Tag Archives: sotsiaalmaks

Kui suurt kasu toovad välisüliõpilased Eestile?

Viimase kolme aasta jooksul on suurenenud nende välisüliõpilaste hulk, kes õppimise kõrvalt töötavad. Kui suurt kasu toovad need tudengid Eestile?

Kadri Rootalu, statistikaameti andmeteadur

Sihtasutuse Archimedes tellimusel statistikaametis valminud värskes analüüsis uuriti, kui suurt maksutulu toovad välisüliõpilased Eestile siin töötades.

Õppeaastal 2018/19 maksid välisüliõpilased ja välisvilistlased Eestile tulu- ja sotsiaalmaksuna üle 10 miljoni euro. Pooled välisüliõpilased jäävad Eestisse tööle ka pärast õpingute lõpetamist.

Üle poolte välistudengitest töötab

Eesti kõrgkoolide haridus paistab maailma kõrgharidusturul üha rohkem silma. Siinsed ülikoolid liiguvad rahvusvahelistes kvaliteediedetabelites järjest ülespoole, meelitades aasta-aastalt siia rohkem välisüliõpilasi  ja -teadlasi.

Viimase kümne aasta jooksul on Eestis õppivate välisüliõpilaste arv viiekordistunud, kuid samal ajal on vähenenud kohalike üliõpilaste arv. Millised on meile saabunud välisüliõpilased ja kuivõrd nad võiksid siinsel tööturul leevendada tööjõupõuda?

Eesti hariduse infosüsteemi ning maksu- ja tolliameti töötamiste ja sissetulekute andmete analüüsi käigus selgus, kui paljudel välisüliõpilastel on Eestis õppimise ajal ja pärast õpinguid kokkupuuteid Eesti tööturuga ning kui suur osa neist on vähemalt korra Eestis registreeritult töötanud ja millist tasu on nad töötamise eest saanud.

Õppeaastal 2016/17 oli õpingute ajal vähemalt ühel korral registreeritult töötanud 48% välisüliõpilastest, 2018/19. õppeaastal oli neid juba 53%. Kohalikest üliõpilastest on töötanud 85%. Seejuures maksid 2018/19. õppeaastal välisüliõpilased Eestis töötamiselt tulu- ja sotsiaalmaksu 8 miljonit eurot ehk 2 miljonit eurot rohkem kui eelneval õppeaastal.

Joonisel on õppeaastal 2017/2018 lõpetanud välisvilistlaste Eestis makstud tulumaks õppevaldkondade järgi. Näidatud pole valdkondi, kus töötab alla 20 välislõpetaja.

Kes maksid kõige rohkem tulumaksu?

Õpingute lõppedes õppeaastal 2017/2018 jäi Eestisse tööle veidi üle poole (51%) välisüliõpilastest ning rohkem kui 90% kohalikest vilistlastest. Kõige rohkem jääb välisüliõpilasi tööle info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate ning tehnika ja tootmise valdkonda. Kaks kolmandikku neist oli lõpetamisele järgneva õppeaasta jooksul töötanud Eestis vähemalt ühe korra. 

Eestis töötamise pealt maksid lõpetamisele järgneval aastal kõige suurema summa tulumaksu ehk kokku veerand miljonit eurot info- ja kommunikatsioonitehnoloogia välisvilistlased. Ärinduse, halduse ja õiguse valdkonnas oli välisüliõpilastest lõpetanuid üle kahe korra rohkem ja tulumaksuna panustasid nad peaaegu sama suure summa.

Kas meile tulevad talendid, keda vajame?

Välisvilistlased töötavad võrreldes kohalike koolilõpetajatega harvemini avalikus sektoris ja tervishoius. Suurema tõenäosusega lähevad välisvilistlased tööle ka välisomanikuga ettevõtetesse. Pooled välisvilistlastest ning vaid 18% kohalikest koolilõpetajatest töötasid välisomanikuga ettevõttes.

Kohalike lõpetajatega võrreldes töötavad välisvilistlased sagedamini ettevõtetes, mis tegutsevad info ja side ning töötleva tööstuse alal, aga ka majutuse ja toitlustuse ning haldus- ja abitegevustega seotud ettevõtetes (sh töövahendusfirmade kaudu tehtud tööd).

Lühiajaliste tööde ja platvormitööde (tööd, mida hallatakse digiplatvormil, nt kullerteenused, tõlke- ja kujundusteenused, lapsehoiu ja majapidamistööde vahendamine) hulk on suurenenud just viimasel aastal, seda eriti välisüliõpilaste seas.

Õppeaastal 2018/19 oli töötamise registris registreeritud tööepisoodide arv kohalikel üliõpilastel keskmiselt 2,1 ning välisüliõpilastel 3,2. Veel kaks aastat tagasi olid need keskmised näitajad kohalikel ja välisüliõpilastel sarnased. Samas ei saa öelda, et lühikesed tööotsad oleksid ka välisüliõpilaste seas valdavad. Kokku rohkem kui kolm kuud oli õppeaasta jooksul töötanud 85% välis- ja 87% kohalikest üliõpilastest. Selles osas on välisüliõpilased kohalike üliõpilastega sarnased.

* Töötamise ja sissetulekute analüüs on tehtud Eesti hariduse infosüsteemis isikukoodidega tuvastatavate üliõpilaste andmete põhjal. Töötamisena arvestatakse olukorda, kus inimesel on töötamise registris õppeaasta jooksul registreeritud vähemalt üks tööepisood.

