Tag Archives: tööhõive

Lapsevanemaks olemine mõjutab rohkem naiste tööhõivet

Statistikaameti andmetel on lasteta meeste ja naiste tööhõive määr Eestis samaväärne. Lapsevanemaks olemine aga vähendab naiste tööhõivet ja suurendab meeste oma. Enim mõjutab naiste tööhõivet lapse vanus: väikeste lastega naiste tööhõive määr on madalam. Meeste tööhõivet laste vanus oluliselt ei mõjuta.

Töö- ja pereelu ühitamisega puudub kokku suurem osa inimestest. Kui tasakaal on paigast ära, tekib töö- ja pereelu konflikt ehk töökohustuste täitmist häirib pereelu või vastupidi. Praxise juhtivanalüütik Marre Karu on leidnud, et sagedamini räägitakse töö- ja pereelu konfliktist naiste puhul, sest eeldatakse, et neid mõjutab see enam laste saamise ja nende eest hoolitsemise tõttu. Kasutades Eurostati 2017. aasta andmeid 20–49-aastaste meeste ja naiste kohta, annab Statistikaamet ülevaate, kuidas mõjutab laste arv ja vanus tööhõives osalemist.

Lapsevanemaks olemine vähendab naiste tööhõivet

Naiste tööhõive määr langeb lapsevanemaks olemisega, kuid meestel see hoopis tõuseb. Näiteks ilma lasteta meeste ja naiste tööhõive määr on Eestis sama kõrge (86%). Euroopa Liidus on kõnealused näitajad veidi madalamad, kuid siiski ei erine oluliselt: meestel 80% ja naistel 77%. Ühe lapsega naiste tööhõive on Eestis küll kõrgem kui mujal Euroopa Liidus, kuid võrreldes ilma lasteta naistega langes hõive määr Eestis rohkem kui Euroopa Liidus üldiselt: vastavalt 9 ja 4 protsendi võrra. Tööhõive määr oli mõnevõrra veel madalam kahe lapsega naistel. Kolme ja enamat last kasvatavatel naistel oli see Eestis 64% ning kogu Euroopa Liidus 57%. Kolme ja enamat last kasvatavate naiste tööhõive määr oli kõige madalam Bulgaarias (36%) ja kõige kõrgem Taanis (82%) ning Rootsis (81%).

Kuidas aga mõjutab lapsevanemaks olemine meeste tööhõivet? Olenemata laste arvust püsib see Eestis 93% juures. Ka Euroopa Liidus tõusis ühe lapsega meeste hulgas tööhõive määr 8 ja kahe lapsega 11 protsendi võrra võrreldes ilma lasteta meestega. Kolme või enama lapsega meeste hõive määr aga langes veidi, olles 86%. Kolme ja enamat last kasvatavate meeste seas oli tööhõive määr kõige madalam Bulgaarias (63%) ja kõige kõrgem Maltal (96%).

Väikelaste emad palgatööle ei jõua

Peale laste arvu mõjutab tööhõivet ka laste vanus, kuid samuti pigem naistel. Mitut last kasvatavate meeste ja naiste puhul on arvesse võetud kõige noorema lapse vanus. Alla kuueaastaste lastega naiste hulgas oli Eestis hõive määr 56%, millega oli Eesti Euroopa Liidus tagantpoolt kuuendal kohal. Liikmesriikides on alla 6-aastaste lastega naiste tööhõive määr veidi kõrgem kui Eestis, olles 63%. Kõige madalam oli hõive määr Ungaris (42%) ja kõige kõrgem Rootsis (82%). Juba märgatavalt kõrgem oli Eestis 6–11-aastaste lastega naiste tööhõive määr (87%), ühtlasi oli Eesti ka üks kõrgema naiste tööhõivega riike Euroopa Liidus.

Euroopa Liidu üldine tööhõive määr oli 75%. Kõige madalam oli 6–11-aastaste lastega naiste tööhõive Itaalias ja Kreekas, kus see oli 59%.

Vanemate kui 12-aastaste lastega naiste tööhõive oli Eestis 91% ning selle tulemusega oli Eesti endiselt Euroopa Liidus kõrgeimal kohal, samal ajal kui üldine tööhõivemäär Euroopa Liidus jäi samale tasemele nagu 6–11-aastast last kasvatavatel naistel.

Laste vanus meeste tööhõivet oluliselt ei mõjuta

Laste vanuse mõju meeste tööhõivele on oluliselt väiksem ja pigem vastassuunaline võrreldes laste vanuse mõjuga naiste tööhõivele. Alla 6-aastast last kasvatavate meeste tööhõive on Eestis 93% ja Euroopa Liidus 91%. Liikmesriikidest kõige madalam meeste tööhõive on Bulgaarias (84%) ja kõige kõrgem Tšehhis (97%). Olukord on sama ka 6–11-aastaseid lapsi kasvatavate meeste seas.

