Tag Archives: tööjõukulu

Majutus- ja toitlustusettevõtted on kriisis esimesena löögi all

Kiire pilguheit ettevõtete käibe ja tööjõukulude andmetele näitab, et majutuse ja toitlustuse tegevusala sattus kriisis esimesena löögi alla. Keerulise ja täiesti uudse olukorraga kaasnevate mõjude hindamine nõuab teadlikuks otsustamiseks pidevat seiret. Juhtimisotsuste toetamiseks analüüsime, kuidas mõjutas tavapäratu märts ettevõtlussektorit.

Statistikaameti juhtivanalüütikud Märt Leesment ja Kaja Sõstra

Tuginedes maksudeklaratsioonide andmetele pakub statistikaamet nüüd lisaks tööturu kiirstatistikale ka iga kuu uuenevat ülevaadet ettevõtete käibe ja tööjõukulude kohta. Analüüsime, kuidas mõjutab kriis  majandusaktiivsust ja missugused ettevõtted satuvad esmajärjekorras raskustesse.

Arvestades, et ligi pool märtsist kestis tavaolukord ja muutus jõuab deklareeritud käibesse viitega, ei olnud ettevõtete käibelangus tervikuna suur – võrreldes möödunud aasta märtsiga oli muutus -4%. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et kukkumine oli veidi tõsisem, kuna tavatingimustes oleks püsitud kasvukursil.

Käive langes enim majutuse ja toitlustuse tegevusalal 

Põhjalikemate analüüside ja järelduste tegemiseks vaid märtsi andmetest ei piisa, kuid mõne tegevusala puhul paistab olukorra tõsidus juba selgemalt silma. Suurimaks kukkujaks oli viimasel ajal ka enim tähelepanu pälvinud majutuse ja toitlustuse tegevusala.

Märtsis deklareeritud käive oli majutuse ja toitlustuse tegevusalal võrreldes 2019. aasta märtsiga 42% madalam. Kui tegevusalasse detailsemalt süüvida, kaotasid aasta varasemast käibest vähemalt poole hotellid, külalistemajad ja jookide serveerimisele keskenduvad ettevõtted. Praegusel juhul on vaatluse all ettevõtted, kelle tegevusalaks oli ka 2019. aastal majutus ja toitlustus ning kelle eelmise aasta deklareeritud käive oli positiivne. Absoluutväärtuselt ehk eurodes väljendatuna oli kaotust enim märgata  suurima käibega valdkondades. Restoranid ja muud toitlustuskohad deklareerisid ligi 17,7 ning hotellid 11,5 miljoni euro võrra madalama käibe kui aasta varem.

Suurem osa majutuse ja toitlustuse tegevusala ettevõtetest deklareerisid ligikaudu poole väiksema käibe, paljud kaotasid aga enamgi. Samas oli ka neid, kes suutsid kasvada. Ligikaudu 16% kõigist vaatluse all olnud majutus- ja toitlustusettevõtetest kasvatasid oma käivet, mõni ettevõte näitas isegi kahekordset kasvu. Langus- või kasvumäära ja ettevõtete käibe suuruse vahel selget seost ei esinenud. Võitjaid ja kaotajaid oli ühtviisi nii suurte kui ka väikeste ettevõtete seas (järgnevalt jooniselt on eemaldatud nii 5% äärmuslikuma kasvu- kui ka langusmääraga ettevõtete andmed).

Lähikuudel on ilmselt oodata raskuste jätkumist. Seni kuni toitlustusettevõtetel lubatakse mõningate piirangutega tegutseda, ei ole nende suhteline käibe langus veel nii suur. Samuti on paljud ettevõtted oma ärimudeleid kohandanud ja võimaldavad näiteks valmistoidu transporti kliendini.

Majutusettevõtetel, kelle tuludest suurem osa tuleb tavapäraselt välisturistidelt, on olukord märksa kesisem. Loodetavasti on abi saabuvast suvest ja reisipiirangute tõttu kodumaal viibivatest, aga siiski puhata soovivatest eestimaalastest.

Käibedeklaratsiooni lisa andmed ettevõtete suuremate tehingute kohta võimaldavad hinnata, milliseid tegevusalasid majutus- ja toitlustusettevõtete käibe vähenemine enim mõjutab. Selleks võrdleme majutus- ja toitlustusettevõtete poolt tehtud tellimuste osatähtsust tegevusala kogukäibesse. Möödunud aasta märtsis olid enam mõjutatud tegevusalad (lisaks sama tegevusala ettevõtetele) kinnisvaraalase tegevuse, muude teenindavate tegevuste, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja ning haldus- ja abitegevuste ettevõtted. 

