Tag Archives: töösuhted

Töö kaotavad sagedamini noored ja lihttöölised

Märtsis välja kuulutatud ja üle kahe kuu kestnud eriolukord mõjus tööturule negatiivselt. Kui tavalisel aastal on töösuhete arv hakanud teises kvartalis kasvama, siis sel aastal algas märtsi teises pooles hoopis vähenemine. Iga kaotatud töökoha taga on inimene, seega uurisime, kellele on eriolukorrast tingitud tööturu muutused kõige valusama löögi andnud.

Statistikaameti juhtivanalüütik Kaja Sõstra

Vaatasime inimeste liikumist tööturul töötamise registri (TÖRi) andmete põhjal nelja nädala lõpus: 1. märtsil, 29. märtsil, 3. mail ja 7. juunil. Juuni alguseks on töötajate arv võrreldes eelmise aastaga vähenenud kõige rohkem majutuse ja toitlustuse ning töötleva tööstuse tegevusaladel. TÖRis oli märtsist juuni alguseni 662 400 kehtiva töösuhtega inimest. Ühel inimesel võib TÖRis olla märgitud mitu kehtivat töösuhet ja seetõttu on inimeste arv töösuhete arvust väiksem.

Töötajatest 90% olid terve vaadeldava perioodi tööturul ühegi pausita. Inimesi, kellel oli märtsi alguses töökoht, kuid kes lahkusid tööturult juuni alguseks, oli 36 300. Samal perioodil tuli tööturule ka 22 800 uut inimest, kellel märtsi alguses tööd ei olnud, aga kes said töökoha juuni alguseks. Vähem oli neid, kes olid eriolukorra kuudel töö kaotanud ja siis uuesti tööturule naasnud.

Tööturg soosib keskiga ja juhtivaid ameteid

Edasi uurisime, kes olid tööturult lahkuma sunnitud inimesed. Kõige suurem osa lahkujatest olid noored alla 30-aastased töötajad, neid oli lahkujate hulgas ligi kolmandik. Samuti oli tööturult lahkunud noorte osatähtsus töötavatest noortest 9,5%, mis on võrreldes teiste vanuserühmadega kõrgem.

Suurema kindlustundega võivad meie analüüsi põhjal oma töökoha suhtes olla 30-59-aastased töötajad. Alates 60-aastastest on aga tööturult lahkujate osatähtsus keskmisest kõrgem. Selles vanuserühmas on loomulikult suur mõju vanaduspensionile jäämisel, aga praegu töötatakse siiski sageli edasi ka pensionieas.

Ametikoha järgi on kõige suurema löögi all lihttöölised, kellest kümnendik on kolme kuu jooksul töö kaotanud. Vaid pisut jäävad maha teenindus- ja müügitöötajad ning oskus- ja käsitöölised. Samas juhid ja tippspetsialistid võivad end üsna kindlalt tunda, nendest on töö kaotanud alla 3%.

Uute tööturule sisenejate ja lühikese pausi järel taas tööle asujate alusel saab hinnata, kui tõenäoline on pärast töö kaotamist endale uuesti rakendust leida. Kõige kõrgemad šansid tööle naasta on kuni 30-aastastel noortel: neid oli nii uute tulijate kui ka lühikese pausi järel tööle saanute hulgas kõige rohkem. Pensioniealistel on aga pärast töö kaotamist raske uut töökohta leida.

Metoodika

Kasutatud on maksu- ja tolliameti TÖRi andmeid. Arvesse on võetud kõik TÖRi kehtivad töösuhted olenemata töötamise liigist. Kehtivate töösuhete hulka ei ole arvestatud peatatud töösuhteid. 

Vaata ka statistikaameti tööturu kiirstatistikat.

Kriisikuud mitmekordistasid koondamiste arvu

Koroonaviirusest põhjustatud eriolukorra algusest on möödunud poolteist kuud ja on sobiv aeg teha kokkuvõtteid: millised olid esimesed kriisikuud tööturul? Siinse postituse fookuses on tööturu kiirstatistika ja just töösuhete lõpetamise trendid töötamise registri (TÖRi) andmete põhjal.

