Tag Archives: tallinn

Tallinna rikkamad ja vaesemad asumid

Tallinna linnaosades oli elanike kuu keskmine brutotulu 2018. aastal kõrgeim Kesklinnas ja madalaim Lasnamäel. Linnaosade siseselt eristuvad veel omakorda kõrgema ja madalama keskmise brutotuluga asumid.

Tallinna kaheksast linnaosast seitsmes teeniti möödunud aastal Eesti keskmisest (1234 eurot) rohkem tulu. Kõrgeima tulu poolest eristuvad teistest linnaosadest Kesklinn ja Pirita (üle 1600 euro), samas kui Lasnamäe elanike sissetulek jääb Eesti keskmisest ligi 100 euro võrra alla.

Enim teeniti Kloostrimetsa, Lepiku ja Kadrioru asumis, kus tulu suurus oli vähemalt 1900 eurot. Mainitud asumid on samal ajal eripalgelised: Lepiku asum on uuselamupiirkond, Kadriorg, arvestades küll uusi korterelamuid siiski miljööväärtuslik ning Kloostrimetsa asumis on nii uuselamu kui ka botaanikaaia ümbrusesse jääv vanem piirkond. Nende kolme asumi elanikud on Tallinna keskmise elanikkonnaga võrreldes kõrgema haridusega. Lepiku ja Kadrioru asumite elanikkond on ka keskmisest noorem ning nende seas on rohkem lastega peresid ja vähem vanemaealisi.

Kõige väiksem oli tulu Lasnamäe ja Põhja-Tallinna linnaosades. Ometi olid ka neis üksikud asumid, kus kuu keskmine brutotulu oli Eesti keskmisest kõrgem. Põhja-Tallinnas olid nendeks kesklinnaga piirnevad Kalamaja, Kelmiküla ja Pelgulinn ning Lasnamäel Kadrioruga piirnevad Paevälja, Uuslinna, Kurepõllu ja Loopealse asumid. Seevastu Haabersti linnaosas asuva Väike-Õismäe ja Pirita linnaosas asuva Iru asumi elanike kuu keskmine brutotulu on Eesti keskmisest madalam.

Kõige madalam oli kuu keskmine brutotulu Paljassaare, Väo ja Sitsi asumis. Nende asumite rahvastikku iseloomustab väiksem kõrgharidusega inimeste osatähtsus, kõrge mitte-eestlaste osatähtsus ja vanem elanikkond.

Sõltuvalt elukohast jäi brutotulu suurus Tallinna asumites peamiselt 1000–2000 euro vahele.

                       Tallinna asumite palgatöötaja kuu keskmine brutotulu, 2018BR_Tallinna_asumites2108

Vaata palgatöötaja kuu keskmise brutotulu andmeid Tallinna ja Tartu asumites ning üle Eesti asuvates kantides kaardirakendusest. 

Vaata lisaks:

Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu kasvas aastaga 6,8%  https://www.stat.ee/pressiteade-2019-055

Interaktiivne kaart palgatöötaja kuu keskmine brutotulu omavalitsusüksustes

Rohkem infot

Statistikaameti juhtivspetsialist Ülle Valgma
Greta_TischlerStatistikaameti analüütik Greta Tischler

Metoodika

Asum on linna piirides olev mitteametlik asustusüksus, mille puhul on tegemist ajalooliste piirkondadega.

Palgatöötaja brutotulu – Maksu- ja Tolliameti tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsiooni (TSD) vormil näidatud sotsiaalmaksuga maksustatav rahaline tasu, mida makstakse töötajale või avalikule teenistujale; stipendium, toetus ja pension, mida makstakse töö- või teenistussuhte puhul; seaduse või muu õigusakti alusel töö eest makstav tasu; tasu, mida makstakse isikule pärast töö- või teenistussuhte lõppemist (v.a töölepingu lõpetamisel või teenistusest vabastamisel makstav hüvitis).

Muutused Tallinna elanike paiknemises viimase kolme rahvaloenduse andmetel

Tallinna rahvastiku ruumilises paiknemises on 1989., 2000. ja 2011. aasta rahvaloenduse andmetele tuginedes toimunud suured muutused – üle kogu Eesti on toimunud rahvastiku koondumine Tallinnasse ning Tallinna elanike valgumine väikeelamute piirkondadesse.