Vanemate kui 12-aastaste lastega meeste hõive osatähtsus natuke langeb, olles Eestis 91% ja Euroopa Liidus 85%. Vanemate kui 12-aastaste lastega meeste tööhõive on kõige madalam Itaalias (73%) ja Hispaanias (74%) ning endiselt kõrgeim Tšehhis (96%). Seega väheneb koos lapse vanusega meeste tööhõive Eestis vähem kui üldiselt Euroopa Liidus.

Eesti meeste ja naiste tööhõivet võrreldes selgub, et naiste tööhõivet mõjutavad just väikelapsed ning üldiselt on laste vanus olulisem mõjutaja kui laste arv. Olenemata laste arvust oli hõive kõige madalam naiste hulgas, kellel olid alla 6-aastased lapsed. Kui laps on vanuserühmas 6–11 aastat, on naiste tööhõive taas kõrge ning vanemate kui 12-aastaste lastega meeste ja naiste tööhõive on samaväärne.

Emaduse karistus vs. isaduse boonus

Miks lapsevanemaks olemine üldiselt vähendab naiste tööhõivet, kuid suurendab seda meestel? Kõnealust nähtust on USA teadlane Michelle J. Buding selgitanud kui emaduse karistust (motherhood penalty) ja isaduse boonust (fatherhood bonus). Nimelt on naiste jaoks lapse saamine tööhõive seisukohast halb otsus, sest emasid palgatakse vähem tõenäoliselt väga head pädevust nõudvatele kohtadele ning neile makstakse vähem kui sarnaste oskustega meeskolleegidele. Samal ajal nähakse meeste puhul lapsevanemaks olemist kui boonust: neid palgatakse tõenäolisemalt, samuti saavad nad kõrgemat palka kui nende ilma lasteta sookaaslased.

Tööandjad peavad isasid stabiilsemateks ja suurema pühendumusega töötajateks, aga emasid nähakse rohkem perele keskenduvana ja usutakse, et lapsevanemaks olek võib segada nende tööd. Ema või isa roll ei muuda seda, kuidas inimene töötab, vaid muudab tööandja ootusi töötajale. Tegemist on traditsiooniliste soorollidega seotud hoiakuga, mis kujutab mehi kui pere ülalpidajaid ja naisi kui hoolitsuse pakkujaid.

USA teadlased Julia B. Bear ja Peter Glick selgitavad kõnealust nähtust mõistetega „pere ülalpidaja boonus“ (breadwinner bonus) ja „hoolitsuse pakkuja karistus“ (caregiver penalty). Nimelt leidsid nad, et pere ülalpidaja boonus võib tegelikult kehtida nii isadele kui ka emadele, kuid hoolitsuse pakkuja karistus on seotud ainult emadega. Kui töökeskkonnas on teadvustatud ema roll pere peamise ülalpidajana, siis pakutakse ka talle kõrgemat palka ja vastutusrikkamaid ametikohti võrreldes emadega, keda peetakse hoolitsuse pakkujateks.

Seega, kui pere ülalpidaja roll ei pruugigi nii tugevalt olla seotud sooga, siis hoolitsuse pakkujaks olemine on karistuseks ainult naistele, mitte meestele. Uurijad on leidnud, et stereotüüpide alusel arvatakse, et mehed (võrreldes naistega) kulutavad hoolitsuse pakkujatena pere eest hoolitsemisele vähem aega, jättes endale seega rohkem aega töökohustustega tegelemiseks.

Kadri Raid, Statistikaameti juhtivanalüütik

Eesti madalama haridusega noored tööturul

Euroopa Liidus on 20–29-aastaste noorte jaoks üks suuremaid probleeme tööturule sisenemine ja töötus, eriti madalama haridustaseme puhul. Eesti madalama haridusega noorte tööturupositsioon pole kuigi hea, aga olukord on Euroopa Liidu keskmisest parem.

Noorte olukord tööturul on nii Eestis kui ka Euroopa Liidus olnud pidevalt terava tähelepanu all, seda eriti seoses möödunud ning paljudes EL riikides jätkuvalt kestva majanduskriisiga. Kui vanemaealiste peamine probleem on tööturul püsimine ja konkurentsivõime säilitamine, siis noortel tuleb hakkama saada tööturule sisenemisega, kus nende kahjuks räägib vähene töökogemus ning sageli ka puudulik haridus.

