Tag Archives: SKP

Eesti majanduse säästude ja kulutuste tasakaal paranes

Eesti makromajandus jõudis 2009. aastal paremasse tasakaalu kui buumiaastatel. Esimest korda viimase 15 aasta jooksul me säästsime aasta kokkuvõttes rohkem kui kulutasime.

Möödunud aasta sügisel avaldatud Stiglitzi raporti üks eesmärk oli näidata, et ühiskonnas toimuvaid protsesse ei saa hinnata üksnes sisemajanduse koguprodukti (SKP) kaudu. Samas ka kogu majanduses toimuva mõõtmiseks jääb ainult SKP-st väheks. SKP ja selle komponendid näitavad kui palju me loome lisandväärtust ning kui palju me tarbime ja investeerime, kuid jätab selgitamata sellised olulised näitajad nagu kasutatav tulu, sääst ja netolaenuandmine või -võtmine. Viimaste näol on tegemist rahvamajanduse arvepidamise näitajatega, millele on kahjuks vähem tähelepanu pööratud.

Koos majanduskasvu kiirenemisega 2005. aasta keskpaigast kiirenes järsult sisemajanduse nõudluse kasv, seda eelkõige investeeringute kiirenemise tõttu. Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste kasv kiirenes samuti, kuid nende kasvukiirendus oli mõnevõrra laugjam. Kuna kodumajapidamiste ja valitsemissektori lõpptarbimiskulutused kasvasid ligikaudu samas tempos kui kasutatav tulu, siis kogumajandusese sääst oluliselt ei suurenenud. Olukorras, kus sääst oluliselt ei suurenenud, kuid samal ajal kasvas kulutusena kapitali kogumahutus (investeeringud ja varud), süvenes Eesti kogumajanduse võlgnevus välismaailma suhtes ehk suurenes netolaenuvõtmine. Ühesõnaga, Eesti kogumajandus oli oma kulutuste finantseerimiseks üha rohkem võlgu välismaailmale. Kõige suurem netolaenuvõtmine oli 2007. aasta I kvartalis, kui see ulatus ligi veerandini kasutatavast kogutulust. Ka jooksevkonto defitsiit oli 2007. aasta I kvartalis suurim (-23,4% SKP-st), hakates järgnevatel kvartalitel järk-järgult vähenema. 2007. aasta teisest poolest hakkas investeeringute ja lõpptarbimiskulutuste kasv kiiresti aeglustuma. Kuna sellest tulenevalt kogusääst suurenes, hakkas netolaenuvõtmine vähenema ning 2009. aasta I kvartaliks, kui investeeringud ja lõpptarbimiskulutused olid vähenenud juba kolmandat kvartalit järjest, muutus Eesti netolaenuvõtjast netolaenuandjaks ehk välismaailm hakkas meile võlgu olema. Esialgsete arvestuste järgi oli 2009. aastal Eesti netolaenuandmine 6,8% kasutatavast kogutulust (6,7% SKP-st).

Seega jõudis Eesti makromajandus paremasse tasakaalu kui buumiaastatel ja seda vaatamata sellistele negatiivsetele trendidele nagu SKP ja ekspordi vähenemine ning tööpuuduse suurenemine. Me säästame rohkem kui kulutame (tarbime ja investeerime).

Eesti kogumajanduse netolaenuandmine või -võtmine, 2004-2009

Eesti kogumajanduse netolaenuandmine või -võtmine, 2004-2009

Tõnu Mertsina, Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja

SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suurem

Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suuremaks ehk lihtsamalt öeldes, me tarbisime ja investeerisime vähem kui tootsime.

Statistikaamet avaldas eile 2009 IV kvartali ja 2009. aasta SKP. Mis nende andmete juures kõige olulisem on? Seda on korrutatud juba pikalt, et SKP langeb. Uudis ei ole see kellelegi. Eesti sesoonselt ja tööpäevade arvuga  korrigeeritud SKP langes 2009 IV kvartaliks majanduslanguse 2 aastaga ning hinnamõjusid arvestades 2005 II kvartali tasemele (ehk siis 4,5 aastat tagasi).