Märtsi kohta esitatud tööjõukuludele eriolukord olulist mõju ei avaldanud, sest töötajatele tehtud väljamaksed deklareeritakse väljamakse kuu järgi. Enamasti makstakse märtsi alguses veebruari töötasu.

Hoolimata sellest, et eriolukord kehtis vaid osa märtsist, kasvas märtsis töölepingu ülesütlemise korral makstavate hüvitiste deklareeritud summa. Töölepingu ülesütlemise hüvitisi makstakse enamasti siis, kui ülesütlemise põhjuseks on koondamine. Ettevõtetes kokku maksti selliseid hüvitisi võrreldes möödunud aasta märtsiga poolteist korda suuremas summas. Eriti suur kasv oli majutuse tegevusalal. Kui 2019. aastal oli sellel tegevusalal töölepingu ülesütlemise hüvitiste summa koos sotsiaalmaksuga keskmiselt 20 000 eurot kuus, siis 2020. aasta märtsis oli see üle seitsme korra suurem – 144 000 eurot (1,7% märtsi majutuse tegevusala tööjõukuludest). Töötamise registri andmetest on näha, et koondamiste arv majutusettevõtetes on kasvamas ja aprilli kolme esimese nädalaga koondati kolm korda rohkem töötajaid kui märtsis kokku.

Praegune kriis on tulnud teisiti. Möödunud majanduskriisi lävel oli selle alguspunkti raske tabada, hetkeolukorra puhul ei ole selle algushetkes aga kahtlust. Ebaselge on, kui pikalt jäävad ettevõtted n-ö punasesse ehk langusesse seekord. Esimese suurema löögi on enda peale võtnud majutus- ja toitlustusettevõtted.

Hoolimata üksmeelest, et 2020. aasta märts oli käesoleva kriisi alguseks, on põhjalikke analüüse ja prognoose märtsis deklareeritud käibe pealt veel vara teha. Küll aga on mõistlik alustada ettevõtete käekäigu jälgimist ja kiirstatistika pakub selleks head võimalust.

Koroonakriisist tingitud majandusraskuste paremaks mõistmiseks avaldab statistikaamet kiirstatistikat ettevõtete käekäigu kohta, tuginedes maksudeklaratsioonide andmetele. Ettevõtete kiirstatistikat maksuandmete alusel avaldame alates aprillist statistikaameti kodulehel https://www.stat.ee/ettevotete-kiirstatistika ja värskendame iga kuu lõpus. Interaktiivsetel joonistel anname ülevaate ettevõtluse seisust käivete osas käibedeklaratsiooni (KMD) andmete põhjal ning ettevõtete tööjõukuludest tulu- ja sotsiaalmaksudeklaratsiooni (TSD) lisade 1, 2 ja 4 andmete põhjal.

Palgastatistika erinevustest puust ja punaselt

Palgastatistikas on kohati raske orienteeruda. Sellealast informatsiooni avaldavad peamiselt kolm allikat – Statistikaamet (SA), Maksu- ja tolliamet (MTA) ning Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat. Kas andmed on omavahel võrreldavad?

Palgastatistika erinevustest parema kujutluspildi saamiseks võtame appi Mihkli, kes töötab põllumajandusega tegelevas 5 töötajaga ettevõttes OÜ Tore Põld. Mihkel töötab täiskoormusega ja töölepingu kohaselt on tema brutokuupalk 1000 eurot. Lihtsustamise huvides eeldame, et Mihkel ei ole saanud tööga seotud muid lisatasusid ega preemiaid. Augustis oli Mihkel haiguslehel, mistõttu teenis augustikuu eest 850 eurot. Septembris töötas Mihkel täiskoormusega iga tööpäev.

Kui suur on Mihkli septembri brutokuupalk?

Arvutame Mihkli septembrikuu palga Maksu- ja tolliameti, Statistikaameti ning Eurostati näitel.

Maksu- ja tolliameti andmete kohaselt on Mihkli septembrikuu bruto väljamakse 850 eurot. Kuidas nii?