Noorte raskusi tööturule suundumisel võib seletada järjekorrateooriaga, mis paigutab inimesed teatud omadustest lähtuvalt soovitud töökohtade pingeritta. Sõltumata soost, haridusest või etnilisest päritolust, on noorte tõenäosus olla järjekorra eesotsas võrreldes parimas tööeas 30–49-aastastega oluliselt väiksem, kuna neil ei ole veel piisavalt töökogemust ja haridust. Näiteks kõrgharidusega noorte puhul kipuvad tööandjad otse koolipingist tulnutele eelistama samuti kõrgharidusega, kuid juba töökogemusega inimesi. Siiski jõuab enamik kõrghariduse omandanud noortest lõpuks ikkagi haridustasemele vastavale tööle. Vajalik töökogemus saadakse kooli kõrvalt töötades ja/või madalamatelt positsioonidelt alustades.

Selge on see, et kõrgem haridustase avab rohkem uksi kui madalam. Töötusriskid sõltuvad haridustasemest märkimisväärselt ning on madalama haridustasemega noortel oluliselt suuremad, seda nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides. Käesolevas analüüsis on vaatluse all 20–29-aastased madalama haridusega noored, kellest enamiku kõrgeim omandatud haridustase on põhiharidus, kuid kelle seas on ka neid, kel põhiharidus kätte saamata. Analüüs ei hõlma alla 20-aastaseid noori, kuna enamik neist on haridust alles omandamas ja pole tööturule veel sisenenud (nn mitteaktiivsed).

Eesti madalama haridusega noorte olukord tööturul EL keskmisest parem

Eestis oli 2014. aastal 20–29-aastaste madalama haridusega noorte tööhõive määr 57% ja töötuse määr 19%, seega üle poole selles vanuses madalama haridusega noortest oli endale töökoha leidnud. Samas iga viies tööturul olev madalama haridusega noor alles otsis tööd, mida oli ligi kaks korda enam kui 20–29-aastaste noorte seas Eestis keskmiselt. Ligi kolmandik selles vanuses madalama haridusega noortest aga ei olnud tööturul aktiivsed. Seega võib väita, et madalama haridusega noorte tööturunäitajad ei ole kuigi head. Samas Eesti lähiriikides oli 20–29-aastaste madalama haridusega noorte töötuse määr oluliselt kõrgem – Soomes 24% ja Lätis ligi 26%.

Valdavas osas EL liikmesriikides kehtis madalama haridusega noorte puhul seaduspära – mida kõrgem tööhõive määr, seda madalam tööpuudus. See seaduspära kehtis ka Eestit lähiriikidega võrreldes – Eesti madalama haridusega 20–29-aastaste seas oli tööhõive määr kõrgem kui Soomes (42%) või Lätis (ligi 49%). Esmapilgul triviaalsena tunduv seos ei pruugi seda tingimata olla, kuna madalam hõive võib tähendada kõrgemate töötusnumbrite asemel hoopis seda, et riigis on selles vanuses õppivate noorte osatähtsus suurem.

Euroopa Liidu kontekstis olid Eesti 20–29-aastaste madalama haridusega noorte hõive ja tööpuuduse näitajad EL keskmisest oluliselt paremad.

12

Miks siis on Eesti madalama haridusega noored võrreldes enamiku EL riikidega paremas seisus? Põhjuseid on mitu. Eesti majandus on kriisist mõnevõrra kiiremini taastunud kui paljudes teistes riikides. Samuti on viimasel ajal süvenenud tööjõupuudus eelkõige madalama palgatasemega ametialadel, kus näiteks põhiharidus võimaldab hakkama saada ja nõutavaid tööülesandeid täita. Samuti saab Eesti puhul välja tuua selle, et ligi kümnendik madalama haridusega Eesti noortest on leidnud endale töökoha välismaal.

Siim Krusell, Statistikaameti peaanalüütik

Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa).

Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus vastavas vanuses rahvastikust.

Euroopa Komisjoni eestvedamisel tähistatakse 27. aprillist 10. maini 2015 Euroopa noorte nädalat. Andmed Euroopa noorte kohta on kättesaadavad Eurostati veebilehel.

Majandust räsinud kriis ei säästnud ka kontsernidesse koondunud ettevõtteid

Statistikaameti andmetel andsid 2010. aastal ettevõttegrupid ehk kontsernid üle 60% Eesti ettevõtete müügitulust ning neis leidis rakendust kolmandik kõigist tööga hõivatutest. Samas alates 2008. aasta lõpust Eesti majandust räsinud kriis ei säästnud ka kontsernidesse koondunud ettevõtteid. Ellujäämise nimel vähendati töötajate arvu ja toimusid kontsernisisesed ümberstruktureerimised.

2010. aastal tegutses Eestis 4807 kontserni, neist 63% Eesti ning 37% väliskapitali kontrolli all. Kontsernide arv on aasta-aastalt kasvanud, ent 2010. aastal aeglustus juurdekasv peaaegu seisakuni. Majanduslikult rasketes oludes vähenes kontsernide huvi uute tütarettevõtete loomiseks ja nii lisandus 2010. aastal kontserne vaid 1%. Eesti kapitali kontrolli all olevate kontsernide arvu puhul on kasvutrend valitsenud viimased viis aastat, väliskontsernide arv 2010. aastal langes. 

