Tag Archives: tõesed andmed

Kas julgeksid kõndida Tõetammikus?

Eesti on demokraatlik riik. See on väheseid teemasid, kus Eesti ühiskond peaaegu üksmeelne on. Demokraatliku ühiskonna üks eeldus on see, et aus ja objektiivne info on ühiskonna liikmetele kättesaadav. Statistikaamet on loonud selleks Tõetamme. Kuid kas peaksime piirduma vaid ühe Tõetammega?

Mihkel Servinski, statistikaameti juhtivanalüütik

Illustratsioon: Uku Nurges

Eelmisel sügisel lõi statistikaamet Tõetamme, et kõigile oleks käepärast info, kuidas meie riigis seatud eesmärkide täitmisega lood on. Tõetamme istutamisel ütles president Kersti Kaljulaid: „Demokraatia toimimiseks on vaja informatsiooni ja tõeselt informeeritud rahvast. Kui inimestel napib informatsiooni olukorra mõistmiseks ja otsuste tegemiseks või on selleks vajalik teave maetud kuulujuttudesse ja muusse infomürasse, pole mingit lootust, et langetaksime demokraatlikus protsessis otsuseid, mis edendaksid ühiskonna võimalikult laiade rühmade huve.“

Istutame Tõetammesid juurde!

Tõetamm on hästi vastu võetud. Tõetamm annab ülevaate, kuidas kulgeb kestva arengu tagamiseks seatud eesmärkide täitmine ning kus maal ollakse „Eesti 2020“ strateegia ning vabariigi valitsuse tegevusprogrammi sihtidega.

Eestis on antud oluliselt rohkem lubadusi ja seatud tunduvalt rohkem eesmärke, kui praegune Tõetamm kajastab. Igal kohalikul omavalitsusel on arengukava või strateegia. Vahel lausa mitu. Eestis on maakondlikud arengustrateegiad, valdkondlikud arengustrateegiad jne.

Kõikidele riiklikes strateegiates püstitatud eesmärkidele poleks mõistlik luua olemasolevale Tõetammele lehekest, sest see muudaks orienteerumise puul raskeks ja tamm kaotaks oma ülevaatlikkuse. Tõetammesid on aga võimalik juurde istutada! Igal üleriigilisel strateegial võiks olla oma Tõetamm. Niisamuti igal maakonnal.

Maakonna Tõetamme üks haru võiks peegeldada seda, kuidas täidetakse maakonnas arengustrateegia eesmärke, teine haru võiks iseloomustada, kuidas panustab maakond riigi olulisemate eesmärkide täitmisse ning igal maakonna omavalitsusüksusel võiks olla haru oma arengukava täitmise kohta.

Eesti võrdluses Euroopaga

Ehk võiks istutada ka Tõetamme, mis näitab, kuidas areneb Eesti võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega? Sellelt Tõetammelt võiksime  koos paljude teiste näitajatega saada infot ka kahe olulise haridusvaldkonna mõõdiku kohta. Näiteks saada teada seda, et Eestis oli kolmanda taseme hariduse omandanud 30–34-aastaseid inimesi 2019. aastal suhteliselt rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Samuti võiksime tammelt välja lugeda selle, et 2019. aastal astus Eesti haridussüsteemist varakult välja suhteliselt rohkem inimesi kui Euroopa Liidus keskmiselt, kuid võrreldes eelnenud aastaga on see näitaja paranenud.

Tõetammesid juurde istutades saaksime Tõetammiku. Tõetammikus kõndides saaksime hoopis põhjalikuma ülevaate Eesti arengust, kui ainult üht Tõetamme vaadates. Lisaks näeksime, kuidas läheb seatud eesmärkide täitmine Eesti piirkondades. Kas julgeksime sellises Tõetammikus kõndida? Tõde ei pruugi ju alati meeldiv olla!

Esitatud küsimus on retooriline. Tõenäoliselt ei ole palju neid, kes julgeksid öelda, et nad Tõetammikus kõndida ei taha. Küsimus on selles, kas istutame Tõetammiku või mitte. See ei ole küsimus statistikaametile, sest meie ei tooda statistikat enda tarbeks. Statistikaamet on valmis Tõetammiku istutama, kui… Eesti ühiskond seda vajab.

Mis on Tõetamm?

Tõetamm on riigi oluliste näitajate digitaalne mõõdupuu, mis annab lihtsalt, ausalt ning erapooletult pildi sellest, kuidas riigil läheb.

135 mõõdetavat näitajat jagunevad ühiskonna heaolu ja tegevust käsitleva viieteistkümne haru vahel. Rohelised lehed näitavad, et eesmärk on täidetud või püsitakse selle poole liikumisel graafikus. Kollased lehed tähendavad vähest ja punased lehed märkimisväärset mahajäämust oodatavatest tulemustest.

Tõetamme on loonud statistikaamet koos riigikantseleiga, et muuta riigi eesmärgid rahvale arusaadavamaks, juhtimine läbipaistvamaks ja tulemuspõhisemaks.