Tag Archives: Soome

Teenuste väliskaubanduses eelistame põhjanaabreid

Geograafiliselt ja ajalooliselt on riikide peamised väliskaubanduspartnerid olnud ikka naaberriigid ja siin pole erand ka Eesti. Eesti Panga andmetel eksportisime selle aasta esimeses kvartalis oma teenuseid Euroopasse 83% ja importisime sealsetest riikidest lausa 87%. Oodatult on meie peamiseks partnerriigiks Soome.

Statistikaameti analüütik Rita Medžyte

Teenuste eksport Soome on ligi kolm korda suurem kui teisel kohal olevasse sihtriiki Rootsi. Soome eksporditi selle aasta esimeses kvartalis 334 miljoni euro eest teenuseid, mis on 6 miljonit eurot vähem kui möödunud aastal samal ajal.

Kõige enam impordivad Eesti ettevõtted teenuseid samuti Soomest, kuid tegemist ei ole nii domineeriva ülekaaluga kui ekspordi puhul. Soomest imporditi 126 miljoni euro eest teenuseid, mis on 1 miljon eurot vähem kui möödunud aasta esimeses kvartalis.

Allikas: Eesti Pank

Veondus ja laondus on populaarseimad ekspordialad

Tegevusalade lõikes ekspordivad teenuseid Soome enim veonduse ja laondusega seotud ettevõtted, esimeses kvartalis lausa 67 miljoni euro eest. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga on see 8 miljonit eurot vähem. Kõige enam ehk 9 miljoni võrra vähenes kahe aasta võrdluses veetranspordi ettevõtete teenuste väljaviimine, mida sel aastal tehti 23 miljoni euro eest. Maismaatranspordi äriühingute teenuste eksport aga suurenes 2 miljoni euro võrra ehk 25 miljoni euroni.

Kõige enam kasvas ehitussektoris tegutsevate ettevõtete teenuste välja viimine, koguni 16 miljoni euro võrra. Kokku eksporditi 55 miljoni euro eest, millest enam kui poole andis hoonete ehitusega tegelevate äriühingute teenuste eksport. Kui möödunud aasta esimeses kvartalis teenisid hoonete ehitamise valdkonnas tegutsevad Eesti ettevõtjad Soomes 20 miljonit eurot, siis sel aastal juba 31 miljonit eurot. Samuti suurenes eksport ka rajatiste ja eriehitustööde tegevusalal.

Töötlevas tööstuses tegutsevate ettevõtete teenuseid viidi välja 31 miljoni euro eest. Üle poole sellest andsid elektriseadmete tootmise ja masinate ning seadmete remondi ja paigalduse valdkonna ettevõtted. Elektriseadmete tootmisega tegelevate äriühingute teenuste eksport oli sel aastal 10 miljonit eurot, mis on 2 miljonit eurot enam kui möödunud aastal. Masinate ja seadmete remondi ning paigalduse tegevusala eksport oli mõlema aasta esimeses kvartalis 8 miljonit eurot.

Allikas: statistikaamet

Suurima importijana üllatas ehitussektor

Impordil oli samuti suurim osatähtsus veonduses ja laonduses tegutsevatel ettevõtetel, nende teenuseid imporditi 21 miljoni euro eest. Kõige enam ehk 11 miljoni euro eest tõid riiki teenuseid veetranspordi valdkonna äriühingud. Teisel kohal oli 7 miljoni euroga laoteenuste ja veondust abistavate teenuste tegevusala ettevõtete import.

Esimeses kvartalis toodi ehitussektori teenuseid Soomest Eestisse 11 miljoni euro eest. Eelmisel aastal oli see summa vaid 3 miljonit eurot. Suurenemise taga on hoonete ehituses tegutsevate ettevõtete impordi kasv 2 miljonilt eurolt 10 miljoni euroni.