Kadri Rootalu, statistikaameti andmeteadur

Selle aasta esimese nelja kuu võrdluses oli lõpetatud töösuhete koguarv kõige suurem märtsis, ulatudes 34 000. Kõige vähem, 24 000 ümber, lõpetati töösuhteid aprillis. Töölepingu lõppemine või töölt lahkumine ei pruugi iseenesest olla negatiivne sündmus – töölepinguid ikka sõlmitakse ja lõpetatakse. Küll aga võivad problemaatiliseks osutuda töösuhete lõppemised, mis ei toimu töötaja soovil. Eeskätt võib sellisel juhul vaadata koondamisega lõppenud töösuhteid.

Koondamiste arv näitab kasvutrendi

Koondamisega lõppenud töösuhete arv on pärast eriolukorra väljakuulutamist mitmekordistunud. Kui märtsi esimeses pooles lõppes koondamise tõttu 619 töösuhet, siis märtsi lõpunädalatel (16.–31. märts) oli neid juba üle 2500. Seejuures tuleb silmas pidada, et tööandja peab koondamisest ette teatama sõltuvalt töötaja staažist 15–90 kalendripäeva. Seega ei ole ka aprilli lõpuks veel kõigi koondamisteate saanud töötajate töölepingute lõpetamine TÖRis registreeritud ja koondamise ootel olevaid töötajaid on ilmselt rohkemgi kui statistikast välja paistab.

Koondamiste arvu kasvuga suurenes koondamisega lõppenud töösuhete osakaal kõigist töösuhetest. Jaanuaris ja veebruaris moodustasid koondamised vaid ligikaudu 5% lõppenud töösuhetest, märtsi lõpus juba 12% ja aprilli alguses viiendiku. Aprilli lõpu ja mai alguse seisuga on tööturul näha mõningast jahenemist – töösuhteid lõpetatakse vähem ja ka uusi töösuhteid sõlmitakse vähem kui eelnevatel nädalatel. Eriolukorraga seoses on eelkõige vähenenud nende töösuhete osakaal, mis lõpetatakse töötaja soovil või poolte kokkuleppel. Sellest tulenevalt ei ole arvatavasti ka lähinädalatel oodata, et koondamiste osakaal lõpetatud töösuhete koguarvus väheneks.

Pooled koondamistest toimuvad Tallinnas

Vaadates eriolukorra ajal (16.03–30.04) koondamisega lõppenud töösuhete jaotust regionaalselt, võib näha, et see vastab üsna hästi Eesti üldisele töökohtade jaotusele. Selles vahemikus toimunud koondamistest pooled leidsid aset Tallinnas registreeritud töökohtadel. Järgnesid Harju maakond ilma Tallinnata ja Tartu maakond ning Ida-Virumaa.

Maakondade vahel on aga erinevusi koondamiste osakaaludes kõigist lõppenud lepingutest. Ka enne eriolukorra kehtestamist oli selles osas teistest ees Ida-Virumaa, kus koondamisega lõppes 13% läbi saanud töösuhetest. Samuti on Ida-Viru maakonnas suur eriolukorra ajal koondamisega lõppenud töösuhete osakaal. Esikolmikus on veel Võru ja Rapla maakonnad, kus koondamiste osakaal on eriolukorra tulekuga kõige rohkem kasvanud. Kui aasta alguskuudel moodustasid koondamised 3–4% kõigist seal lõppenud töösuhetest, siis eriolukorra ajal oli osakaal 19–21%. Jõgeva, Tartu ja Viljandi maakonnad olid koondamiste osakaalult viimaste hulgas nii enne kui ka pärast eriolukorra kehtestamist.

Majutuses ja toitlustuses koondati tuhat töötajat

Selgitamaks välja, kas koondamistest on rohkem puudutatud kindlad majandussektorid, vaatasime koondamisega lõppenud töösuhete koguarvu erinevatel tegevusaladel 2,5 kuud enne eriolukorda (jaanuari algusest kuni 15. märtsini) ning 1,5 kuud eriolukorra ajal (16. märtsist kuni 30. aprillini). Analüüsist selgus, et töötajate arvu poolest suuremad tegevusalad, nagu töötlev tööstus või hulgi- ja jaekaubandus, andsid suurema osa koondatutest nii enne kui ka pärast kriisi. Peaaegu kõikidel suurematel tegevusaladel on koondamiste arvud mitmekordistunud. Töötlevas tööstuses on koondamiste arv eriolukorra kehtestamise järgselt suurenenud rohkem kui poole tuhande võrra, hulgi- ja jaekaubanduse tegevusalal aga kahe ja poole kordselt. Ligi üheksakordset tõusu võib näha majutuse ja toitlustuse tegevusalal, mis töötajate arvult ei kuulu küll suurimate tegevusalade sekka, kuid on eriolukorra tingimustes kõige tugevamini kannatada saanud.

