Tag Archives: toidukaupade eksport

Balti riikide ja Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport

Statistikaamet vaatles põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti aastatel 2010–2016 Balti riikides ja Soomes. Enim on selle kaubagrupi toodete eksport sel ajavahemikul vähenenud Eestis. Aastatel 2014–2016 vähenes nende väljavedu 12%, mis näitab, et Eestis on uute sihtturgude leidmine ja kahanenud ekspordikoguste taastamine olnud keerulisem kui teisel kolmel riigil.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus koguekspordis näitab, kui oluline on nende eksport riigi väliskaubanduses. Artiklis vaadeldavatest riikidest oli põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus koguekspordis aastatel 2010–2016 kõige väiksem Soomes, kus see näitaja püsis 3% juures. Leedus ja Lätis oli see samal ajavahemikul ligikaudu 20% ja Eestis ligikaudu 10% koguekspordist.

Leedu ja Soome kogueksport oli 2016. aastal 7% väiksem kui 2014. aastal, Eesti kogueksport vähenes samal ajavahemikul 2% ja Läti näitaja jäi samale tasemele. Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport on seevastu enim kahanenud Eestis (12% aastatel 2014–2016), mida näitab ka nende osatähtsuse vähenemine koguekspordis.

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Venemaale

Iga suure ja olulise turu kadumine mõjutab otseselt eksportivaid ettevõtteid, kes valmistavad oma toodangu spetsiaalselt sellele riigile. Venemaa turu täielik kadumine 2014. aasta sügisel on suurel määral mõjutanud nii Balti riike kui ka Soomet, mistõttu on need riigid hakanud otsima uusi turge. Uute sihtriikide leidmine ja suurte mahtude saavutamine ei käi kiiresti ja seetõttu kannatavad eelkõige tootjad. Olenevalt riigi ja tootjate tegevusest on osas riikides toodete ekspordimahud taastunud ja jõudnud ka kasvada, kuid on ka vastupidiseid olukordi.

Venemaa sanktsioonid on mõjutanud Eesti, Läti, Leedu ja Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksporti olulisel määral. 2010. ja 2013. aastal oli Balti riikide ja Soome põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordi peamine sihtriik Venemaa. 2016. aastal aga oli Venemaa nende kaubagruppide peamine ekspordipartner ainult Lätis, kust peamiselt veeti Venemaale alkohoolseid jooke. Balti riigid ja Soome on pärast Venemaa turu kadumist leidnud mitmele tootele uusi kaubanduspartnereid ning suurendanud paljude toodete eksporti olemasolevatesse sihtriikidesse. Seda kinnitab ka fakt, et peamiste sihtriikide osatähtsus on viimastel aastatel vähenenud ning kaugemaid sihtturge on leitud just toidukaupade valmistoodangule (nt jahu- ja pagaritooted, kastmed) ja põllumajandussaadustele (nt teravili ja hernes), mida on võimalik eksportida kaugematesse maadesse.

Leedu on eksportinud Venemaale enim puuvilju, marju ja köögivilju. Puuviljadest ja marjadest on peamiselt välja veetud maasikaid, vaarikaid ja kiivisid ning köögiviljadest tomateid, paprikaid, šampinjone ja baklažaane. 2014. aastal oli nende ekspordikogus ligikaudu 30% ja 2016. aastal 90% väiksem kui 2013. aastal. Leedu on Balti riikidest enim Venemaale eksportinud ka piima ja piimatooteid ning liha ja söödavat rupsi. Küllaltki suur osa on Leedus olnud ka mittealkohoolsete jookide ja alkoholi väljaveol.

Soome olulisim kaubagrupp Venemaale ekspordis on olnud piim ja piimatooted, mida aastatel 2010–2013 veeti aastas keskmiselt välja 79 000 tonni ja üle 220 miljoni euro eest. 2014. aastal vähenes väljaveetud kogus 2013. aastaga võrreldes 37% ja 2016. aastal koguni 99%.

Lätist on Venemaale veetud kõige rohkem mittealkohoolseid jooke ja alkoholi. Aastatel 2012–2014 eksporditi selle kaubagrupi kaupu Venemaale ligi 500 miljoni euro eest, 2015. aastal ligi 1,7 korda vähem.

