusega palgatöötajatel

2010. aastal tõusis brutotunnitasu võrreldes 2008. aastaga vaid kõrgharidusega palgatöötajatel ning langes ülejäänud haridustasemega palgatöötajatel. Kõige suurem kõrgeima ja madalaima brutotunnitasu erinevus oli juhtide hulgas.  

Brutotunnitasu tõusis enim doktorikraadiga palgatöötajatel (12,6%), järgnesid rakendusliku ja akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajad (vastavalt 8,0%, 7,1%). Kõige enam langes brutotunnitasu põhihariduseta palgatöötajatel — 3,8%. 

Võrreldes 2010. aasta brutotunnitasusid 2005. aastaga, tõusis kõige enam rakendusliku kõrgharidusega palgatöötajate tunnitasu — 1,75 korda ning kõige vähem tõusis põhihariduseta palgatöötajate tunnitasu — 1,40 korda.

Palgatöötajaid oli 2008. aasta oktoobris 564 600. Pärast 2009. aasta kriisi tööturul muutus ka palgatöötajate arv ja struktuur. 2010. aasta oktoobris oli palgatöötajaid 484 000. Kõigi haridustasemetega palgatöötajate arv langes, välja arvatud doktorikraadiga palgatöötajate oma. Küllaltki suur palgatöötajate arvu muutus kõigutas ka brutotunnitasusid. 

2010. aastal võrreldes 2008. aastaga langes kõige enam põhiharidusega palgatöötajate osatähtsus (1,6 protsendipunkti) ning tõusis kõige enam akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajate osatähtsus (1,7 protsendipunkti).

Palgatöötajad haridustaseme järgi, 2010 (aasta = 100)

2010. aasta uuringu ajal kehtis uus ametialade klassifikaator, mistõttu on ametialade brutotunnitasusid raske varasemate aastate uuringu tulemustega võrrelda. Küll on aga võimalik võrrelda tunnitasusid ja nende proportsioone ametialati ja ametiala pearühmiti. 

Brutotunnitasud ametiala pearühma järgi 

2010. aastal oli juhtide hulgas kõige kõrgem brutotunnitasu suurettevõtete tegevdirektoritel ja -juhatajatel (23,49 eurot) ja kõige madalam toitlustuse juhtidel (4,34 eurot).

Tippspetsialistidest oli kõige kõrgem tunnitasu kohtunikel (17,28 eurot) ja kõige madalam raamatukoguhoidjatel jms teabe tippspetsialistidel (3,87 eurot).

Tehnikute ja keskastme spetsialistidest oli kõige kõrgem brutotunnitasu laeva tekiohvitseridel ja lootsidel (13,81 eurot) ja kõige madalam religiooni valdkonna keskastme spetsialistidel (3,05 eurot).

Ametnike pearühmast oli kõige kõrgem tunnitasu reisikonsultantidel ja reisibüroo ametnikel (5,00 eurot) ja kõige madalam posti sorteerijatel ja kättetoimetajatel (2,88 eurot).

Teenindus- ja müügitöötajate pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu politseinikel (5,02 eurot) ja kõige madalam väikepoepidajatel (2,06 eurot).

Põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajate pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu metsanduse jms oskustöötajatel (4,51 eurot) ja kõige madalam aednikel, puukooli töötajatel ja istikukasvatajatel (2,66 eurot).

Oskustöötajate ja käsitööliste pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu krohvijatel (6,56 eurot) ja kõige madalam rätsepatel, köösneritel ja kübarategijatel (2,35 eurot).

Seadme- ja masinaoperaatorite ja koostajate pearühmast oli kõige kõrgem tunnitasu kaevuritel ja karjääritöölistel, mäemasinate operaatoritel (8,92 eurot) ja kõige madalam pesumasinate operaatoritel (2,68 eurot).

Lihttöölistest oli kõige kõrgem brutotunnitasu teede, tammide jms ehitamise ja korrashoiu lihttöölistel (4,50 eurot) ja ja kõige madalam pühkijatel jms lihttöölistel (2,14 eurot). 

Kõige kõrgema ja kõige madalama brutotunnitasu suurim erinevus oli juhtide pearühmas, kus suurettevõtete tegevdirektorite ja -juhatajate tunnitasu oli 5,4 korda kõrgem kui toitlustuse juhtidel ning väikseim erinevus oli põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajate pearühmas, kus metsanduse jms oskustöötajate tunnitasu oli 1,7 korda kõrgem kui aednikel, puukooli töötajatel ja istikukasvatajatel. 

2010. aastal oli palgatöötajate hulgas osalise tööajaga töötajaid 15,5%. Nende tööajanormid nädalas olid väga erinevad — 1 tunnist kuni 38 tunnini nädalas. Brutotunnitasude puhul on ka nemad palgatöötajate hulka arvestatud. Brutotunnitasude põhjal on võimalik hinnata ka brutokuutöötasu, korrutades brutotunnitasu 168-ga (normaaltundide arv 2010. aasta oktoobris), eraldi arvutus tuleb teha õpetajate puhul, kelle normaaltundide arv oli 2010. aasta oktoobris 147 tundi. 

Statistikaamet korraldab uuringut “Töötasu struktuur” 2005. aastast. Alates 2010. aastast korraldatakse uuringut iga nelja aasta järel. Uuringu andmestik kajastab oktoobrikuu töötasusid, palgatöötajate arvu ja struktuuri ametiala, tegevusala, vanuse, soo, lepingu liigi, täis- ja osalise tööaja ning hariduse järgi. Avaldatud keskmised brutotunnitasud ei sisalda ebaregulaarseid preemiad ja lisatasusid. 

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Ametialade klassifikaatorit vaata statistikaameti veebilehelt.

 Mare Kusma, Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja