Tag Archives: töötajad

Töö kaotavad sagedamini noored ja lihttöölised

Märtsis välja kuulutatud ja üle kahe kuu kestnud eriolukord mõjus tööturule negatiivselt. Kui tavalisel aastal on töösuhete arv hakanud teises kvartalis kasvama, siis sel aastal algas märtsi teises pooles hoopis vähenemine. Iga kaotatud töökoha taga on inimene, seega uurisime, kellele on eriolukorrast tingitud tööturu muutused kõige valusama löögi andnud.

Statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra

Vaatasime inimeste liikumist tööturul töötamise registri (TÖRi) andmete põhjal nelja nädala lõpus: 1. märtsil, 29. märtsil, 3. mail ja 7. juunil. Juuni alguseks on töötajate arv võrreldes eelmise aastaga vähenenud kõige rohkem majutuse ja toitlustuse ning töötleva tööstuse tegevusaladel. TÖRis oli märtsist juuni alguseni 662 400 kehtiva töösuhtega inimest. Ühel inimesel võib TÖRis olla märgitud mitu kehtivat töösuhet ja seetõttu on inimeste arv töösuhete arvust väiksem.

Töötajatest 90% olid terve vaadeldava perioodi tööturul ühegi pausita. Inimesi, kellel oli märtsi alguses töökoht, kuid kes lahkusid tööturult juuni alguseks, oli 36 300. Samal perioodil tuli tööturule ka 22 800 uut inimest, kellel märtsi alguses tööd ei olnud, aga kes said töökoha juuni alguseks. Vähem oli neid, kes olid eriolukorra kuudel töö kaotanud ja siis uuesti tööturule naasnud.

Tööturg soosib keskiga ja juhtivaid ameteid

Edasi uurisime, kes olid tööturult lahkuma sunnitud inimesed. Kõige suurem osa lahkujatest olid noored alla 30-aastased töötajad, neid oli lahkujate hulgas ligi kolmandik. Samuti oli tööturult lahkunud noorte osatähtsus töötavatest noortest 9,5%, mis on võrreldes teiste vanuserühmadega kõrgem.

Suurema kindlustundega võivad meie analüüsi põhjal oma töökoha suhtes olla 30-59-aastased töötajad. Alates 60-aastastest on aga tööturult lahkujate osatähtsus keskmisest kõrgem. Selles vanuserühmas on loomulikult suur mõju vanaduspensionile jäämisel, aga praegu töötatakse siiski sageli edasi ka pensionieas.

Ametikoha järgi on kõige suurema löögi all lihttöölised, kellest kümnendik on kolme kuu jooksul töö kaotanud. Vaid pisut jäävad maha teenindus- ja müügitöötajad ning oskus- ja käsitöölised. Samas juhid ja tippspetsialistid võivad end üsna kindlalt tunda, nendest on töö kaotanud alla 3%.

Uute tööturule sisenejate ja lühikese pausi järel taas tööle asujate alusel saab hinnata, kui tõenäoline on pärast töö kaotamist endale uuesti rakendust leida. Kõige kõrgemad šansid tööle naasta on kuni 30-aastastel noortel: neid oli nii uute tulijate kui ka lühikese pausi järel tööle saanute hulgas kõige rohkem. Pensioniealistel on aga pärast töö kaotamist raske uut töökohta leida.

Metoodika

Kasutatud on maksu- ja tolliameti TÖRi andmeid. Arvesse on võetud kõik TÖRi kehtivad töösuhted olenemata töötamise liigist. Kehtivate töösuhete hulka ei ole arvestatud peatatud töösuhteid. 

Vaata ka statistikaameti tööturu kiirstatistikat.

Eesti ettevõtjad koolitavad töötajaid varasemast põhjalikumalt

Kiirelt muutuvas majanduslikus ja tehnoloogilises keskkonnas, ei pruugi nooruspõlves omandatud haridus enam tööandja vajadustele vastata. Järgnevalt uurimegi mil moel ja kui palju panustavad ettevõtted töötajate koolitamisse?

Statistikaameti andmetel tegeles 2010. aastal töötajatele koolitamisega kaks kolmandikku ettevõtetest, 2015. aastal oli see näitaja juba 86%.

Suuremad ettevõtted saavad lubada rohkem

Siinkohal mängis olulist rolli ettevõtte suurus – kui 10–49 töötajaga ettevõtetest sai 2015. aasta jooksul töötjate koolitamist endale lubada 85% ettevõtetest, siis üle 250 töötajaga ettevõtetest koolitas oma töötajaid koguni 98%. Suuremad ettevõtted said endale lubada ka rohkemate töötajate koolitamist. Kui üle 250 töötajaga ettevõtted pakkusid koolitusvõimalusi pea pooltele oma töötajatele, siis väiksemates koolitusvõimalusi pakkuvates ettevõtetes sai koolitustel osaleda vaid kolmandik töötajatest. Samuti mõjutas koolitamist ettevõtte tegevusala – finantsvahendusega tegelevas sektoris oli koolitusvõimalusi pakkuvate ettevõttete osakaal kõige suurem (98%), metalli ja metallitooteid tootvas sektoris aga kõige väiksem (76%).