Kriisiaastate maksumuudatuste mõju Balti riikides

Majanduskriisist väljumiseks muutsid paljud Euroopa Liidu riigid ühe meetmena ka maksupoliitikat. Balti riikide maksumuudatused olid suunatud peamiselt tarbimise maksustamisele.

2009. aastal seisid kõik EL riigi (v.a Poola) silmitsi majanduslangusega. Kõige rohkem kannatas Balti riikide majandus, mis kahanes Lätis 18%, Leedus 14,7% ja Eestis 13,9%. Teistes EL riikides oli langus väiksem kui 10%. Halvast olukorrast väljumiseks võeti riikides kasutusele mitmeid meetmeid, sealhulgas muudatused maksupoliitikas.

2010. aastal moodustas tulu maksudest ja sotsiaalmaksetest ligi 91% Euroopa Liidu valitsemissektori tuludest. Kogumaksutulu sisaldab kõiki valitsemissektorile laekunud makse, sealhulgas ka EL institutsioonidele eraldatavat osa. Maksutulu jaguneb kolmeks: kaudsed maksud, otsesed maksud ja sotsiaalmaksed. Euroopa Liidus tervikuna moodustavad otsesed maksud 32%, kaudsed maksud 33% ja sotsiaalmaksed 35% kogumaksutulust.

Maksutulu Euroopa Liidus, 2010

Kaudsed maksud on tootmis- ja impordimaksud, ehk tarbimise pealt kogutavad maksud, millest suurima osa moodustavad käibemaks ja aktsiisid. Otsesed maksud on tulu-, omandi- ja kapitalimaksud, millest enim tulu annavad üksikisiku ja ettevõtte tulumaks. Sotsiaalmaksete alla kuuluvad sotsiaalmaks pensioni-, ravi- ja töötuskindlustuseks, millest suurim tulu laekub riikliku pensionikindlustuse maksetest.

Otseste, kaudsete ja sotsiaalmaksete osatähtsust maksude kogutulus mõjutavad muudatused maksupoliitikas. Jälgides trende kaudsete või otseste maksude osatähtsuse suurenemisel või vähenemisel, saab järeldada millele on riigi maksumeetmete fookus suunatud. Kas tähtsustatakse rohkem tulude või tarbimise maksustamist.

Eestist tõusid kaudsete maksude määrad ning kadusid mitmed tulumaksusoodustused üksikisikutele

2008. aastal kui algas majanduskriis, oli Eestis kaudsete maksude osa kogumaksutuludest 38%, otsestel maksudel 25% ja sotsiaalmaksetel 37%. Eestis viidi sisse mitmeid muudatusi maksumäärades ning soodustustes, mille tulemusena oli 2011. aastal kaudsete, otseste ja sotsiaalmaksude osatähtsus maksutuludest vastavalt 43%, 20% ja 37%. Maksustamine on jõudsalt nihkunud tulu ja omandi maksustamiselt tarbimise maksustamise suunas, kuid sotsiaalmaksete osa maksutulus on jäänud samaks.

Läti soodustab väikeettevõtete investeeringuid

Lätis oli 2008. aastal kaudsete maksude osatähtsus 38%, otseste maksude 33% ja sotsiaalmaksete 29% kogumaksutulust. Lätis hakati muudatusi rakendama mõnevõrra hiljem kui Eestis. Kuigi 2011. aasta andmeid pole Läti ja teiste EL riikide kohta veel avaldatud, on 2010. aasta andmete põhjal näha, et Eestiga võrreldes toimus veidi suurem langus otseste maksude maksutulus. Langes ka sotsiaalmaksete osatähtsus, mis Eestis oli jäänud samaks. 2010. aastal oli Lätis kaudsete maksude osatähtsus 42%, otseste maksude 27% ja sotsiaalmaksete 31% kogumaksutulust. Üks olulisi maksumuudatusi oli väikeettevõtete investeerimist soodustav tulumaksu seaduse vastuvõtmine.

Leedus antakse sotsiaalmaksuvabastust esmakordselt tööle asunutele

Leedus oli 2008. aastal kaudsete maksude osatähtsus 39%, otseste maksude 31% ja sotsiaalmaksete 30% kogumaksutulust, 2010. aastal vastavalt 44%, 17% ja 39%. Leedu muudatused maksuliikides olid Euroopa Liidu suurimad — otseste maksude osatähtsus maksude kogutulust langes 14 protsendipunti võrra, kaudsete maksude osatähtsus kasvas selle tõttu 5 ja sotsiaalmaksete osatähtsus koguni 9 protsendipunkti võrra. Huvitava maksumeetmena võeti kasutusele sotsiaalmaksusoodustus, mis näeb ette esmakordselt töölepingu alusel tööle asunutele vabastuse sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osast üheks aastaks. Soodustust saab tingimusel, et töötaja brutopalk ei ületa kolmekordset riiklikku miinimumpalka. Seega tööandja ei pea töötaja palgalt maksma tavapärast 23,3% ning töötaja oma palgalt 3% pensionikindlustusmaksu kogu esimese töötatud aasta jooksul.

Kui vaadata teisi EL riike, siis ainult Maltal ja Luksemburgis on tulu- ja omandimaksude osatähtsus suurenenud ning tarbimismaksude osatähtsus vähenenud. Sealgi on tegemist vaid 1-2 protsendipunktilise muutusega. Küprosel on vähenenud nii otseste kui ka kaudsete maksude osatähtsus, kuid tõusnud hoopis sotsiaalmaksete osatähtsus kogumaksutulus. Kriisiaastate valdav trend Euroopa Liidus oli siiski see, et maksustati järjest rohkem tarbimist mitte tulu teenimist või omandit.

Anu Lill, Statistikaameti juhtivstatistik