Tag Archives: SKP

Kas 1. jaanuar 2011 on E- või K-päev?

Kas Eesti võtab 1.01.2011 kasutusele euro, selgub veidi rohkem kui paari kuu pärast. Siis, kui Statistikaamet avaldab 2009. aasta valitsemissektori võla ja eelarvedefitsiidi esialgsed numbrid. Just nimelt, esialgsed. Täpsem number selgub alles septembris. Kuid seda numbrit ei saa me ootama jääda, kui soovime 1.1.11 europiirkonnaga liituda. Jah, küsimus jääb, kas tohiks teha nii olulist otsust esialgsete numbrite põhjal. Kuid, parafraseerides teada-tuntud mõttetera, on esialgsete andmete põhjal tehtud otsus ikkagi parem kui otsustamatus. Kui me jääksime ootama sügisest täpsustatud nii eelarve defitsiidi kui SKP numbrit, siis kahtlen, kas 1.1.11 liitumine reaalne oleks.

Mis toob euro kasutusele võtmine kaasa SKP arvestamisele? Ei midagi muud, kui “lihtsalt” SKP väärtuse konverteerimist eurodesse. Statistikaamet avaldab juba praegu SKP väärtust eurodes. Kui Eesti liitub europiirkonnaga, siis lisanduvad sellele kõik SKP komponendid. Kõikide rahvamajanduse arvepidamises arvutatavate näitajate eurodesse konverteerimine on küll tehniline, kuid üsna suur töö. Seetõttu on oluline, et otsus euro kasutusele võtmise ning vahetuskursi kohta tehakse piisavalt vara. IMF on juba teatanud, et Eesti on edukalt toime tulnud majanduskriisi ohjamisega, mistõttu praegust EEK/EUR kurssi muuta pole tarvis. Samas, juba praegu suur ja tõenäoliselt lähemate kuude jooksul veelgi suurenev tööpuudus paneb valitsemissektori eelarvele üha rängema koorma. Samas pärsib majanduskasvu, kuna töötegijaid on vähem ning ettevõtted ei suuda nii kiiresti oma tootmist tõhustada.

Mis puudutab aga 2009 4Q majanduskasvu, siis on praeguseks mitmeid indikaatoreid, mis lubavad väita, et majanduslanguse põhi on seljataga. Samas, taastumine saab olema vaevaline ja aeglane. Euro kasutusele võtmine koheselt imet kaasa ei too, kuid tõenäoliselt lisab usaldust Eestisse investeerida. See on aga oluline nii ettevõtete tootmise mahu suurendamiseks ning tootmise tõhustamiseks.

Koostas:  Tõnu Mertsina, rahvamajanduse arvepidamise talitus

IV kvartalis majanduslangus aeglustus

Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,4%. 

Majanduslangus aeglustus IV kvartalis, sest 2009. aasta I kvartalis vähenes SKP 15,0%, II kvartalis 16,1% ning III kvartalis 15,6%.

Lisandväärtuse vähenemine aeglustus enamikul tegevusaladel. Ka aitas SKP languse aeglustumisele olulisel määral kaasa tootemaksude hulka kuuluvate aktsiisimaksude tavapärasest suurem laekumine aktsiisikaupade varumise tõttu enne aktsiisimäärade tõusu 2010. aasta 1. jaanuarist.

SKP reaalkasv, I kvartal 2005 – IV kvartal 2009

SKP reaalkasv, I kvartal 2005 – IV kvartal 2009

 

 Loe veel

Üle poole Eesti sisemajanduse koguproduktist luuakse jätkuvalt Harju maakonnas

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.  

Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%.

Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu. Tartu maakonna osatähtsuse suurenemisele aitas kõige rohkem kaasa Tartu linn, kuigi osatähtsuse muutus oli väga väike. Harju maakonna osatähtsuse vähenemist põhjustas Tallinna osatähtsuse mõningane vähenemine Eesti SKP-s, samal ajal aga suurenes ülejäänud Harju maakonna osatähtsus. Kolm kõige väiksema osatähtsusega maakonda Eesti SKP-s olid jätkuvalt Hiiu, Põlva ja Jõgeva (osatähtsus SKP-s vastavalt 0,4%, 1,2% ja 1,2%).

Loe edasi