Eestis on samuti olnud Venemaale ekspordis oluline kaubagrupp mittealkohoolsed joogid ja alkohol. Selles grupis on palju reeksporti, mis avaldab mõju nii laondus-, transpordi- kui ka hulgikaubandusettevõtetele, kes 2013. aastal eksportisid ligi 127 miljoni euro eest, kuid 2016. aastal peaaegu 2,3 korda vähem. Tootjatest said sanktsioonide mõju enim tunda piima ja piimatoodete tootjad. 2010. aastal eksporditi selle kaubagrupi tooteid üle 55 miljoni euro eest, kuus aastat hiljem 0,1 miljoni euro eest. Kalu ja selgrootuid eksporditi 2012. aastal Venemaale 15,6 miljoni euro väärtuses, kuid 2016. aastal selles kaubagrupis eksport puudus.

Sanktsioonide alla jäänud peamiste toidukaupade eksport

Sealiha eksport on vaadeldud riikidest suurim Soomes, samuti on seal kõrgeim tonnihind. Euroopa Liidu (EL) riikidest on Soome oma sealiha ekspordis kasvatanud põhiliselt naaberriikidesse Rootsi ja Eestisse, kuid ka Saksamaale ja Leetu veetud koguseid. EL-i välistest riikidest on suurenenud eksport Lõuna-Koreasse ja Uus-Meremaale.

Balti riikide eksporti on enim mõjutanud Aafrika seakatk, mille tõttu on eksport alates 2014. aasta algusest vähenenud. Väljapoole EL-i riike pole sealiha alates 2014. aastast peaaegu üldse veetud.

Külmutatud kala ekspordi kogus on vaadeldud riikidest olnud suurim Eestis. Venemaale väljaveo vähenemise tõttu on selle kaubagrupi eksport viimastel aastatel märgatavalt kahanenud, kuid 2016. aastal hakkas langus pidurduma, kuna on leitud uusi turge (Kasahstan, Vietnam, Portugal) ja kasvatatud eksporti vanadesse sihtriikidesse (Ukraina, Valgevene, Taani, Soome). Eesti peamised ekspordiartiklid on olnud räim ja kilu ehk odavam kala. Leedu ettevõtted on vaadeldud neljast riigist eksportinud kõige tagasihoidlikumaid koguseid, kuid teeninud tonni eest suurimat tulu. Kogu vaadeldaval ajavahemikul on Leedu peamised ekspordiartiklid külmutatud kala grupis olnud makrell ja atlandi väärislõhe ning uuteks sihtturgudeks on saanud Tai, Rootsi ja Hiina. Läti on alates 2014. aastast, kui Venemaa turu osa kahanes, samuti uusi turge leidnud (Saksamaa, Poola, Kasahstan, Valgevene, Lõuna-Korea, Usbekistan), samuti suurendanud eksporti olemasolevatesse sihtriikidesse (Taani, Ukraina, Leedu), mis on taganud ekspordi pideva kasvu.

Piima ja rõõsa koore ekspordi kogus on suurim olnud Lätis, kellele järgnevad Eesti ja Leedu. Soome ekspordikogus on Balti riikidega võrreldes väga väike, kuid tonnihind kõrgeim. Seda selgitab asjaolu, et Läti ja Eesti ning mõningal määral ka Leedu tootjad ekspordivad suurtes kogustes toorpiima, mis on odavam kui tööstuses pakendatud piim ja rõõsk koor. Eestist veetakse suuri koguseid toorpiima Lätti ja Leetu – 2016. aastal 93% kogu Eesti piima ja rõõsa koore ekspordist. Lätist eksporditakse piima põhiliselt Leetu. 2016. aastal oli Leetu veetud piima ja rõõsa koore kogus 86% kogu Läti selle kaubagrupi ekspordist. Leedu ekspordib 75% piimast Poola.

Piima- ja koorepulbri ning -kontsentraadi eksport on kasvanud viimasel kahel aastal Soomes, kus on suurendatud väljavedu Aasiasse, Aafrikasse ja Euroopasse. Venemaa turu kadumine on mõjutanud Soome tootjate tonnihinda, sest uutele turgudele müüakse madalama hinnaga kui Venemaale.