Maksu- ja tolliamet ei arvuta keskmist brutokuupalka, vaid septembrikuus tehtud töösuhtega seotud erinevaid väljamakseid, arvestamata, mis ajaperioodi eest tasud väljateenitud on. Seega on Mihkli septembrikuu väljamakse tegelikult tema augustikuus väljateenitud tasu ning kuna Mihkel oli augustikuus haige, kajastub see septembrikuu väljamaksetes.

Statistikaameti metoodika kohaselt on Mihkli septembrikuu brutokuupalk 1000 eurot. Kuidas nii?

Statistikaamet arvutab septembrikuu eest väljateenitud keskmist palka, sõltumata sellest, et reaalne väljamakse tehakse alles oktoobris.

Eurostati metoodika kohaselt jääb Mihkel antud näite puhul septembri palgastatistikast välja. Kuidas nii?

Kuigi ka Eurostati keskmise brutopalga aluseks on kuus väljateenitud tasu, siis Eurostati avaldatavast statistikast jääb Mihkel hoopis välja. Eurostat ise uuringuid ei tee ja saab oma andmed liikmesriikide statistikaametitest, kuid liikmesriikide vahelise võrdluse tagamiseks jäävad palgastatistikast välja alla 10 töötajaga ettevõtted ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalad. Eurostat avaldab liikmesriikide brutopalka iga 4 aasta tagant.

Samas avaldab Eurostat kvartaalselt palgamuutusi, kus on sees kõik tegevusalad ja ka alla 10 töötajaga ettevõtted. Seega antud näite puhul ei ole võimalik küll näha, kui suur on Mihkli brutopalk, vaid on võimalik vaadata, kui palju on tema palk muutunud võrreldes näiteks aastataguse ajaga.

Töötajate brutopalk ettevõttes, maakonnas ja tegevusalal

Palgastatistika tegemisel ei huvita meid ainult Mihkli palk. Me soovime teada, mis on keskmine brutokuupalk mingis teatud kogumis, nt ettevõttes, maakonnas või tegevusalal, et neid omavahel võrrelda. Võtame siinkohal selleks kogumiks ettevõtte, kus Mihkel töötab ning leiame OÜ Tore Põld septembrikuu töötajate keskmise brutopalga Statistikaameti ning Maksu- ja tolliameti metoodika näitel.

Ettevõttes on peale Mihkli veel neli töötajat. Mihklile lisaks töötab neist kaks täiskoormusega ning nende brutokuutasu on 1000 eurot ning ülejäänud kaks töötab 0,5 koormusega ning nende brutokuutasu on 500 eurot. Eeldame, et kõik töötajad peale Mihkli olid eelmisel kuul terved ning ei puudunud töölt.

Mis on OÜ Tore Põld töötajate septembrikuu keskmine brutokuupalk?

Maksu- ja tolliameti metoodika kohaselt on OÜ Tore Põld keskmine septembrikuu brutoväljamakse 770 eurot töötaja kohta. Kuidas nii?

Septembrikuu viie töötaja väljamaksed liidetakse (850 + 500 + 500 + 1000 + 1000 = 3850) ja jagatakse töötajate arvuga (3850 / 5 = 770). Maksu- ja tolliamet ei arvesta teatud kogumi brutoväljamaksete keskmise arvutamisel töötajate töökoormust. Näiteks teame, et Mihkli septembrikuu väljamakse on 850 eurot, kuid me ei tea, kas Mihkel töötas selle väljateenimiseks 5 tundi, 20 tundi või 40 tundi. Toodud näite kohaselt saavad 500 eurot teenivad töötajad poole vähem palka, kui 1000 eurot teenivad töötajad, kuid ei selgu tõsiasi, et töökoormust arvestades on nende tunnipalk täpselt sama.

Statistikaameti metoodika kohaselt on OÜ Tore Põld keskmine septembrikuu brutokuupalk 1000 eurot töötaja kohta. Kuidas nii?

Selleks, et tagada kuupalga võrreldavus erinevates kogumites, arvestab Statistikaamet kuupalga leidmisel töötajate töökoormust. Töötajate arv taandatakse täistööajale: osalise tööajaga töötajate arv korrutatakse töökoormusega (2 X 0,5 = 1). Antud juhul siis annavad kaks poole kohaga töötajat välja ühe täistööajaga töötaja mõõdu. Seejärel jagatakse ettevõtte kõikide töötajate palgad täistööajale taandatud töötajate arvuga (4000 / 4 = 1000).