Vaatamata kiirele langusele jäi SKP möödunud aastal sisemajanduse nõudlusest suuremaks ehk lihtsamalt öeldes, me tarbisime ja investeerisime vähem kui tootsime. Viimase 15 aasta jooksul on see aastaarvestuses esimest korda. Kaudselt viitab pakkumise ülejäägile nõudluse suhtes ka kogumajanduse kaudse deflaatori vähenemine ehk, jällegi lihtsamalt öeldes, kogumajanduse hinnalangus. Seda ei ole samuti viimase 15 aasta jooksul aastaarvestuses ette tulnud. Kui sisemajanduse nõudlus hakkab paranema ning ületab SKP taseme, mõjub see hinnasurvena, mistõttu hinnad hakkavad kiiremini kasvama.

Teiseks näitajaks, millele tuleks tähelepanu pöörata, ja millest on tegelikult ka juba varem juttu olnud, on alates 2009. aasta I kvartalist Eesti väliskaubanduse tasakaalu paranemine. Koos sisemajanduse nõudluse kiire kasvuga suurenes buumiaastatel kiiresti ka import. Kusjuures import suurenes kiiremini kui eksport, seda vaatamata SKP kiirele kasvule. Nii tekkiski 2006.-2007. aastal üle 10% väliskaubandusdefitsiit. Kui sisemajanduse nõudlus vähenes, vähenes ka kaupade ja teenuste sissevedu ning seda kiiremini kui eksport. Seetõttu muutus väliskaubandustasakaal  positiivseks ehk teisisõnu, on Eesti kaupade ja teenuste vahetus välismaailmaga paremas tasakaalus. Kahjuks ei näita see aga veel majanduse tervist, kuna tegemist on majandussurutise tõttu erandliku olukorraga.

Vaatamata SKP kosumisele alates möödunud aasta II kvartalist (tegelikult, kõige madalam sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud SKP jäi möödunud aasta III kvartalisse), jätkus tööpuuduse suurenemine. Majanduse kosumise alguses ei reageeri tööturg sellele koheselt ehk ettevõtted hakkavad inimesi uuesti tööle võtma olulise ajanihkega. Üheks põhjuseks on ettevõtete püüd parandada tootlikkust või vähemalt säilitada olemasolevat. Kui toodangu müügi väljavaated on veel tagasihoidlikud või ei ole veel väga kindlad, ei kiirusta ettevõtted tööjõudu suurendama. Tõepoolest, koos SKP kiire langusega 2009. aasta alguses ning tööpuuduse kiire suurenemisega (loe: töötajate koondamisega), hakkas aeglustuma ka kogumajanduse tööjõu tootlikkuse langus ning IV kvartalis see isegi kasvas.

Tööjõu tootlikkuse muutus, I kvartal 2007- IV kvartal 2009

Tööjõu tootlikkuse muutus, I kvartal 2007- IV kvartal 2009

Tõnu Mertsina,  rahvamajanduse arvepidamise talitus

Kodumajapidamiste panus kogumajanduse tasakaalu

Europiirkonnaga liitumiseks ettevalmistumisel räägitakse palju valitsemissektori eelarve puudujäägist. Liiga suur eelarve puudujääk (teatavasti Maastrichti kriteeriumide kohaselt üle 3% SKP-st) viitab sektori nö ülejõu elamisele ning ohule suurendada oma võlakoormust (mis praegu õnneks on veel suhteliselt madal). Oma teenitud tuludest suuremad kulutused või vastupidi võivad aga ilmneda ka teistel sektoritel ning nende koondina kogumajandusel.