Haldus- ja abitegevuste valdkonnas tegutsevate ettevõtete teenuste sissetoomine Soomest langes 12 miljonilt eurolt 10 miljonile eurole. Suurem osa selle tegevusala impordist on seotud reisibüroode ja reisikorraldajatega, kes tõid Eestisse 2019. aastal teenuseid 6 miljoni euro eest ja sel aastal 4 miljoni euro eest.

Allikas: statistikaamet

Kui selle aasta esimeses kvartalis eksporditi Eestist teenuseid 1499 miljoni euro eest, siis Soome läks nendest koguni 22%. Seega võime järeldada, et Eesti teenuseid ja nende kvaliteeti osatakse Soomes hinnata ning aasta aastalt muutub Soome teenuste kättesaadavus meie turul samuti aina paremaks.

Statistika aluseks on Eesti Panga kogutud ja töödeldud väliskaubanduse teenuste andmed, mille statistikaamet sidus majandusüksuste tegevusaladega.

Soome muukeelne elanikkond on 30 aastaga hoogsalt kasvanud

Soome 2010. aasta rahvaloenduse andmetel  elas riigis 224 000 muukeelset elanikku, samas kui veel 1980. aastal oli neid 9000. Muukeelse elanikkonna hüppelise kasvu taga on vene ja eesti juurtega sisserändajad ning Aasia riikidest pärit elanikud.

Kõige suurem muukeelse elanikkonna (rahvastik, kelle emakeel pole soome, rootsi või saami) juurdekasv toimus 2000. aastatel. Viimase kaheksa aasta jooksul on muukeelse elanikkonna arv kahekordistunud.

2010. aastal oli muukeelse elanikkonna hulgas kõige rohkem vene ja eesti keelt emakeelena kõnelevaid inimesi, vastavalt 55 000 ja 28 000. Järgnesid somaali, inglise ja araabia keel.

Muukeelsete elanike arv Soomes, 1980-2010

Allikas: Soome Statistikaamet

Muukeelset elanikkonda on enim pealinnas

Muukeelse elanikkonna lisandumine maakonniti on erinev (vt Soome haldusjaotust). Kui Uusimaa maakonnas on muukeelsete elanike arv kõige suurem ja moodustab 8% maakonna rahvastikust, siis Lõuna-Pohjanmaa maakonnas jääb nende osatähtsus alla 1%.

Uusimaa populaarsust elamiskohana selgitab see, et maakonnas asub ka Helsingi linn. Helsingis elas 2010. aastal 63 000 muukeelset elanikku, kes moodustasid 11% pealinna rahvastikust.

Eestlased moodustavad kõige suurema muukeelse elanikkonna rühma Kanta-Häme maakonnas.

Sisserännanute teine põlvkond

Massiline sisseränne Soome algas 2000. aastatel. Sisserännanute teine põlvkond (vanemad on sündinud välisriigis, ent nad ise juba Soomes) on väike (37 000 elanikku) ning pooled neist on kooliealised lapsed.

Sisserännanute teise põlvkonna hulgas on kõige rohkem Aasia (24%), endise Nõukogude Liidu ja Venemaa (22%) ning Aafrika (20%) päritoluga inimesi. Eesti päritoluga inimesi on sisserännanute teise põlvkonna seas 7%.

Soome 2010. aasta rahva ja eluruumide loendus  toimus 31. detsembril registripõhiselt. See tähendab, et andmed koguti riiklikest registritest elanikkonda küsitlemata.

Aastatel 2010 ja 2011 toimuvad rahva ja eluruumide loendused enamikes maailma riikides. Eestis toimub rahvaloendus tänavu 31. detsembrist järgmise aasta 31. märtsini. Esimese kuu jooksul (31.12.2011–31.01.2012) toimub elektrooniline rahvaloendus ehk e-loendus, kus Eesti alalised elanikud saavad vastata küsimustikule internetis. Neid, kes e-loendusel ei osale, külastavad perioodil 16. veebruar – 31. märts 2012 rahvaloendajad.

Katerina Danilova, Statistikaameti REL 2011 kommunikatsioonispetsialist