Siiski on ka tegevusalasid, kuhu koondamiste laine jõudnud ei ole. Sellisteks on haridus, mis muidu on töötajate arvult tegevusalade esikolmikus ning finants- ja kindlustustegevus, kus koondamiste arv aasta alguskuudega võrreldes suurenenud ei ole.

Kokkuvõtteks võib öelda, et esimesed poolteist kriisikuud on tõepoolest toonud kaasa koondamiste arvu kasvu. Seda eriti suures ulatuses majutuse ja toitlustuse tegevusalal. Kuidas mõjutab tööturgu eriolukorra lõppemine, saame näha järgmistel nädalatel ja kuudel. Samuti selgub siis, kas töötukassa toetusmeetmete lõppemisele järgnevatel kuudel on koondamiste arv ikka kasvutrendis.

Loe ka blogipostitust Majutus- ja toitlustusettevõtted on kriisis esimesena löögi all.

Statistikaamet alustas aprilli alguses erinevate valdkondade kiirstatistika avaldamisega, mis võivad viirusest tingitud eriolukorrast mõjutatud olla. Kiirstatistika alla on koondatud andmed tööturu näitajate, ettevõtete käibe ja tööjõukulude, inimeste liikumise, suremuse ning elektritarbimise kohta. Ettevõtete kiirstatistikat uuendatakse kord kuus; tööturu, surmade ja elektritarbimise andmeid kord nädalas ning liikuvusanalüüsi ülevaadet igapäevaselt.

Eriolukorra esimesed nädalad tööturul – kui palju koondatakse?

Eriolukord on kestnud veidi enam kui kolm nädalat ja järjepanu ilmub uudiseid raskustesse sattunud ettevõtetest. Uurisime värskeid arenguid tööturul ja vaatasime töösuhete statistikat aasta algusest märtsi lõpuni.

Statistikaameti juhtivanalüütikud Märt Leesment, Kaja Sõstra, Eve Telpt ja andmeteadur Kadri Rootalu

Kriisist tingitud eriolukorra esimesed ilmingud tööturule on juba saabunud. Töösuhete statistika näitab, et aasta alguse kuudega võrreldes on vähenemas uute töösuhete arv.

Lõpetatud ja peatatud töösuhete arv tavapärasest tasemest nii palju ei erine. Nagu enne eriolukorda, on ka praegu rohkem kui kolmandik lõpetatud lepingutest võlaõiguslikud (käsundus- ja töövõtulepingud), mille lõpptähtaeg on langenud vaatlusalusele nädalale. Koondamiste arv on viimasel kahel nädalal küll kasvanud, kuid massilistest koondamistest veel rääkida ei saa. Seda enam, et koondamiste arv on tavapäraselt iga kuu lõpus kasvanud. Töösuhte lõpetamise etteteatamise tähtajad on aga erinevad (ulatudes kolme kuuni) ja koondamiste arv võib siiski järgmistel nädalatel suureneda. Märtsi viimase täistöönädala (23.–29. märtsini) andmete põhjal lõppes koondamise tõttu 14% kõigist lõpetatud töösuhetest.

Märgatavamad murrangud saabuvad tõenäoliselt järgnevatel nädalatel. Samas ei maksa unustada, et tavapäraselt on kuu lõpus hüppeliselt suurenenud lõpetatud töösuhete arv, kuu alguses aga sõlmitakse rohkem uusi töölepinguid. 