Jogurti, keefiri, petipiima ja hapukoore suurim eksportija on Soome. Eesti selle kaubagrupi ekspordikogused on alates 2011. aastast vähenenud, kuid 2016. aastal suudeti ekspordimahtu uuesti kasvatada. Lätis ja Leedus selle kaubagrupi eksport kuni 2013. aastani kasvas, kuid alates 2014. aastast on väljavedu sealgi vähenenud.

Või ja muude piimarasvade ekspordis jäävad Balti riigid väga suurelt alla Soomele, kust on viimastel aastatel välja veetud 38 000 tonni võid aastas. Kuigi pärast Venemaa sanktsioonide kehtestamist kardeti, et Soome võile ei suudeta uusi sihtriike leida, on neid siiski leitud. Samal ajal on Soome või tonnihind alates 2014. aastast langenud, mis tähendab, et uutesse sihtriikidesse on eksporditud odavama hinnaga. Ekspordimahte on viimastel aastatel suutnud kasvatada ka Leedu, kuid Eestist ja Lätist eksporditud või kogused on vähenenud.

Juustu ja kohupiima ekspordi kogus on olnud suurim Leedus. Venemaa turu äralangemisest kaotas selle kaubagrupi puhul enim Soome, kelle juustu ja kohupiima eksport jäi 2016. aastal alla isegi Eestist väljaveetud kogusele. Kui 2010. aastal eksporditi Soomest 50 000 tonni juustu ja kohupiima, siis 2016. aastal 16 000 tonni. Soome ei ole suutnud olemasolevatesse sihtriikidesse eksporditavaid koguseid suurendada, pigem on need vähenenud. Vaid Jaapanisse ja Hispaaniasse eksporditud kogused on mõnesaja tonni võrra kasvanud.

Eestis oli põllumajandussaaduste ja toidukaupade nelja peamise sihtriigi – Soome, Läti, Leedu ja Venemaa – osatähtsus kõigil aastatel suurem kui Lätis, Leedus ja Soomes, mis tähendab, et Eesti ekspordib teistega võrreldes enam kindlatele sihtturgudele. Kuna Eesti on neist riikidest väikseim, on see ühest küljest mõistetav, kuna pole mõtet vähest eksporti killustada. Teisest küljest on see ka riskantsem, sest suured muutused peamistel turgudel mõjutavad sektorit märkimisväärselt. Suured muutused on toimunud Eesti ekspordis Venemaale, kuhu väljaveetu maht kuni 2013. aastani pidevalt kasvas, kuid alates 2014. aastast on kahanenud. 2016. aastal oli Eesti eksport Venemaale juba 2,7 korda väiksem kui 2013. aastal. Teistel sihtturgudel pole Eesti toidukaupade ja põllumajandussaaduste väljaveos nii järske muutusi ette tulnud.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti kogumikus “Majanduse ja tööturu trendid” artiklis „Põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport Balti riikidest ja Soomest aastatel 2010–2016 “.

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Mirgit Silla, Statistikaameti juhtivstatistik

Mullu Eesti päritolu toidukauba koguseline eksport kasvas

Statistikaameti andmetel eksporditi 2014. aastal Eesti päritolu toidukaupu üle 1,3 miljoni tonni väärtusega 775 miljonit eurot. 2013. aastaga võrreldes suurenes koguseline eksport 8%, kuid rahaline väärtus kahanes 5%.

Enim eksporditi 2014. aastal Eesti päritolu teravilja (517 300 tonni), millest nisu eksport moodustas poole ning odra eksport 43%. Võrreldes 2013. aastaga suurenes nisu eksport 18% ning odra eksport 32%, samas nisu ja odra tonnihinnad langesid vastavalt 16% ja 18%. Eksporditud nisu keskmine tonnihind oli 175 eurot ning odra keskmine tonnihind 155 eurot. Nisu veeti peamiselt Keeniasse ja Saksamaale ning otra Saudi Araabiasse.

