Tag Archives: sisekaubandus

Jõulukuu muudab elanike tarbimisharjumusi

Detsember on Eesti ettevõtetele pühade tõttu edukas kuu. Jaekaubanduses toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid, majutusettevõtted täituvad puhkajatega ning elanikud kasutavad sõnumite edastamiseks aktiivselt sideettevõtete teenuseid.

Jõulukaupade eksport kahekordistus

Statistikaameti andmetel eksporditi ja imporditi 2013. aastal jõulukaupu
2,5 miljoni euro eest. Võrreldes 2012. aastaga suurenes jõulukaupade eksport kaks korda ja import 1,4 korda.

Jõulukaupu imporditi 23 riigist. Kõige rohkem toodi Eestisse jõulukaupu Hiinast ja Hollandist (vastavalt 42% ja 11% jõulukaupade impordist). Eesti eksportis jõulukaupu 35 riiki, kõige rohkem Saksamaale ja Venemaale (vastavalt 44% ja 20% jõulukaupade ekspordist).

Jõulupuid imporditi Eestisse 2013. aasta viimases kvartalis üle 100 000 euro eest ning peamiselt Taanist (97%). Samal ajal eksporditi jõulupuid üle 700 000 euro eest ning peamisteks sihtriikideks olid Taani ja Suurbritannia. Eesti turul müüdavad ilutulestikutooted on enamasti pärit Hiinast (96%). 2013. aastal imporditi pürotehnilisi tooteid üle 1,2 miljoni euro eest, mis oli 1,6 korda rohkem kui aasta varem.

Detsembris jätab elanik kauplustesse ligi 340 eurot

Detsembrit võib pidada jaekaupmeeste edukaimaks kuuks – jaemüük suureneb novembriga võrreldes püsivhindades keskmiselt viiendiku võrra. Selline tõus on tavapärane, kuna toimuvad jõulude ja aastavahetuse suurmüügid.

2013. aasta detsembris müüdi Eesti kauplustes kaupu 446 miljoni euro eest, seega jäi kauplustesse elaniku kohta keskmiselt 338 eurot. See on ligi viiendiku rohkem kui novembris. Jaekaupmeeste jaemüügi kasvust suurima osa ehk 66% andsid suured toidukauplused (nn super- ja hüpermarketid), kus on ülekaalus toiduainete, jookide ja tubakatoodete müük, kuid kus müüakse ka tööstuskaupu. Nendes kauplustes kasvas jaemüük novembriga võrreldes 27%, mis näitab, et jõulukingitusi ostetakse ka neist poodidest, kus sooritatakse oma igapäevased toiduostud. Populaarseks osutusid detsembris ka spetsialiseeritud kauplused, kus müüakse peamiselt arvuteid ja nende lisaseadmeid, fotokaupu, raamatuid, sporditarbeid, mänge, mänguasju ja muud taolist. Neis kauplustes suurenes jaemüük novembriga võrreldes 38%, kogu jaemüügi kasvust andsid need poed ligi 17%.

Detsember on aasta edukaim kuu ka Läti ja Leedu jaekaupmeestele, kui müük teeb sarnaselt Eestile suurima kuise hüppe. 2013. aasta detsembris kasvas nii Läti kui ka Leedu jaekaubandusettevõtete müügitulu jooksevhindades eelmise kuuga võrreldes kummaski ligi 17%, Eestis oli müügitulu kasv mõnevõrra aeglasem – 15%. Kui võrrelda Balti riikides jaekaubandusettevõtete müügitulu elaniku kohta, siis Eestis oli see 2013. aasta detsembris 391 eurot, mis oli 45% suurem kui Leedus (269 eurot) ja 32% suurem kui Lätis (297 eurot). Siinkohal võib ühe peamise põhjusena välja tuua Eesti suurema keskmise brutokuupalga, mis oli 2013. aasta IV kvartalis 46% suurem kui Leedus ning 34% suurem kui Lätis.

Majutatute hulgas suureneb puhkusereisil olijate osatähtsus

2013. aasta jõulukuul peatus Eesti majutusettevõtetes ligi 222 000 turisti, kellest 82 000 olid Eesti elanikud ning 140 000 välisturistid. Enim ehk 80% välisturiste saabus Eestisse naaberriikidest Soomest, Venemaalt ja Lätist. Populaarseimaks sihtkohaks nii välisturistide kui ka Eesti elanike seas oli Tallinn, millele järgnesid Pärnu ja Tartu.

Detsembris on tavapärane, et novembriga võrreldes suureneb puhkuse- ja väheneb tööreiside arv. Nii oli ka 2013. aasta detsembris, kui Eesti majutusettevõtetes peatunud turistide puhkusereiside arv kasvas ligi viiendiku ja tööreiside arv vähenes sama palju.