Teadmine, kui palju inimesi kuskil elab, on oluline mitmel põhjusel. Näiteks sõltub iga linna ja valla elanike arvust maksutulude saamine, linnasisesest paiknemisest asutuste (näiteks koolide) avamine, sulgemine ja teeninduspiirkonna määramine, ühistranspordi korraldamine, valimisringkondade moodustamine jne. Teisisõnu on rahvastiku ruumiline paiknemine otseselt seotud ühiskonnaelu juhtimisega.

Nüüdsest on võimalik Tallinna elanike paigutuses toimunud muutusi jälgida viimase kolme rahvaloenduse tulemuste alusel alates 1989. aastast. Geograafilisse infosüsteemi pandud andmed võimaldavad ruumilisi muutusi esitada väga detailselt ja kasutajasõbralikult ning vastavalt konkreetse planeerimisülesande lahendamise vajadustele. Sellega on Eesti astunud suure sammu lähemale Põhjamaadele, kus sedalaadi täpsete ruumiandmete kasutus on tavapärane osa riigi ja linnaelu juhtimisest.

Kiirpilk Tallinna ruumilise struktuuri kujunemisele läbi aja

Tänase Tallinna ruumiline struktuur on kujunenud sammhaaval. Muinas-Tallinna teke ja areng tugines kolme teguri soodsale kokkulangemisele: kaubanduse suurenemine Läänemerel, Toompea hea kaitsestrateegiline asend ning soodne paiknemine muistse Rävala maakonna siseselt. “Kuldsel” 15. sajandil kasvas Tallinn kiiresti – laienes ehitustegevus ning just sellest sajandist pärineb valdavalt vanalinna hilisgooti stiilis hoonestus, seda nii elamute kui muude olulisemate rajatiste osas.

Tallinna ulatuslikum laialivalgumine vanalinna müüride vahelt algas alles 18. sajandil. Võtmetähtsusega oli Kadrioru lossi valmimine 1725. aastal, mis pani aluse eeslinnade arengule: lühikese ajaga kerkis Toompea ümbruses 40 mõisat ja kasvas eeslinnade elanike arv. Varem oli eeslinnade arengut takistanud sagedased sõjad.

Massiline linnastumine sai Eestis alguse 19. sajandi keskel, mille käivitas demograafiline üleminek maal (väikelaste suremuse kiire langus tõi kaasa kiire maarahvastiku kasvu ning kõigile ei jätkunud enam maad) ning peamiselt vee-energial põhineva tööstuse areng linnades. Toona Ülemiste järvest Tallinna lahte suundunud Härjapea jõe energia toel hakkas 19. sajandi teises pooles arenema tööstus ning linn laienes põhja suunas – tekkis tänane Põhja-Tallinn. Tehaste, raudtee ja sadamate lähedusse ehitati tagasihoidlikud 1–2 korruselised puust tööliselamud. Trammiühendus sidus Põhja-Tallinna mugavalt kesklinnaga.

Kui 19. sajandi keskel elas Tallinnas ligikaudu 25 000 inimest, siis 1897. aasta rahvaloenduse ajal juba ligikaudu 60 000. 100 000 elaniku piiri ületas Tallinn 1912. aastal. Elanike arv kasvas nii Eesti teistest piirkondadest kui Venemaalt pärit sisserändajate toel. Eesti suurima linna positsioon oli saavutatud ning maha oli raputatud suurimad konkurendid Narva ja Tartu. Veel 19. sajandi keskel olid Narva ja Tallinna elanike arv võrreldava suurusega.

joonis

Eesti iseseisvudes Tallinna rahvaarvu kasv aeglustus, kuid ruumilises struktuuris toimusid taas olulised muutused – aedlinnade rajamisega sai alguse tänasele sarnanev valglinnastumine. Asustus oli siiski kompaktsem, sest elamute rajamisel oli tähtis raudtee lähedus. Aedlinnadest kasvas kõige kiiremini toona iseseisev Nõmme, mis kujunes ametnike, äriteenijate, kaupmeeste, intelligentsi ja osalt ka tööliste linnaks. Lisaks kasvasid kiiresti Merivälja ja Pirita aedlinnad. Koos Nõmmega kasvas Tallinna elanike arv 1939. aastaks hinnanguliselt 165 000-ni.