Teisel kohal oli Eesti päritolu piima ja piimatoodete eksport, millest enim eksporditi kontsentreerimata piima ja rõõska koort (202 300 tonni). Eksporditud Eesti päritolu kontsentreerimata piima ja rõõsa koore keskmine tonnihind oli 384 eurot. 2014. aasta kõrgeim keskmine tonnihind (472 eurot/tonn) saavutati veebruaris. Võrreldes varasema aasta sama perioodiga, hakkas juunis eksporditud piima ja rõõsa koore tonnihind langema. Alates septembrist langes piima tonnihind Venemaa kehtestatud sanktsioonide tõttu veelgi ja järgnevatel kuudel oli piima tonnihind võrreldes varasema aasta samade kuudega 40% madalam. 2014. aasta septembris eksporditud kontsentreerimata piima ja rõõsa koore tonnihind oli ainult 257 eurot. Peamiselt veeti toorpiima Baltimaadesse.

Kolmandal kohal oli Eesti päritolu karastusjookide, vee ja alkoholi väljavedu (91 300 tonni). Võrreldes varasema aastaga suurenes 2014. aastal jookide eksport viiendiku võrra. Enim veeti välja linnaseõlut, mille eksport suurenes aastaga veerandi võrra, ulatudes 55 600 tonnini.

blog_29

Mullu eksporditi Eesti päritolu toidukaupu 94 riiki

Eesti päritolu toidukaupa eksporditi 2014. aastal peamiselt Lätti, Leetu ja Soome. Koguseliselt eksporditi Lätti enim kontsentreerimata piima ja rõõska koort (40 700 tonni), linnaseõlu (29 200 tonni) ja nisu (20 700 tonni), Leetu toorpiima (156 500 tonni), piimakontsentraati (21 000 tonni) ja rafineeritud rapsiõli (17 800 tonni). Võrreldes 2013. aastaga kasvas linnaseõlu koguseline eksport Lätti üle kolme korra ning nisu eksport 24%. Võrreldes varasema aastaga langes eksporditud linnaseõlu liitrihind ning nisu tonnihind jäi samale tasemele. Leetu suurenes samal perioodil enim piimakontsentraadi väljavedu seoses 2014. aasta suvel Järvamaal tööle hakanud uue piimatöötlemistehasega.

Soome eksporditi Eesti päritolu toodetest mullu enim rapsi (50 000 tonni), töödeldud teravilja (13 400 tonni) ning leiva- ja saiatooteid (9700 tonni). Töödeldud teravilja koguseline eksport Soome suurenes aastaga kolm korda, rapsi ning leiva- ja saiatoodete kogused jäid aga varasema aastaga samale tasemele. Samuti ei muutunud varasema aastaga võrreldes tonnihinnad. Rukist veeti Soome mullu 7400 tonni ja linnaseõlu 5800 tonni, mis on võrreldes 2013. aastaga vastavalt 55% ja 61% vähem. Samas eksporditud rukki tonnihind odavnes, aga linnaseõlu hind tõusis.

Võrreldes 2013. aastaga suurenes 2014. aastal oluliselt Eesti päritolu toidukauba eksport Saksamaale –  teravilja eksport suurenes 13 korda. Peamised ekspordiartiklid Saksamaale olid nisu (73 400 tonni), oder (38 700 tonni) ning vadak (13 000 tonni). Saksamaale väljaveetud Eesti päritolu toidukaupade koguseline eksport kokku küll suurenes, kuid eksporditud kolme peamise toidukauba tonnihinnad langesid.

Eesti toidukaup jõudis kümnesse uude riiki

Võrreldes varasema aastaga lisandus 2014. aastal uute eksporditurgudena juurde kümme riiki. Uutest sihtriikidest veeti Eesti päritolu toidukaupu Aafrika kontinendil asuvatesse riikidesse Benini, Gambia ja Sierra Leone, kuhu eksporditi õlut ja siidrit. Beninisse eksporditi lisaks vett ja külmutatud kala. Uuteks Aasia sihtriikideks Eesti toidukaubale oli Kõrgõzstan, Malaisia, Pakistan ja Türkmenistan. Kõrgõzstani ja Malaisiasse eksporditi piima ja rõõska koort, Türkmenistani vadakut ning Pakistani õlut, siidrit ja energiajooki. Austraalias ja Okeaanias asuvasse Uus-Kaledooniasse viidi siidrit ning Lõuna-Ameerikas olevasse Uruguaysse nisust valmistatud püülijahu.

