Tag Archives: töine tulu

Kutse- ja kõrghariduse omandanute edukus tööturul kasvab

Statistikaameti andmetel on aastatel 2006–2012 kutse- või kõrghariduse omandanute töine tulu 2013. aastal eelnenud aastaga võrreldes suurenenud, kuid edukate õppesuundade ja koolide osas suuri muutusi ei ole.

Lõpetanute keskmise töise tulu põhjal koostatud õppesuundade pingerida on võrreldes eelnenud aastaga jäänud 2013. aastal suures osas samaks. Kutsekeskhariduses on endiselt kõige edukamad tehnikaalade, arvutiteaduste ja põllumajandusega seotud erialad. Kui 2012. aastal olid kutsekeskhariduses suurima keskmise töise kuusissetulekuga arvutiteaduste lõpetanud, siis
2013. aastal olid selleks tehnikaga seotud erialade omandanud.

Kutsekeskhariduse lõpetanute töine tulu suurenes ka õppeasutuste arvestuses. Edukate kutseõppeasutustena lisandusid 2013. aastal kümne parima sekka Tallinna Balletikool ja Luua Metsanduskool. Nende kahe kooli lõpetanute töine sissetulek on 2013. aastal võrreldes 2012. aastaga ka kõige enam kasvanud. Luua Metsanduskool oli maakoolide hulgas üks edukamaid ka 2012. aastal.

Keskhariduse järgset kutseõpet vaadates on nii 2012. kui ka 2013. aastal edukaimad Eesti Mereakadeemia, Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste ja Sisekaitseakadeemia lõpetanud. Viimase kahe õppeasutuse lõpetanute seas oli 2013. aastal ka kõige suurem nende osatähtsus, kes töötasid.

Ka bakalaureuseõppe lõpetanute keskmine töine sissetulek on 2013. aastal sarnaselt kutsehariduse lõpetanutega suurenenud. Erinevus võrreldes
2012. aastaga jääb üldiselt 50 ja 100 euro vahele. Kõige vähem on aastaga muutunud Estonian Business Schooli lõpetanute keskmine töine tulu, kuid kool on kõrgharidust andvate õppeasutuste hulgas endiselt üks edukamaid.

Magistrikraadi omandanutest olid 2013. aastal suurima töise sissetulekuga Eesti Mereakadeemia, Estonian Business Schooli, Sisekaitseakadeemia ning Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste lõpetanud. Mereakadeemia lõpetanute keskmine töine kuusissetulek on 2013. aastal varasema aastaga võrreldes kasvanud lausa enam kui 500 euro võrra. Kõrghariduse edukaimad õppesuunad on arvutiteadused, transporditeenused ja õigusteadused.

Detailsemad andmed statistika andmebaasis

Kaia Kabanen, Statistikaameti analüütik

Metoodika

Statistikatöö „Edukus tööturul“ kujutab endast Eesti Hariduse Infosüsteemi, Maksu- ja Tolliameti, rahvastikuregistri ja Eesti Töötukassa andmetest koosnevat integreeritud andmebaasi. See andmebaas võimaldab hinnata aastatel 2006–2012 kutse- ja kõrghariduse lõpetanute edukust tööturul. Edukuse hindamise peamine näitaja on Maksu- ja Tolliameti andmetel põhinev keskmine töine sissetulek ning mitmete registrite andmetel arvutatud sotsiaalsed seisundid (töötamine, töötu olemine, välismaal elamine, edasiõppimine). Keskmine töine sissetulek ehk töine tulu on Statistikaameti välja töötatud tunnus, mis sisaldab kolme liiki sissetulekut: palk, juhatuse liikme tasu ja võlaõigusliku lepingu alusel saadud töötasu (tavapäraselt töövõtulepinguga töötamise puhul). Tegemist on keskmise töise kuusissetulekuga, mille saamiseks on aastasissetulek jagatud nende kuude arvuga, mil sissetulekut saadi.

2013. aastal avaldas Statistikaamet „Edukus tööturul“ andmed, mis hõlmasid koolilõpuaastaid 2006–2011 ning 2012. aasta töise tulu ja sotsiaalsete seisundite andmeid. 2014. aastal avaldatud andmed hõlmavad kutse- ja kõrghariduse lõpetamise aastaid 2006–2012 ning 2013. aasta töise tulu ning sotsiaalsete seisundite andmeid.

Välispäritolu inimesed tööturul – kas võitjad või kaotajad?

2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Eesti tööealiste seas ligi 15 000 pärast 1991. aastat Eestisse saabunud välispäritolu inimest. Neist pisut enam kui pooled töötasid ning töötavate hulgas oli oluliselt enam juhte või tippspetsialiste kui Eestis keskmiselt.