Kõige mastaapsema jälje Tallinna ruumilisse kujunemisse andis nõukogude aeg. Kuigi 1956. aastal lisati Tallinn koos teiste endiste Nõukogude Liidu pealinnadega nende linnade nimekirja, mille kasvu sooviti piirata, ei võetud seda eesmärki tõsiselt ja Tallinna rahvaarv kasvas 1989. aastaks 480 000-ni. Uute elanike mahutamiseks asuti alates 1959. aastast ehitama paneel-elamupiirkondi. Loomise järjekorras kerkisid Pelguranna, Mustamäe, Õismäe ja Lasnamäe, mis ühtekokku andsid nõukogude aja lõpus kodu kolmele tallinlasele neljast. Ainuüksi Lasnamäe elanike arv on võrreldav Eesti rahvaarvult teise linna Tartuga.

Nõukogude ajaga kujunes välja ka tänase Tallinna ruumilise struktuuri põhiolemus, millesse olulisi muutusi viimased 25 aastat toonud ei ole. Tallinna laienemisest annab ülevaatliku pildi eluruumide peamise ehitusaja ruutkaart.

Tallinn_ehitusaeg_2011_FB

Tallinna elanike paiknemise muutused viimasel 20 aastal

Taasiseseisvumisega peatus massiline sisseränne ja Tallinna rahvaarv hakkas kahanema, mis oli eelkõige seotud Nõukogude Liidust sisserännanute lahkumisega. Et sisserännanud elasid peamiselt uutes paneelmajades, vähenes just paneel-elamute piirkondade rahvaarv. Kui 1989. aastal oli Tallinnas suurimaks asutustiheduseks 21 000 inimest ruutkilomeetril (Mustamäe), siis 2011. aastal 15 600 inimest ruutkilomeetril  (Lasnamäe).  Aastatel 1989–2011 vähenes Tallinna elanike arv 86 000 inimese võrra. Rahvaarvu muutust 1 km x 1 km ruutude kaupa perioodil 1989–2011 visualiseerib 3D-animatsioon, millel on näha tallinlaste arvu muutus erinevates linnaosades.

tulbad 500px

Tallinna rahvaarvu muutus 1 km x 1 km ruutude kaupa, 1989–2011

Perioodi alguses liiguti üsna intensiivselt välja ka kesklinnast. Valglinnastumisest annab tunnistust elanike liikumine linna äärealade ja mere suunas. Võrreldes 1989. aasta rahvaloenduse tulemustega oli 2011. aastaks rahvaarv kasvanud vaid Pirita linnaosas, kus puuduvad nõukogude ajal ehitatud paneel-elamute piirkonnad, mis on jätkuvalt kahaneva rahvaarvuga aladeks teistes linnaosades. Haabersti linnaosa rahvaarvu kasvu merelähedastes piirkondades tasakaalustab Väike-Õismäe paneelmajade piirkonnast jätkuv väljaränne, mistõttu kogu linnaosa rahvaarv on praegu endiselt väiksem kui 1989. aastal.

Tallinn_ruut_1989_2011

Kasuta Tallinna ruumiandmeid!

Suur töö 1989. aasta rahvaloenduse Tallinna ruumiandmete korrastamisel on 2015. aastaks tehtud. Töö eesmärk ei olnud vaid andmete korrastamine, vaid nende kasutusse toomine erinevat laadi ruumiülesannete lahendamiseks. Võta Statistikaametiga ühendust ja uuri, kuidas saaksid neid andmeid enda ees seisvate ülesannete lahendamiseks kasutada. Ühtlasi jätkub Statistikaametis koostöös Tartu Ülikooli geograafia osakonna ja Tallinna Ülikooli Eesti demograafia instituudiga kogu Eesti katmine sama detailsete 1989. aasta rahvaloenduse ruumiandmetega.

Tallinna arengut illustreerivaid teemakaarte leiab ka Statistikaameti kogumikust „Eesti piirkondlik areng 2014“.

Tiit Tammaru, Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor
Ülle Valgma, Statistikaameti kartograaf
Berit Hänilane, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist
Allan Puur, Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudi juhtivteadur