Töötajate brutopalk maakonniti ja tegevusalati

Palgastatistikas saame soovi korral võrrelda omavahel ka erinevaid maakondi või tegevusalasid. Võtame vaatluse alla jällegi põllumajanduse tegevusala ning Harju- ja Tartumaa. Lihtsustamise huvides võrdleme maakondi vaid ühe töötaja näitel. Oletame, et Tartumaal põllumajandusega tegeleva ettevõtte töötaja keskmine brutokuutasu on täiskoormusega töötades 1000 eurot ja Harjumaal 0,5 koormusega töötades 800 eurot. Eeldame, et antud kuus on 160 töötundi.

Maksu- ja tolliameti metoodika kohaselt on Tartumaal põllumajanduse tegevusalal töötasu kõrgem – 1000 eurot. Statistikaameti metoodika kohaselt on keskmine brutokuupalk kõrgem Harjumaal – 1600 eurot. Statistikaamet toob välja ka tunnitasud: brutotunnitasu Tartumaal on 1000 / 160 = 6,25 ja brutotunnitasu Harjumaal 800 / 80 = 10 eurot.

Eelnevad näited tõid välja, kui erinevad võivad olla Statistikaameti ning Maksu- ja tolliameti palgastatistika metoodikad ja sellest ka tulemused. Statistikaameti ning Maksu- ja tolliameti andmed ei ole omavahel võrreldavad. Kuid kas peavadki olema, kui andmete kogumise eesmärk on erinev? Peamine erinevus seisneb tasuliigis (Statistikaamet avaldab keskmist palka ning Maksu- ja tolliamet väljamakseid), ajalises nihkes (Statistikaamet arvestab kuus väljateenitud tasu, Maksu- ja tolliamet arvestab kuus tehtud väljamakseid) ja töötajate arvus (Statistikaamet arvestab töökoormust, Maksu- ja tolliamet töökoormust ei arvesta). Statistikaameti eesmärk on teha riiklikku statistikat ning kuna Eurostat saab oma andmed Statistikaametilt, on Statistikaametil oluline jälgida andmete rahvusvahelise võrdluse tagamiseks metoodika nõudeid ja eeskirju.

Palgastatistikas võib olla kohati raske orienteeruda, kuid oluline on mitte lasta erinevatel palgastatistika andmetel end eksitada ning mõista, mis on ühe või teise näitaja taga.

Kai Maasoo, Statistikaameti juhtivstatistik

Palgaandmete kogumine ja palgastatistika avaldamine

Statistikaamet korraldab palgastatistika uuringut rahvusvahelise metoodika alusel 1992. aastast. Aastas on valimis üle 12 000 ettevõtte, asutuse ja organisatsiooni. Avaldatud keskmised brutokuupalgad on taandatud täistööajaga töötajale, et oleks võimalik võrrelda palku tööaja pikkusest olenemata. Kuupalga arvestamise alus on tasu tegelikult töötatud aja (aja- ja tükitööpalgad, lisatasud ületundide, öötöö ja riigipühadel töötamise eest jt regulaarselt makstavad lisatasud) ja mittetöötatud aja (puhkusetasud, tööseisakutasud, tööalasel koolitusel viibimise ajal makstud tasud jt lisatasud, mille arvestamise aluseks ei ole töötatud aeg) eest. Tunnipalgas tasu mittetöötatud aja eest ei kajastu. Lühiajastatistikas mõõdetakse keskmist brutopalka kui tööjõukulu komponenti. Tööjõukulu hõlmab brutopalka ning tööandja sotsiaalmakseid, hüvitisi ja toetusi palgatöötajatele.

Statistikatöö avaliku huvi peamine esindaja on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, kelle tellimusel Statistikaamet selle statistikatöö tegemiseks andmeid kogub ja analüüsib.

Andmete esitamise kohustuse kohta on detailsem ülevaade Statistikaameti veebilehel. Kogutud andmete põhjal avaldatud palgastatistika aegread ja detailsem ülevaade on statistika andmebaasis.

Kui suured on tööandja kulutused töötajale?

Eestis on tööandja kulutused tööjõule Euroopa Liidu keskmisest oluliselt väiksemad, kuid nende kasv on viimastel aastatel olnud EL keskmisest kiirem. Tööjõukulude suurus ja komponentide osatähtsus on liikmesriigiti väga erinev.