Eesti kontsernidesse kuuluvad ettevõtted moodustasid 2010. aastal 7% kogu aktiivsete ettevõtete populatsioonist ning väliskontserniliikmed 2%. Kontsernide panus Eesti tööhõivesse on aastate jooksul stabiilselt märkimisväärne olnud — ka 2010. aastal leidis 34% kõigist tööga hõivatutest rakendust kontserni kuuluvas ettevõttes. Samas vähenes 2010. aastal tööhõive varasema aastaga võrreldes nii Eesti kui ka väliskontsernides kummaski 9% vaatamata uute ettevõtete lisandumisele Eesti kapitalil põhinevate kontsernide koosseisu. 

Väliskontsernide roll Eesti majanduses ja tööhõives 

2010. aastal leidis väliskontsernides rakendust 16% kogu Eesti hõivatutest ja nad andsid 30% kogu ettevõtete müügitulust. Eestis oli tütarettevõtteid 59 riigi kontsernil. 87% väliskontsernidest olid Euroopa päritolu. Eesti majandust ja tööhõivet mõjutasid enim Soome, Rootsi, Ameerika Ühendriikide, Läti ja Saksamaa kontsernid. 

Traditsiooniliselt oli väliskapitali mõju tööhõivele suurim finantsvahenduses, kus väliskontserni kuuluvas ettevõttes töötas 67% tegevusala hõivatutest — see oli kolm protsendipunkti enam kui 2009. aastal. Väliskontsernid andsid 2010. aastal tööd 42%-le info ja side ning 36%-le haldus- ja abitegevuse tegevusala hõivatutest. Väliskontsernides töötas rohkem kui kolmandik töötleva tööstuse tegevusala hõivatutest. 

Keskmisest enam kahanes töötajate arv väliskontsernidesse kuuluvates veondusettevõtetes, kus töö kaotas iga neljas töötaja ning ehitus-, kinnisvara-, majutus- ja soojatootmisettevõtetes, kus hõivatute arv kahanes veidi enam kui kümnendiku. 

Eestis tegutsevatest väliskontsernidest oli iga kolmanda põhitegevusalaks hulgi- ja jaekaubandus. Valdava osa neist moodustasid hulgimüügiga tegelevad kontsernid. Vaatamata selliste kontsernide rohkusele, pakkusid need tööd vaid 6%-le väliskontsernides hõivatuist ja müügitulust oli nende osatähtsus 18%.

Märksa olulisem roll oli töötlevas tööstuses tegutsevatel väliskontsernidel. 2010. aastal andsid 342 kontserni tööd ligi 40%-le väliskontsernides hõivatuist ning rohkem kui neljandiku väliskontsernide koosseisu kuuluvate Eesti ettevõtete müügitulust.

2010. aastal lisandus enim info ja side ning haldus- ja abitegevusega (rent, tööhõive, turism, turvatöö jne) tegelevaid väliskontserne — nende arv kasvas vastavalt 11% ja 13%. Suurim langus tabas ehituses tegutsevaid väliskontserne, mille arv kahanes aastaga 12%.

Kontsernide tegevuse kohta 2010. aastal detailsem ülevaade statistika andmebaasis ning aastate 2005–2010 kohta ilmub põhjalikum analüüs 2011. aasta juunis kogumikus „Ettevõtlus“.  

Katrin Aasmäe, Statistikaameti juhtivstatistik 

Globaliseerumistrend on maailma majanduses tähtis — seda on viimastel aastakümnetel jälgitud kasvava huviga kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis. Et uurida ettevõtluse üleilmastumise taset Eestis ja ettevõttegruppide, eriti rahvusvaheliste kontsernide rolli majanduses, kogub Statistikaamet alates 2005. aastast regulaarselt andmeid Eestis tegutsevate kontsernide kohta.

Statistikaameti majandusüksuste statistiline register sisaldab infot kaht tüüpi kontsernide kohta: Eesti territooriumil tegutsevad väliskontsernid, mille peaettevõtted asuvad väljaspool Eestit ja Eesti kapitali kontrolli all olevad kontsernid. Viimaste puhul on info olemas ainult Eesti territooriumil tegutsevate kontserniliikmete kohta. Eesti ettevõtete välismaal tegutsevate tütarettevõtete andmed ei ole praegu hõlmatud korralise infoallika puudumise tõttu. Et ettevõtete niigi suur aruandluskoormus ei kasvaks, kasutatakse andmeallikana eelkõige riiklike ja teiste andmekogude andmeid.