Tag Archives: statistikakonverents

Eesti statistikasüsteem tähistab 95. juubelit konverentsiga

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva, mille puhul korraldavad Eesti riikliku statistika tegijad Statistikaamet ja Eesti Pank ning kandidaat Tervise Arengu Instituut 25. aprillil rahvusvahelise konverentsi „Riiklik statistika muutuvas maailmas”. Juubelikonverentsi märksõnad on minevik, tänapäev ja tulevik.

Juubelikonverents heidab pilgu statistika arenguloole Eestis ning annab lühikese sissevaate statistikale tema ajaloo eri etappidel. Et markeerida aga Eesti kohta statistikamaailmas, esineb konverentsil tippteadlasi teistestki Euroopa riikidest.

Kuna Eesti statistika süsteemne areng algas ajal, mil Eesti kuulus Rootsi kuningriigi koosseisu, käsitleb konverentsi avaettekanne (Ulf Jorner) statistika esimesi samme ja arengulugu Rootsis. Eesti statistika varasemad sammud on seotud põllumajandus- ja kaubandusstatistikaga, sh eriti hingeloendustega, mille põhjal on võimalik hinnata Eesti rahvastikuarengut ja jälgida meie rahva imetlusväärset taastumist rahvastikukatastroofide järel.

Iseseisvunud Eesti Vabariigis rajati riiklik statistikasüsteem peaaegu kohe pärast Vabadussõja lõppu. Loodi Riigi Statistika Keskbüroo, hakkas ilmuma Eesti Statistika Kuukiri, korraldati esimene rahvaloendus, sisuliselt rajati perekonnaseisu büroode baasil ka rahvastikuregister, kuhu kanti andmed perekondade kaupa. Statistika vajalikkust mõisteti ja kavandati statistika­kursuse õpetamist niihästi gümnaasiumides kui ka kutsekoolides. Kahjuks jõuti küll korraldada õpetajate täienduskursused, kuid kõigisse koolidesse uus aine ei jõudnud – enne kadus iseseisev Eesti riik.

Siiski jätkasid Eesti statistikud õpetamise ja teadusuuringute liini ka okupatsioonide ajal, mil Eestis, nagu kogu arenenud maailmas, statistikarakendused teadusuuringutesse jõudsid. Eesti kujunes Nõukogude Liidus tunnustatud rakendusstatistika keskuseks, kus iga nelja aasta tagant said kokku statistikateadlased Vilniusest ja Kiievist, Novosibirskist, Moskvast ja mujaltki. See kõik lõi aluse statistikute intensiivseks rahvusvahelistumiseks taasiseseisvumise perioodil. Nendel teemadel esinevad Tartu Ülikooli statistikud Tõnu Kollo, Liina-Mai Tooding ja Ene-Margit Tiit, kes on olnud mitte üksnes ajaloo vaatlejad, vaid ka tegijad.

Konverentsi keskmise osa moodustab statistika tänapäevases maailmas. Järjest suurema tähtsuse omandab statistika majandusotsuste tegemisel, sellega seotud muredest räägib Riigikogu liige, majandusteadlane Maris Lauri, kes analüüsib majandusliku ebakindluse ja pessimismi põhjuseid nii Eestis kui ka Euroopas.

Eesti jaoks on olnud väga oluline rahvastikustatistika, millele ka sel konverentsil on pühendatud mitu ettekannet. Selles valdkonnas on pikalt ja tulemuslikult tegutsenud Eesti demograafide meeskond kadunud Kalev Katuse ja tema mantlipärijate Luule Sakkeuse ning Allan Puuri juhtimisel. Konverentsil käsitletakse valikuuringute metoodika juurutamist Eesti riigistatistikas sotsiaalstatistika ja rahvastikuprobleemide analüüsimisel.

Üldistava hinnangu Eesti riiklikule statistikale tänapäevaste Euroopa nõudmiste kontekstis annab Priit Potisepp, kes on töötanud Euroopa statistika hindamismeeskondade juhina viies Euroopa riigis. Võrreldes Eesti statistikasüsteemi teiste Euroopa riikide omaga nendib Potisepp, et statistika usaldusväärsuse järgi asub Eesti Euroopas igati soliidsel kaheksandal kohal, ent lähinaabrite ja eeskujude Põhjamaadeni on veel tükk teed minna.

Konverentsi kolmas osa on pühendatud tulevikule. Rahvastikuarengu prognoosidega seotud küsimustele pühendub Michel Poulain (Louvaini ülikooli emeriitprofessor ja Tallinna Ülikooli vanemteadur), kes käsitleb keskmise eluea oodatava pikenemisega seotud probleeme, mis ühiskonda ees ootavad.

Looduskeskkonna muutusi – täpsemalt Läänemere käitumise statistilist modelleerimist – käsitleb Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere, kes hindab ülemäära pessimistlike teadlaste ilmastikunähtuste tulevikuprognoose kriitiliselt, kuid ennustab siiski võimalikke muutusi.