Kui nt Eesti kogumajandus on oma kulutuste finantseerimiseks võlgu välismaailmale, on ta netolaenuvõtja ning vastupidi, kui välismaailm on meile võlgu, oleme me netolaenuandjad. Kiire majanduskasvu aastatel, kus tarbimiskulutuse ja investeeringute kasv oli väga kiire, suurenes Eesti kogumajanduse tasakaalustamatus ehk meie kogumajanduse võlgnevus välismaailmale süvenes. Koos sisenõudluse, sh eratarbimiskulutuse ja investeeringute, kasvu aeglustumisega hakkas ka meie netolaenuvõtmine vähenema. „Tänu“ tarbimis- ja investeerimisaktiivsuse väga madalale tasemele, muutus Eesti 2009. aastal isegi netolaenuandjaks ehk välismaailm oli pigem meile võlgu. Seega jõudis Eesti makromajandus paremasse tasakaalu, kui buumi aastatel.

Kuigi väga olulise mõjuga kogumajanduse netolaenuandmisele või –võtmisele, ei ole eelpool mainitud valitsemissektor kaugeltki kõige suurema kaaluga. 2008. aastal oli valitsemissektori netolaenuvõtmise osakaal kogumajanduse omast isegi veidi väiksem kui kodumajapidamiste sektoril (vastavalt veidi alla ja üle 30%). Rääkimata ettevõtete sektori netolaenuvõtmisest, mille osakaal kogumajanduse omast ulatus üle 40%.

Kui arvestada, et kodumajapidamiste sektori lõpptarbimiskulutused moodustavad SKP-st ning sisemajanduse kogunõudlusest üle poole, mõjutavad nende tarbimis- ja investeerimisotsused olulisel määral kogumajandust. On ju elementaarne, et kui tarbida pidevalt rohkem, kui teenitakse, siis ei ole võimalik ka säästa. Kodumajapidamiste sääst on oluline kodumaine kapitaliinvesteeringute finantseerimise allikas, mis omakorda määrab majanduskasvu jätkusuutlikkuse. Selleks, et kodumajapidamistel oleks võimalik säästa, peab nende kasutatav kogutulu olema suurem nende lõpptarbimiskulutustest.

Eesti kodumajapidamiste säästumäär on viimastel aastatel olnud üks väiksemaid EL-s. Kui EL keskmine säästumäär oli 2008. aastal 11,3%, siis Eestis vaid 3%, kusjuures buumi aastatel oli see isegi negatiivne (tarbiti rohkem, kui oli nende kasutatav tulu). Tänu tarbimise kiiremale vähenemisele võrreldes sissetulekute langusega, on kodumajapidamiste säästumäär viimastel kvartalitel tõenäoliselt kasvanud. See tähendab, et kodumajapidamised on rohkem panustanud Eesti makromajanduse tasakaalu saavutamiseks.

Põhjalikumat ülevaadet Eesti kodumajapidamiste käitumisest saate lugeda Eesti Statistika Kvartalikirjast 4/09.

Tõnu Mertsina,  rahvamajanduse arvepidamise talitus

Kas 1. jaanuar 2011 on E- või K-päev?

Kas Eesti võtab 1.01.2011 kasutusele euro, selgub veidi rohkem kui paari kuu pärast. Siis, kui Statistikaamet avaldab 2009. aasta valitsemissektori võla ja eelarvedefitsiidi esialgsed numbrid. Just nimelt, esialgsed. Täpsem number selgub alles septembris. Kuid seda numbrit ei saa me ootama jääda, kui soovime 1.1.11 europiirkonnaga liituda. Jah, küsimus jääb, kas tohiks teha nii olulist otsust esialgsete numbrite põhjal. Kuid, parafraseerides teada-tuntud mõttetera, on esialgsete andmete põhjal tehtud otsus ikkagi parem kui otsustamatus. Kui me jääksime ootama sügisest täpsustatud nii eelarve defitsiidi kui SKP numbrit, siis kahtlen, kas 1.1.11 liitumine reaalne oleks.