Euroopa riikidest eksporditi 2014. aastal Eesti päritolu toidukaupa 39 riiki. Uus sihtturg Euroopas oli Kosovo, kuhu eksporditi külmutatud kala. 2014. aastal ei eksporditud Eesti päritolu toidukaupu Euroopa riikidest Albaaniasse, Andorrasse, Fääri saartele, Gibraltarile, Liechtensteini, Monacosse, Montenegrosse, San Marinosse ning Vatikani.

Mirgit Silla, Statistikaameti vanemstatistik

Septembris tähistatakse Eesti toidu kuud, mille jooksul toimub üle 30 kohalikule toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu programmi leiab www.eestitoit.ee ja Facebooki sündmuse https://www.facebook.com/events/855548084536962.

eesti-toit-2015-est-426

Eesti põllumajandussaaduste eksport viimase 20 aasta jooksul

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade tootmine on aegade jooksul olnud üks tähtsamaid Eesti majandusharusid. Selle kaubagrupi osatähtsus Eesti koguekspordis on aastatel 1993–2013 jäänud vahemikku 10–20%, kusjuures väljavedu on suuresti mõjutanud sanktsioonid, kvoodid, toetused, majanduslangus ja poliitilised arengud.

Lähiturgudel on oluline roll

Statistikaameti andmetel eksporditi 2013. aastal Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu sajasse, 2010. aastal 82 riiki. Ekspordi peamisteks sihtriikideks on meie lähiriigid, kuid kaupu veetakse peaaegu kõikidesse maailmajagudesse. Kui vaadata kaardilt, siis Euroopa 51 riigist on katmata vaid mõni väike laik – Liechtenstein, Andorra, Kosovo, Vatikan ja Monaco, kuhu 2013. aastal ei eksporditud ühtegi Eesti päritolu põllumajandussaadust ega toidukaupa. Aasias asuvast 49 riigist on Eesti tooteid eksporditud 27-sse, Aafrika 59 riigist 13-sse. Ameerika 53 riigist 13-sse viiakse Eesti päritolu tooteid. Austraaliat ja Okeaaniat vaadates on näha, et Eesti ekspordib vaid Austraaliasse ning 2013. aastal Antarktikasse Eestist põllumajandussaadusi ja toidukaupu ei eksporditud.

Pollumajanduse_export_valisriikidesse

Kuni 1998. aastani veeti põllumajandussaadusi ja toidukaupu peamiselt Venemaale, mille osatähtsus Eesti vastavas ekspordis ulatus 1994. aastal koguni 44%-ni. Tähtsad ekspordi sihtriigid üheksakümnendatel aastatel olid veel Holland, Läti, Leedu ja Ukraina. Venemaa osatähtsus hakkas kahanema koos rubla väärtuse vähenemisega ja 1999. aastaks kahanes Venemaa osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 9%-ni. Samal ajal suurenes aga väljavedu Hollandisse ja Lätti. Läti osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis on 1998. aastast alates olnud 15–20%. Madalseis Venemaale ekspordis jõudis kätte 2003. aastal, kui väljavedu sinna moodustas vaid 4% Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist. 2004. aastal elavnes eksport Venemaale ning 2013. aastal oli Venemaa kõige tähtsam Eesti põllumajandustoodete ja toiduainete ekspordi sihtriik, kuid tema osatähtsus selles ekspordis oli langenud 19%-ni.

Pärast 2004. aastat on oluliselt suurenenud Soome ekspordi osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveos. Kui 1993. aastal oli Soome osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 6%, siis 2004. aastal 11% ning 2013. aastal juba 17%. Samas on vähenenud Hollandisse, Saksamaale ja Ukrainasse väljaveo osatähtsus – see on nende riikide puhul kahanenud vähemaks kui 5%. Ekspordi vähenemist Ukrainasse mõjutas oluliselt vabakaubanduslepingu katkemine. Kui enne EL-iga liitumist eksporditi peamiselt Hollandisse ja Saksamaale, siis pärast seda on kasvanud lähiturgude – Leedu ja Soome – osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis.