Eurostati andmetel oli 2014. aastal 10 ja enama töötajaga ettevõtetes (v.a põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala) keskmine tööjõukulu Euroopa Liidus 24,6 eurot ja euroalal 29,2 eurot tunnis. Tööjõukulud tunnis olid kõige kõrgemad Taanis (40,3 eurot) ning kõige madalamad Bulgaarias (3,8 eurot). Eestis oli vastav näitaja 9,8 eurot tunnis, mis on EL keskmisest 2,5 korda väiksem. Lähiriikide võrdluses olid Eesti tööandja kulutused tööjõule tunnis 1,5 korda suuremad kui Lätis ja Leedus, kuid kolm korda väiksemad kui Soomes.

02Aastatel 2004–2008 kasvasid Eesti tööandjate kulutused töötajatele tunnis EL keskmisest kiiremini (nt 2007. aastal kasvasid tööjõukulud tunnis eelmise aastaga võrreldes ligi 20%), siis järgnes paariaastane langusperiood. Alates 2011. aastast on tööjõukulud näidanud taas kiiret kasvu. 2014. aastal võrreldes eelmise aastaga oli Eesti tööjõukulude kasv tunnis euroala kiireim ja ulatus 6,6%-ni.

2
Millest tööjõukulud koosnevad?

Tööjõukulu on kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks.

Eesti tööjõukuludest moodustavad otsesed kulud 73,3% ja kaudsed kulud 26,7%.

Eesti otsesed kulud jagunevad:

  • tasu tegelikult töötatud aja eest (otsene töötasu, lisatasud ja toetused) – 66% kogu kuludest;
  • tasu mittetöötatud aja eest (tasud puhkuse, riigipühade ja muude vabade päevade eest) – 6,6% kogu kuludest;
  • mitterahaline (loonus-) tasu (tasu tootena või teenusena, ametiautod, tööandja eluruumid jne) – 0,7% kogu kuludest.

Eesti kaudsed (mittepalgalised) kulud jagunevad:

  • kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed – 25,2% kogu kuludest;
  • hüvitised ja sotsiaaltoetused – 0,6% kogu kuludest;
  • tööalase koolituse kulud – 0,6% kogu kuludest;
  • tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud – 0,4% kogu kuludest.

Euroopa Liidu liikmesriikides erineb kaudsete kulude osatähtsus märkimisväärselt. Kõige suurema osa kaudsetest kuludest moodustavad Euroopa Liidu liikmesriikides (v.a Taani) riiklikud sotsiaalkindlustusmaksed, mis moodustavad EL-s keskmiselt 17% kogu tööjõukuludest (Eestis vastavalt 25%).

Eurostati metoodika kohaselt kaudsed kulud = tööandjate sotsiaalkindlustusmaksed + tööalase koolituse kulud + tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud + muud tööandja makstavad tasud – tööandjale makstavad toetused.

01
Ettevõtlussektoris maksid Eesti tööandjad 2014. aastal brutotöötasu 100 euro pealt täiendavalt 36 eurot kaudseid kulusid. Eestis olid kaudsed kulud Euroopa Liidu keskmisest (32 eurot) kõrgemad. Kõige kõrgemaid kaudseid kulusid maksti 100 euro pealt Prantsusmaal (49 eurot) ja Rootsis (47 eurot) ning kõige madalamaid Maltas (9 eurot). Peamised kaudsete kulude komponendid EL-s on tööandja (kohustuslikud) sotsiaalkindlustusmaksed, kulutused töötaja pensioniskeemidele ja haigushüvitistele.

tabel

Birgit Hänilane, Statistikaameti juhtivstatistik

Statistikaamet avaldab igas kvartalis tööjõukulu andmeid ja tööjõukulu indekseid, mis ei sisalda tööalase koolituse, tööjõu värbamise ja tööriietuse kulusid. Statistikaameti andmed hõlmavad ka 0–9 töötajaga mikroettevõtete andmeid ning kõiki tegevusalasid (kaasa arvatud põllumajandus ja avalik haldus). Tööandja kulutusi tööjõule uurib Statistikaamet iga nelja aasta tagant.

Eurostati avaldatud tööjõukulude andmed ei sisalda alla 10 töötajatega ettevõtete näitajaid ning põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusala andmeid, mistõttu Eurostati metoodika erineb Eesti statistikaameti tööjõukulude arvutamise metoodikast.

Ettevõtlussektor ei  hõlma põllumajanduse, metsamajanduse ja kalapüügi, avaliku halduse ja riigikaitse, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalhoolekande, kunsti, meelelahutuse ja vaba aja ning muu teenindava tegevuse tegevusalasid.