Sisuka kokkuvõtte statistika ülesannetest järjest kiiremini muutuvas maailmas teeb Barteld Braaksma Hollandist, kes esitab Hollandi statistikasüsteemi moderniseerimise strateegilise kava. Braaksma juhib tähelepanu kiirete ja radikaalsete muudatuste vajalikkusele statistikas niihästi andmete kogumise, andmetöötluse kui ka levitamise poolel, arvestades järgmisi varem või hiljem toimuvaid olulisi muutusi ühiskonnas: senised levikanalid (trükised, tavatelevisioon) asenduvad mobiilse meediaga; ühiskond hakkab langetama olulisi otsuseid automatiseeritult, kasutades sisendina statistikatulemusi; andmete kogumine ja analüüsimine muutub aina laialdasemaks ja üldsusele kättesaadavamaks. Kokkuvõttes – ühiskond vajab oluliste otsuste tegemiseks usaldusväärset taustateadmist, see muutub tulevikus järjest olulisemaks.

Riikliku statistika tegijatele tähendab see paradigma muutust. Meeskonnad vähenevad arvuliselt, kuid kasvavad nõuded erinevate oskuste valdamisele. Säilitada tuleb traditsioonilised tugevused – sõltumatus, andmete turvalisus ja kaitstus, mis muutuvad aina olulisemaks. Arvude asemel peab esitama veenvaid ja põhjendatud, ent üldmõistetavaid ning näitlikustatud analüüsitulemusi ja selgitusi. See Hollandis sõnastatud seisukoht kehtib suuresti kogu arenenud maailmas ja on kohane selleks, et püstitada tulevikku suunatud eesmärke ka Eesti statistikasüsteemis.

Ene-Margit Tiit, Statistikaameti peametoodik ja Tartu Ülikooli emeriitprofessor

 Konverents Riiklik statistika muutuvas maailmas toimub 25.04.2016 Estonia teatrisaalis. Vaata konverentsi ajakava.

Statistikaameti veebilehel www.stat.ee saab jälgida konverentsi otseülekannet, mis algab 25.04 kell 10.

Ettekanded on pärast konverentsi toimumist kättesaadavad konverentsi veebilehel.

Mis on ühist Läänemere-äärsete riikide rahvastikul?

Eesti Statistikaseltsi ja Statistikaameti 12.-13. novembril 2013 toimuva konverentsi teema on „Rahvastikuprotsessid Läänemere piirkonnas 21. sajandil”. Tekib küsimus – miks niisugune valik? Kas Läänemere ümbruse rahvad moodustavad mingi ühise kehandi, millest on mõtet rääkida ja mida analüüsida? 

Läänemerd on nimetatud Põhjala Vahemereks, see meri on ajaloo jooksul oma kallastel elavate inimeste elus paljutki määranud. „Me oleme siin kõik immigrandid, sest me saabusime siia siis, kui mannerjää taganes“, ütles hiljutisel immigratsioonipoliitika konverentsil Rootsi suursaadik Eestis Anders Ljunggren.

Ajaloo vältel on Läänemere-äärsetel riikide võimu vaekauss kõikunud äärmusest äärmusse – Eestiski on olnud Taani aeg, Poola (ja Leedu) aeg, Rootsi aeg, Saksa aeg, Vene aeg… Isegi mõnekümne aasta eest olnuks üsna kummaline rääkida ühisest Läänemere piirkonna rahvastikust, arvestades, et siia kuulusid niihästi Põhjala heaoluriigid kui ka kaheks osaks lõhestunud Saksamaa, totalitaarse režiimiga Venemaa, okupeeritud Balti riigid ja oma muskleid näitav Poola.

Tänases Euroopas kuuluvad Läänemere piirkonna riigid valdavalt Euroopa Liitu. Ühine kuuluvus ja rangete poliitiliste eraldusjoonte (et mitte öelda müüride ning okastraatide) likvideerimine võimaldab näha, et Läänemere ääres elavad rahvad on üsnagi sarnased ja ühte nägu – mitte üksnes füüsiliselt, vaid ka kultuuriliselt. Selle piirkonna inimeste käitumises – nii kiiduväärses kui ka laiduväärses – on palju ühist. On võimalik, et selle põhjuseks on elukogemus karmis kliimas, sealhulgas ka jõukatsumine sageli ettearvamatu Läänemerega.

Palju ühist on ka Läänemere-äärsete inimeste probleemides ning muredes ja selle teadvustamine on samm nende lahendamise suunas.

Ühteviisi on siinne rahvas väga kõrge haridustasemega, kusjuures erinevalt kogu muust maailmast on hariduse osas naised olnud edasipüüdlikumad kui mehed. Kuid sõltumata usutunnistusest (või selle puudumisest) väärtustatakse siin traditsioonilist perekonda märksa vähem kui mujal Euroopas ja maailmaski. Suur osa siinsest riikidevahelisest rändeski toimub samas piirkonnas – koduse Läänemere ümbruses. Ja on üsna huvitav, et arengusuundumused näitavad, et Läänemere rahvastik tervikuna on arvukuse ja ka koosseisu poolet võrdlemisi stabiilne, kusjuures erinevate riikide rahvastikunäitajad lähenevad üksteisele.

Konverents toimub Eesti Rahvusraamatukogu suures saalis ja on tasuta.

Vaata ettekannet ja esinemise videosalvestist.

Ene-Margit Tiit, Tartu Ülikooli emeriitprofessor ja Statistikaameti peametoodik