Kõige rohkem kannatab majutus ja toitlustus

Eriolukorra esimestel nädalatel on kriis enim mõjutanud majutus- ja toitlustusettevõtteid. Märtsi kolmandal ja neljandal nädalal on töösuhete arv võrreldes kriisieelse ajaga vähenenud kummalgi nädalal ligi 2%. Kunsti, meelelahutuse ja vaba aja valdkonnas on samuti langust näha ja see oli suurim just kolmandal nädalal. On ka tegevusalasid, kus tööjõuvajadus pole vähenenud ja töösuhete arv on hoopis kasvanud, näiteks põllumajanduse, metsamajanduse ning kalapüügi tegevusalal, kus hooaeg on algamas. Sel tegevusalal suurenes töösuhete arv ka 2019. aasta märtsis.

Suuremad tööandjad suudavad veel töökohti hoida

Riiklik eriolukord on mõjutanud igas suuruses ettevõtteid ja asutusi. Seni tagasihoidlik töösuhete arvu vähenemine on toimunud eelkõige keskmise suurusega tööandjate hulgas. Puutumata pole jäänud ka mikroettevõtted (vähem kui 10 töötajat), mida on Eestis kõige rohkem ja mis on ka peamised tööhõive pakkujad. Suuremad ehk vähemalt 250 töötajaga ettevõtted on seni suutnud suhteliselt edukalt töökohti säilitada.

Olukord tööturul on pingeline ning tööturu kiirstatistika väljendab esimesi kriisimärke. Tavapärasest situatsioonist märkimisväärset kõrvalekallet märtsi lõpu andmed siiski veel ei näita. Kas tööandjad on suutnud kriisiga kohaneda ja töökohti üsna edukalt säilitada või ei kajastu suurem kriis veel andmetes? Loodame esimest varianti, kuid signaalid viitavad, et pigem tuleks karta teist. Kuidas tegelikult läheb, näeme järgmiste nädalate jooksul. 

Koroonaviirusega kaasnenud majanduskriisi mõjud tööturule on ilmnenud ka Eestis. Statistikaamet avaldab alates aprillist kiirstatistikat siinsel tööturul toimuva kohta. 

Tööturu kiirstatistikat värskendame statistikaameti kodulehel www.stat.ee/tooturu-kiirstatistika uute andmetega iga nädala lõpus. Interaktiivsetel joonistel antakse töötamise registri (TÖR-i) iga nädala andmete põhjal ülevaade Eesti tööturu hetkeolukorrast. Näitame, kuidas on nädalaga muutunud töösuhete arv Eestis: kui palju on neid lõpetatud, peatatud või alustatud.

Metoodika

Tööturu kiirstatistika andmed pärinevad maksu- ja tolliameti töötamise registrist ja statistikaameti majandusüksuste statistilisest registrist. Esitamiseks valiti tööturu näitajad, mida Vabariigi Valitsuse 12. märtsil välja kuulutatud eriolukord kõige tõenäolisemalt mõjutab. Andmestik ei hõlma julgeolekuasutuste töötajaid.

Andmed esitatakse alates 2020. aasta esimesest täisnädalast võrdlusena eelmise nädalaga ja 2019. aasta vastava kalendrinädalaga. Andmestikku uuendatakse kord nädalas, täiendades seda möödunud nädalal töötamise registrisse sisestatud andmetega. Sellest tulenevalt võivad ka varasemad andmed uuendamisel muutuda (näiteks kui andmeid on registrisse lisatud tagantjärele).

Andmed ei ole isiku-, vaid kirjepõhised (töösuhtepõhised). See tähendab, et mitmel töökohal töötav inimene esineb andmetes mitme kirjega.

Joonistel kasutatud näitajad on defineeritud järgmiselt:

  • uued töösuhted – nädala jooksul alustatud töötamised
  • lõpetatud töösuhted – nädala jooksul lõpetatud töötamised
  • peatatud töösuhted – nädala jooksul peatatud töötamised
  • töösuhete arv – töötamiste arv, millel on kattuvus antud nädalaga

Töösuhete arvu muutus eelmise nädalaga võrreldes (%) näitab, kas töösuhteid on juurde tulnud (positiivne suhtarv) või vähemaks jäänud (negatiivne suhtarv) või pole muutust toimunud (null). Suhtarvu leidmise valem:

(töösuhete arv käesoleval nädalal – töösuhete arv eelmisel nädalal) / töösuhete arv eelmisel nädalal * 100