Väljaveo peamised sihtriigid ja nende osatähtsus ekspordis 1993-2013

Pärast 2009. aasta majanduskriisi on Eesti põllumajandussaadustele ja toidukaupadele otsitud aktiivselt uusi turgusid. Suurenenud on eksport Aasia ja Aafrika riikidesse. Olulisteks uuteks sihtriikideks on saanud Saudi Araabia ja Iraak, kuid kaupu on välja veetud ka sellistesse eksootilistesse maadesse nagu Fääri saared, Aruba, Singapur, Egiptus, Gröönimaa. Euroopas on uueks sihtturuks kujunenud Bosnia ja Hertsegoviina. 

Peamised ekspordiartiklid on piimatooted ja kala

Aastail 1993–2013 olid Eesti tähtsamateks ekspordiartikliteks piim ja piimatooted ning kalad ja vähilaadsed (enamasti krevetid). Kõige suurem – 37% kogu vastava ekspordi väärtusest – oli piima ja piimatoodete ekspordi osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveos 1997. aastal. 2013. aastal oli see osatähtsus langenud 17%-ni. Selles kaubagrupis olid 2013. aastal peamised ekspordiartiklid piim ja rõõsk koor (eksport 86,8 mln eurot) ning juust (70,3 mln), teisi tooteid – vadakut, jogurtit ja võid – müüdi ligikaudu 10 miljoni euro väärtuses.

Kalade ja vähilaadsete ekspordi osatähtsus oli suurim 2000. aastal – 29%. Kõige raskem oli kalade ja vähilaadsete eksportijatele 2008. aasta, mil selle kaubagrupi toodete ekspordi osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli vaid kaheksa protsenti. Selle kaubagrupi peamisteks ekspordiartikliteks olid 2013. aastal külmutatud kala (eksport 59,6 mln eurot), kalafilee (39,8 mln), kuivatatud, soolatud ja suitsutatud kala (34,3 mln) ning krevetid (24,1 mln).

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus ekspordis 1993-2013Enne Euroopa Liiduga liitumist veeti Eestist märkimisväärses rahalises väärtuses välja lihast ja kalast tooteid. Nende osatähtsus kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli 1996. aastal 28%, kuid 2013. aastaks oli see osatähtsus vähenenud viie protsendini. Selle kaubagrupi toodetest eksporditi 2013. aastal enim kalatooteid ja -konserve (23,4 mln eurot), lihast ja rupsist konserve (17,3 mln) ning vorste (14,6 mln).

Suurima kasvuga on pärast Euroopa Liiduga liitumist olnud jookide, alkoholi ja äädika kaubagruppi kuuluvate toodete eksport. Selle kaubagrupi toodete ekspordi suurim osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis – 28% – oli 2007. aastal. Majandussurutise tingimustes aga väljavedu järsult vähenes ning 2008. aastal oli selle kaubagrupi toodete osatähtsus kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 18%. Viimastel aastatel ei ole selle kaubagrupi toodete väljavedu oluliselt suurenenud. Samas tuleb märkida, et näiteks Eesti päritolu õllele on leidunud majandussurutise järel uusi turge ja selle müük on kasvanud.

Oluliselt on pärast EL-iga liitumist suurenenud teravilja (nisu, oder) ja toiduvalmististe (sh pärm, kastmed, supid, puljongid) eksport. Teravilja ning toiduvalmististe ekspordi osatähtsus oli 2013. aastaks kasvanud kaheksa protsendini.

Enim eksportijaid on Harjumaal

Eestis on enamikel maakondadel kujunenud oma olulised ekspordiartiklid. Näiteks kalandusega tegeletakse peamiselt Pärnu ja Lääne maakonnas, piimandusega Ida-Viru, Järva ja Võru maakonnas, lihatootmisega Lääne-Viru ja Valga maakonnas ning teraviljakasvatusega Viljandi maakonnas. Samuti on mitmeid maakondi ja linnu, kus on ainult sellele maakonnale või linnale omane ja suure osatähtsusega eksporttoode, näiteks Jõgeva maakonnas rapsiõli, Pärnu linnas kalafilee ning Rapla maakonnas pärm.

2013. aastal oli kõige rohkem – 328 – põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksportijaid Harju maakonnas ja Tallinnas. Järgnesid Tartu maakond koos Tartuga ning Pärnu maakond koos Pärnuga (20–49 eksportijat), seejärel Ida-Viru, Lääne-Viru, Võru ja Saare maakond (10–19 eksportijat). Ülejäänud maakondades oli 2013. aastal alla 10 põllumajandussaaduste ja toiduainete eksportija.