Mis toob euro kasutusele võtmine kaasa SKP arvestamisele? Ei midagi muud, kui “lihtsalt” SKP väärtuse konverteerimist eurodesse. Statistikaamet avaldab juba praegu SKP väärtust eurodes. Kui Eesti liitub europiirkonnaga, siis lisanduvad sellele kõik SKP komponendid. Kõikide rahvamajanduse arvepidamises arvutatavate näitajate eurodesse konverteerimine on küll tehniline, kuid üsna suur töö. Seetõttu on oluline, et otsus euro kasutusele võtmise ning vahetuskursi kohta tehakse piisavalt vara. IMF on juba teatanud, et Eesti on edukalt toime tulnud majanduskriisi ohjamisega, mistõttu praegust EEK/EUR kurssi muuta pole tarvis. Samas, juba praegu suur ja tõenäoliselt lähemate kuude jooksul veelgi suurenev tööpuudus paneb valitsemissektori eelarvele üha rängema koorma. Samas pärsib majanduskasvu, kuna töötegijaid on vähem ning ettevõtted ei suuda nii kiiresti oma tootmist tõhustada.

Mis puudutab aga 2009 4Q majanduskasvu, siis on praeguseks mitmeid indikaatoreid, mis lubavad väita, et majanduslanguse põhi on seljataga. Samas, taastumine saab olema vaevaline ja aeglane. Euro kasutusele võtmine koheselt imet kaasa ei too, kuid tõenäoliselt lisab usaldust Eestisse investeerida. See on aga oluline nii ettevõtete tootmise mahu suurendamiseks ning tootmise tõhustamiseks.

Koostas:  Tõnu Mertsina, rahvamajanduse arvepidamise talitus

IV kvartalis majanduslangus aeglustus

Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2009. aasta IV kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 9,4%. 

Majanduslangus aeglustus IV kvartalis, sest 2009. aasta I kvartalis vähenes SKP 15,0%, II kvartalis 16,1% ning III kvartalis 15,6%.

Lisandväärtuse vähenemine aeglustus enamikul tegevusaladel. Ka aitas SKP languse aeglustumisele olulisel määral kaasa tootemaksude hulka kuuluvate aktsiisimaksude tavapärasest suurem laekumine aktsiisikaupade varumise tõttu enne aktsiisimäärade tõusu 2010. aasta 1. jaanuarist.

SKP reaalkasv, I kvartal 2005 – IV kvartal 2009

SKP reaalkasv, I kvartal 2005 – IV kvartal 2009

 

 Loe veel

Üle poole Eesti sisemajanduse koguproduktist luuakse jätkuvalt Harju maakonnas

Harju maakonnas loodi 2007. aastal 59,7% Eesti sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.  

Eesti SKP jooksevhindades oli 2007. aastal 244,5 miljardit krooni, sellest Harju maakonna SKP 146,0 miljardit krooni. Harju maakonnale järgnesid pika vahega Tartu ja Ida-Viru maakond, mille osatähtsus Eesti SKP-s oli vastavalt 10,0% ja 7,7%. Tallinn andis kogu Eesti SKP-st ligi poole (49,2%) ja Harju maakonna omast 82%.

Harju maakonna osatähtsus Eesti SKP-s võrreldes 2006. aastaga mõnevõrra vähenes, seda peamiselt Tartu, Ida-Viru, Pärnu ja Lääne maakonna osatähtsuse suurenemise tõttu. Tartu maakonna osatähtsuse suurenemisele aitas kõige rohkem kaasa Tartu linn, kuigi osatähtsuse muutus oli väga väike. Harju maakonna osatähtsuse vähenemist põhjustas Tallinna osatähtsuse mõningane vähenemine Eesti SKP-s, samal ajal aga suurenes ülejäänud Harju maakonna osatähtsus. Kolm kõige väiksema osatähtsusega maakonda Eesti SKP-s olid jätkuvalt Hiiu, Põlva ja Jõgeva (osatähtsus SKP-s vastavalt 0,4%, 1,2% ja 1,2%).

Loe edasi