Ettevõttevälised täiendkoolitused kõige populaarsemad

Ettevõtete pakutud täienduskoolitused jagunevad ettevõttesisesteks ja ettevõttevälisteks. Eesti ettevõtjate jaoks olid 2015. aastal populaarsemad ettevõttevälised koolitused, mida kasutas 60% kõigist ettevõtetest. Olulisemateks ettevõtteväliste koolituste korraldajaks olid seejuures koolitusega tegelevad asutused ning erakoolitusettevõtted. Väga populaarsed ei olnud ametiühingute poolt korraldatavad koolitused, mida kasutas vaid 1% kõigist ettevõtteväliseid koolitusi kasutavatest ettevõtetest. Ettevõttesiseseid koolitusi korraldas 46% kõigist ettevõtetest ning need on populaarsemad eelkõige suuremate ettevõtete seas. Teisi koolitusviise, sealhulgas näiteks e-õpet, töökohtade ringlust või konverentse ja seminare kasutas 2015. aastal töötajate koolitamiseks 80% kõigist ettevõtetest.

01

Koolituskulud aina suuremad                                                         

Viie aastaga on kasvanud ka koolitustele tehtavate kulutuste suurus – kui 2010. aastal kulutasid koolitavad ettevõtted töötajate täienduskoolitustele keskmiselt 197 eurot töötaja kohta, siis 2015. aastal oli sama näitaja 355 eurot. Seejuures on pea muutumatuna püsinud nii koolitatavate töötajate osakaal kõigist koolitavate ettevõtte töötajatest (40%) kui ka koolituste tunnihind (20 eurot). Kulutuste suurenemist põhjustab hoopis asjaolu, et täienduskoolitusele kulutatakse varasemast rohkem aega – 2010. aastal oli koolituste kestus keskmiselt 26 tundi osaleja kohta, kuid 2015. aastal võisid kulutasid osalejad koolitustele keskmiselt 45 tundi. Seega võib öelda, et viie aastaga on koolitus ettevõtetes muutunud oluliselt põhjalikumaks.

Ettevõtted, kes koolitusi ei korraldanud, said oma tegevusetust ka põhjendada. Kõige rohkem toodi mittekoolitamise põhjuseks töötajate oskustaseme vastavust ettevõtte vajadustele (44%) ja ainult vajalike oskustega inimeste värbamist (16%). Oma töötajaid koolitanud ettevõtted tõid koolitamist piirava tegurina samuti välja töötajate oskustaseme vastavust ettevõtte vajadustele (33%), lisaks veel ka koolituste kõrget maksumust (32%). Eelkõige mõjutas koolituste kõrge maksumus üle 250 töötajaga ettevõtteid, kes nimetasid seda piirava tegurina lausa 44% juhtudest. Kuna mittekoolitavatest ettevõtetest tõid koolituste maksumust takistava tegurina välja suhteliselt vähesed (9%), võib oletada, et koolituste hind ei mõjuta eriti otsust, kas töötajaid koolitada, küll aga võib see määrata pakutavate koolituste hulga ja mahu.

tabel

Millised koolitusi eelistatakse?

Koolitusvõimalusi pakkunud ettevõtted tõid tähtsamate koolitusalade juures välja eelkõige tehnilisi ja praktilisi oskusi arendavaid koolitusi (73%) ning meeskonnatööoskust arendavaid koolitusi (44%), samas olid erinevate ettevõtete jaoks olulised väga erinevad oskused. Näiteks toodi juhtimisoskusi arendavaid koolitusi olulisemate seas välja võrdlemisi vähe (27% kõigist töötajaid koolitanud ettevõtetest), kuid üle 250 töötjaga ettevõtete jaoks oli tegu väga olulise koolitusalaga (58%). Samuti mõjutas koolitusalade valikut ettevõtte tegevusala – kui tekstiilitööstuses pidas klienditeenindusoskustele suunatud koolitusi oluliseks vaid 11% ettevõtetest, siis rohkem kliendisuhtlust nõudvas jaekaubanduses tõi neid välja 84% ning hotelli- ja restoranisektoris 77% ettevõtetest.

Marti Lillemägi, Statistikaameti analüütik

Metoodika

Statistika aluseks on uuring „Täiskasvanute koolitus ettevõtetes“, mis toimub Eestis ja teistes Euroopa Liidu riikides iga viie aasta tagant. Uuring annab võrreldava ülevaate tööturu koolitusvajadustest ning sellega seotud kuludest ja efektiivsusest. Statistikatöö on osa Euroopa Liidu elukestva õppe statistikast.

Rohkem infot täiskasvanute hariduse kohta võib leida statistika andmebaasist.