Täpsemalt saab lugeda Eesti põllumajandustoodete ekspordi kohta aastatel 1993–2013 Statistikaameti väljaandest Eesti Statistika Kvartalikiri 4/14 (ilmus 23.12.2014).

Mirgit Silla, Statistikaameti vanemstatistik

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Eesti enim eksporditud toidukaup oli mullu oder

Statistikaameti andmetel eksporditi 2011. aastal Eestis toidukaupadest enim teravilja, millest oder moodustas 66%. Transiidina veeti Eesti kaudu kõige rohkem välja kakaod ja kakaotooteid. 

Otra eksporditi üle 180 000 tonni, mis oli 2010. aastaga võrreldes üle kahe korra rohkem. Üle poole odra kogusest eksporditi Edela-Aasiasse ja teistesse Euroopa riikidesse. Teraviljadest vähenes kõige rohkem ehk üle 40 000 tonni nisu väljavedu. Teravilja viidi välja põhiliselt meretranspordiga. 

Teisel kohal oli piimatoodete eksport, millest kõige rohkem eksporditi piima ja rõõska koort (üle 100 000 tonni). Piima ja koore väljavedu kasvas 2010. aastaga võrreldes 27%. Ligi 80% piima ja rõõsa koore kogusest eksporditi maanteetranspordiga Leetu. 

Kolmandal kohal oli rapsiseemne väljavedu, mida eksporditi üle 80 000 tonni. Rapsi eksporditi peamiselt Euroopa riikidesse. 

2011. aastal suurenes õlle eksport. Üle 40% eksporditavast õllest viidi Soome. Kasvas ka elussigade eksport. Sead eksporditi Venemaale ning selleks kasutati maanteetransporti. Külmutatud kalade eksport vähenes, peamiselt eksporditi seda kaupa maanteetranspordiga kolmandatesse riikidesse. 

Enim eksporditud toidukaubad, 2011 (allikas: Statistikaamet)

2011. aastal olid toidukaupade ekspordi peamised sihtriigid lähinaabrid Leedu, Läti, Venemaa ja Soome, kuhu veeti ligi 59% kogu toidukaupade koguselisest ekspordist.

Toidukaupade transiidi peamine partnerriik on Venemaa 

Eestist transiidina väljaveetavatest toidukaupadest olid esikohal kakao ja kakaotooted (ligi 90 000 tonni), millele järgnesid konserveeritud köögiviljad, puuviljad, marjad, pähklid ja seened (70 000 tonni). 2011. aastal oli oluline ka odra transiit (30 000 tonni) .

Eestit transiidina läbivad peamised toidukaubad, 2011 (allikas: Maksu- ja Tolliamet)

Peamine kakaotransiidi sihtriik oli Venemaa. Venemaa ostis möödunud aastal kakaod ja kakaotooteid sisse üle 300 000 tonni, sellest 35% läbis transiidina Eestit. Ligi 77% kakaost viidi Eestist välja raudteetranspordiga. 

Toidukaupade transiidist suurem osa veeti Venemaale, teiste riikide osatähtsus jäi alla viiendiku. Kui eksporditud toidukaup jõudis sihtriiki enamasti maantee- või meretranspordiga, siis transiidina Eestist väljaveetud toidukaup peamiselt raudteed mööda. 

Eksport on Eestis toodetud kaupade väljavedu, välismaalt sisse toodud kaupade väljavedu pärast ladustamist (re-eksport), kaupade ajutine väljavedu nende töötlemiseks välisriigis, kaupade taasväljavedu pärast töötlemist Eestis (allhange) ning välisriikide vee- ja õhusõidukite varude tarned. Ei hõlma transiiti ega teenuseid. 

Transiit on teiste riikide juriidilistele isikutele kuuluvate kaupade vedu ühest riigist teise Eesti territooriumi kaudu (nii kauba lähetaja kui ka kauba saaja asuvad väljaspool Eesti piire).  

Kolmandad riigid on Euroopa Liitu mittekuuluvad riigid.  

Evelin Puura, Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse juhataja