Tag Archives: teenuste eksport

Teenuste väliskaubanduses eelistame põhjanaabreid

Geograafiliselt ja ajalooliselt on riikide peamised väliskaubanduspartnerid olnud ikka naaberriigid ja siin pole erand ka Eesti. Eesti Panga andmetel eksportisime selle aasta esimeses kvartalis oma teenuseid Euroopasse 83% ja importisime sealsetest riikidest lausa 87%. Oodatult on meie peamiseks partnerriigiks Soome.

Statistikaameti analüütik Rita Medžyte

Teenuste eksport Soome on ligi kolm korda suurem kui teisel kohal olevasse sihtriiki Rootsi. Soome eksporditi selle aasta esimeses kvartalis 334 miljoni euro eest teenuseid, mis on 6 miljonit eurot vähem kui möödunud aastal samal ajal.

Kõige enam impordivad Eesti ettevõtted teenuseid samuti Soomest, kuid tegemist ei ole nii domineeriva ülekaaluga kui ekspordi puhul. Soomest imporditi 126 miljoni euro eest teenuseid, mis on 1 miljon eurot vähem kui möödunud aasta esimeses kvartalis.

Allikas: Eesti Pank

Veondus ja laondus on populaarseimad ekspordialad

Tegevusalade lõikes ekspordivad teenuseid Soome enim veonduse ja laondusega seotud ettevõtted, esimeses kvartalis lausa 67 miljoni euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on see 8 miljonit eurot vähem. Kõige enam ehk 9 miljoni võrra vähenes kahe aasta võrdluses veetranspordi ettevõtete teenuste väljaviimine, mida sel aastal tehti 23 miljoni euro eest. Maismaatranspordi äriühingute teenuste eksport aga suurenes 2 miljoni euro võrra ehk 25 miljoni euroni.

Kõige enam kasvas ehitussektoris tegutsevate ettevõtete teenuste välja viimine, koguni 16 miljoni euro võrra. Kokku eksporditi 55 miljoni euro eest, millest enam kui poole andis hoonete ehitusega tegelevate äriühingute teenuste eksport. Kui möödunud aasta esimeses kvartalis teenisid hoonete ehitamise valdkonnas tegutsevad Eesti ettevõtjad Soomes 20 miljonit eurot, siis sel aastal juba 31 miljonit eurot. Samuti suurenes eksport ka rajatiste ja eriehitustööde tegevusalal.

Töötlevas tööstuses tegutsevate ettevõtete teenuseid viidi välja 31 miljoni euro eest. Üle poole sellest andsid elektriseadmete tootmise ja masinate ning seadmete remondi ja paigalduse valdkonna ettevõtted. Elektriseadmete tootmisega tegelevate äriühingute teenuste eksport oli sel aastal 10 miljonit eurot, mis on 2 miljonit eurot enam kui möödunud aastal. Masinate ja seadmete remondi ning paigalduse tegevusala eksport oli mõlema aasta esimeses kvartalis 8 miljonit eurot.

Allikas: statistikaamet

Suurima importijana üllatas ehitussektor

Impordil oli samuti suurim osatähtsus veonduses ja laonduses tegutsevatel ettevõtetel, nende teenuseid imporditi 21 miljoni euro eest. Kõige enam ehk 11 miljoni euro eest tõid riiki teenuseid veetranspordi valdkonna äriühingud. Teisel kohal oli 7 miljoni euroga laoteenuste ja veondust abistavate teenuste tegevusala ettevõtete import.

Esimeses kvartalis toodi ehitussektori teenuseid Soomest Eestisse 11 miljoni euro eest. Eelmisel aastal oli see summa vaid 3 miljonit eurot. Suurenemise taga on hoonete ehituses tegutsevate ettevõtete impordi kasv 2 miljonilt eurolt 10 miljoni euroni.

Haldus- ja abitegevuste valdkonnas tegutsevate ettevõtete teenuste sissetoomine Soomest langes 12 miljonilt eurolt 10 miljonile eurole. Suurem osa selle tegevusala impordist on seotud reisibüroode ja reisikorraldajatega, kes tõid Eestisse 2019. aastal teenuseid 6 miljoni euro eest ja sel aastal 4 miljoni euro eest.

Allikas: statistikaamet

Kui selle aasta esimeses kvartalis eksporditi Eestist teenuseid 1499 miljoni euro eest, siis Soome läks nendest koguni 22%. Seega võime järeldada, et Eesti teenuseid ja nende kvaliteeti osatakse Soomes hinnata ning aasta aastalt muutub Soome teenuste kättesaadavus meie turul samuti aina paremaks.

Statistika aluseks on Eesti Panga kogutud ja töödeldud väliskaubanduse teenuste andmed, mille statistikaamet sidus majandusüksuste tegevusaladega.

Enim eksporditakse ja imporditakse teenuseid Harju maakonnas

Statistikaameti andmetel ületas 2016. aasta I kvartalis teenuste eksport importi peaaegu kõigis maakondades (v.a Hiiu ja Põlva maakonnas). Enim eksporditi ja imporditi teenuseid Harju maakonnas, kus teenuste bilanss oli 290 miljonit eurot.

Eesti Panga andmetel eksporditi 2016. aasta I kvartalis Eestist teenuseid jooksevhindades 1,1 miljardi euro väärtuses ja imporditi Eestisse 0,8 miljardi euro eest. Võrreldes eelmise aasta I kvartaliga kahanes teenuste eksport 4% ja import 1%.