Eestist lahkub igal aastal oluliselt enam inimesi kui siia saabub. Nii on see olnud juba Eesti taasiseseisvumisest alates. Kuigi sellel trendil pole oma pikaealisuse tõttu enam tegelikku uudisväärtust, ei ole õnneks lakatud vastavat teemat käsitledes muret väljendamast. Iseasi muidugi, kas „sügavat muret“ ilmutades saab rändesaldot vastupidiseks muuta. Samas on Eesti immigratsioonipoliitika üsnagi konservatiivne, mis väljendab seda, et suurt hulka sisserändajaid siia tegelikult ei oodatagi. Immigratsiooniteemalised arutelud on jõudnud tihtilugu selleni, et kindlasti ootame koju Eestist kunagi lahkunud talente, kuid terekäe anname ka kõrge kvalifikatsiooniga sisserändajatele, kelle puhul võib eeldada, et nad annavad Eesti majandusse ja eluolu parendamisse olulise panuse.

Selle üle, kes on talent, võiks vaidlema jäädagi. Tõsiasi on aga see, et üle poole viimastel aastatel Eestisse sisserännanutest omab Eesti kodakondsust, mis sisuliselt tähendab tagasirännet, ning küll tagasitulejate seas on ka talente piisavalt. Kes on aga ülejäänud Eestisse saabujad, kas pigem head maksumaksjad või koorem sotsiaalkaitse süsteemile?

Hea võimaluse selle väljaselgitamiseks annavad 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse andmed. Need näitavad, et võrreldes Eesti keskmisega oli pärast 1991. aastat Eestisse saabunud välispäritolu (sündinud väljaspool Eestit) töötajate seas suurem osatähtsus juhtidel ja tippspetsialistidel. Ehk siis nii juhte kui ka tippspetsialiste oli nende hulgas 6–7% enam kui Eestis keskmiselt. Märgatavaid erinevusi tõi ametialase jaotuse puhul kaasa ka see, millisesse riikide rühma kuuluti: arenenud riigid (nt EL-i riigid, USA); endised NSVL-i liiduvabariigid; kõik ülejäänud riigid. Enam kui pooled arenenud riikidest pärit töötajad töötasid kas juhtide või tippspetsialistidena. Endisest Nõukogude Liidust pärit töötajate seas oli aga juhtide/tippspetsialistide osatähtsus üsna sarnane Eesti keskmise jaotusega, kus mainitud ametialadel töötas ligi kolmandik töötajaist. Ka üldiselt oli endisest Nõukogude Liidust saabunute ametialane jaotus üsna sarnane Eesti keskmise jaotusega. Kõigist ülejäänud riikidest pärit välispäritolu töötajate seas oli juhtide/tippspetsialistide osatähtsus samuti keskmiselt üsna suur (51%), kuid erinevalt arenenud riikidest tulnud töötajate ametialasest jaotusest oli selles rühmas võrdlemisi suur osatähtsus ka teenindus- ja müügitöötajatel.

Keskmisest suuremat tasu oma töö eest saavad tavaliselt just juhid ja tippspetsialistid. Seega, kui jätta kõrvale endisest Nõukogude Liidust pärit hõivatud, võiks eeldada, et ka välispäritolu töötajate keskmine töine tulu on suurem kui Eestis keskmiselt, sest juhte ja tippspetsialiste on nende seas oluliselt enam.

See eeldus peab igati paika. Näiteks arenenud riikidest pärit hõivatute keskmine töine tulu ületas 2011. aasta andmetel 1500 eurot. Vahe Eesti keskmisega oli peaaegu kahekordne. Ka muudest riikidest pärit hõivatute keskmine töine tulu ületas märgatavalt Eesti keskmist. Seevastu endisest Nõukogude Liidust pärit hõivatute keskmine töine tulu jäi Eesti keskmisele alla.

Vaadates täpsemalt keskmise töise tulu erinevuse põhjuseid, siis juhtide ja tippspetsialistide osatähtsus oli üks neist. Samal ajal said aga välispäritolu tippspetsialistid suuremat töist tulu kui tippspetsialistid Eestis keskmiselt.

Siit ka vastus alguses püstitatud küsimusele: Eesti taasiseseisvumise järel siia elama asunud välispäritolu töötajad on tööturul üsnagi heas seisundis, paremas kui Eestis keskmiselt ollakse. Ja pigem aitavad nad Eesti sotsiaalkaitsesüsteemi üleval hoida, kui et oleksid sellele koormaks.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 3/2014 artiklis „Pärast taasiseseisvumist Eestisse elama asunute positsioon tööturul ja seal toimetulek“ (ilmus 30.09.2014).

Siim Krusell, Statistikaameti peaanalüütik