Eksport maakonniti

Sidudes Statikaametis teenuste andmed majandusüksuste juriidilistele aadressidele vastavate haldusüksustega, selgub, et 2016. aasta I kvartalis eksportisid teenuseid enim (68% kogu Eesti teenuste ekspordist) Harju maakonnas (sh Tallinnas) tegutsevad majandusüksused. Enim eksporditi Harjumaalt veondusteenuseid (235 miljoni euro eest) ning muid äriteenuseid (sh teadus- ja arendustegevuse teenused; ametialase ja juhtimiskonsultatsiooni teenused; tehnilised, kaubandusega seotud ja muud äriteenused) (133 miljoni euro eest). Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga kahanes Harjumaal veoteenuste eksport 9%, kuid muude äriteenuste eksport kasvas 5%. Tallinnasse registeeritud majandusüksused eksportisid I kvartalis teenuseid poole miljardi euro eest, mis moodustas kogu Eesti teenuste ekspordist 47%. Võrreldes eelmise aasta sama kvartaliga on Tallinnas tegutsevate majandusüksuste eksporditud teenuste maht kahanenud 7% võrra.

joonis

Teenuste ekspordis oli teisel kohal Tartu maakond, kust eksporditi teenuseid 2016. aasta I kvartalis 65 miljoni euro eest, ning kolmandal kohal Ida-Viru maakond 26 miljoni euroga. Kõige vähem (1 miljoni euro eest) eksportisid teenuseid Hiiu maakonnas tegutsevad majandusüksused.

Import maakonniti

2016. aasta I kvartalis importisid teenuseid kõige rohkem (54% kogu Eesti teenuste impordist) Harju maakonnas tegutsevad majandusüksused. Kõige rohkem imporditi Harjumaal muid äriteenuseid (150 miljoni euro eest) ja veondusteenuseid (147 miljoni euro eest). Võrreldes 2015. aasta I kvartaliga kasvas Harjumaal muude äriteenuste import 21% ja veoteenuste import 6%. Kõige vähem (4 miljoni euro eest) imporditi Harjumaal ehitusteenuseid. Tallinnasse registeeritud majandusüksused importisid I kvartalis teenuseid 343 miljoni euro eest. Võrreldes varasema aasta sama kvartaliga on Tallinnas registeeritud majandusüksuste poolt imporditud teenuste maht suurenenud 1% võrra.

2016. aasta I kvartalis oli teenuste impordis teisel kohal Tartu maakond (import 26 miljonit eurot) ja kolmandal Ida-Viru maakond (10 miljoni eurot). Kõige vähem importisid teenuseid Jõgeva ja Lääne maakonnas tegutsevad majandusüksused (kummaski 0,4 miljoni euro eest).

tabel

Statistika aluseks on Eesti Panga kogutud ja töödeldud teenuste välistehingute andmed, mille Statistikaamet sidus majandusüksuste juriidilistele aadressidele vastavate haldusüksustega. Kui haldusüksust ei saa määrata (näiteks tegemist on koondandmetega, pensionifondidega, turistidega, eraisikute või mitteresidentidega) või puudub informatsioon ettevõtte kontaktaadressi kohta, siis on andmed liigitatud rubriiki „Maakond määramata“.

Teenuste ekspordi ja impordi statistikat haldusüksuste lõikes hakkab Statistikaamet avaldama kord kvartalis statistika andmebaasis. Statistika andmebaasis on avaldatud aegrida alates 2013. aastast kvartalite ja haldusüksuste kaupa.

Lisaks on andmebaasis avaldatud ka 2013. aasta andmed omandi ja teenuse (EBOPS 2010) liigi alusel.

Mirgit Silla, Statistikaameti juhtivstatistik

Kümnest suurimast kaupade eksportijast seitse viib välja ka teenuseid

Statistikaameti andmetel viisid Eesti 100 suurimast kaupade eksportijast üle poole ehk 55 eksportijat 2012. aastal välja ka teenuseid. Kümne suurema kaupade eksportija seas oli teenuste eksportijaid seitse. Kaupade re-eksportimine pakub võimalust suurendada ka teenuste väljavedu.

Poolesaja suurima kaupade eksportija seas eksportis 2012. aastal teenuseid kaks igast kolmest.

Kaupade re-eksportimine: võimalus suurendada teenuste väljavedu

Viimastel aastatel on suurenenud kaupade müük Euroopa Liidu liikmesriikidest Eesti kaudu Venemaale. Teiste liikmesriikide kaubad saabuvad Eesti ladudesse ning ostja leidmise korral müüakse need edasi Venemaale. Selline kaupade vahendamine sisaldub ka Eesti ekspordi arvestuses ning seda võib nimetada re-ekspordiks.

Eesti ekspordis Venemaale moodustasid re-eksporditavad tooted 2012. aastal juba üle 50%. Sarnane oli olukord ka Hollandi kaubavahetuses, kus ligi pool Saksamaale väljaveetavatest masinatest ja seadmetest ei olnud Hollandi päritolu ehk olid re-eksporditavad kaubad.

Ekstensiivse arengu puhul võibki Eesti olla kaupade müügikoridoriks Venemaale. Samal ajal hakkab selline tegevus suurendama ka Eesti teenuste eksporti, kuna välisettevõtted ostavad sel juhul Eesti logistika- ja transporditeenust.

Põhjalikum ülevaade Statistikaameti väljaandes Eesti Statistika Kvartalikiri 3/2013 artiklis „Kaupade ja teenuste eksport ning neis sisalduv kodumaine väärtus“ (ilmus 30.09.2013).

Riina Kerner, Statistikaameti vanemanalüütik