Pühadesõnumid on populaarsed

Üldjuhul suureneb IV kvartalis eelneva kvartaliga võrreldes lühisõnumite saatmine. 2013. aasta IV kvartalis saadeti 3,8 miljonit lühisõnumit rohkem kui III kvartalis. Lühisõnumite arvu suurenemist IV kvartalis mõjutab osaliselt jõulukuu, mil inimesed saadavad üksteisele jõulutervitusi sõnumi teel.

Detsembris tõuseb keskmine brutokuupalk

Detsembris on tavapärane ka keskmise brutokuupalga tõus võrreldes novembriga. Kui 2013. aasta keskmine kuine brutokuupalga muutus oli 0,7%, siis detsembris võrreldes novembriga oli see 6,1%. Sellist muutust mõjutavad osaliselt ebaregulaarsed preemiad ja lisatasud (töötajatele makstavad jõulupreemiad, tulemustasud, aastalõpu preemiad jne).

Jaanika Tiigiste, Statistikaameti juhtivstatistik

 Mõisted

Jõulu- ja uusaastakaubad (v.a. küünlad ja elektrilised küünlad, naturaalsed jõulupuud ning jõulupuude alused) – kombineeritud nomenklatuuri kaubakood 950510.

Kaupade jaemüük on kaupade edasimüük kauplustest, kioskitest ja müügilettidelt eraisikule isiklikuks tarbimiseks või majapidamises kasutamiseks. Kaupade jaemüügis ei arvestata püsikaupade müüki eraisikutele liisinguettevõtte kaudu, kui kauba omanikuks saab liisinguettevõte.

Müügitulu on ettevõtte kogutulu ehk siis kõikide, nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, osutatud teenuste ja edasimüügi eesmärgil soetatud kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise.

Eestis on kaupade juurdehindlus väiksem kui enamikus Euroopa riikides

Eesti jaekaubanduses jääb keskmine juurdehindlus 24–25% piiresse, mis paigutab Eesti teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes kümne väikseima juurdehindlusega riigi hulka.  

Eestis on suurte jaekaubandusettevõtete ja kaubanduskettide kaubanduslik juurdehindlus enamasti madalam kui väikestel ettevõtetel, kuna nende efektiivsus on suurem ja üldkulud väiksemad. Lisaks on suurtel ettevõtetel ka rohkem võimalusi tarnija mõjutamiseks. Samas tihe konkurents on sundinud ka väiksemaid ettevõtteid juurdehindlust alandama, mistõttu erinevused juurdehindluste osas on ühtlustumas. 

Juurdehindlus erineb kaubagrupiti 

Traditsiooniliselt on Eestis kõige väiksem juurdehindlus mootorikütuse jaemüügis, ulatudes statistikaameti andmetel 7–9%. Et kütuseäri on mahuäri, siis kaupmehe jaoks on olulisem läbimüük. Mida odavam on liitri hind, seda rohkem ka autodega sõidetakse ning kütust tarbitakse. Võrreldes teiste kaupadega on mootorikütusel ka oluliselt lühem kaubavarude müügiaeg — 13–14 päeva. 

Toidukaupade, jookide ja tubakatoodete juurdehindlus jääb 15–17% piiresse ning kaubavarude keskmine müügiaeg on 40 päeva. 

Kõige suurem on juurdehindlus rõivastel ja jalanõudel (74%), kuid tegemist on kaubaga, mille kaubavarude müügiaeg on teiste kaubagruppidega võrreldes oluliselt pikem. Jalanõude ja nahktoodete keskmine kaubavarude müügiaeg on 140 päeva, rõivastel 100 päeva. 

Kindlasti on siin oma osa ka Eesti turu väiksusel, mis seab teatud piirid ette kauba soetamisel. Kui teistes Euroopa riikides on tavaks sõlmida otselepinguid tootjatega suurtele kogustele ja pikemaks perioodiks, siis Eesti kaupmehed on enamasti sunnitud kasutama vahendajate teenuseid, mis mõjutab toote soetusmaksumust. 

Eesti juurdehindlus Euroopa peeglis 

Kui võrrelda Eesti jaekaubanduse keskmist juurdehindlust teiste Euroopa Liidu riikidega (värskemad andmed on 2009. aastast), siis Eesti juurdehindlus on suhteliselt tagasihoidlik. Eesti juurdehindlus on väiksem võrreldes lähinaabrite Läti ja Leeduga ning üle kümne protsendi madalam kui Soomes. 

Euroopa Liidu väikseimad juurdehindlused on Sloveenias, Bulgaarias ja Rumeenias. Suurem juurdehindlus iseloomustab eelkõige vanasid liikmesriike nagu Suurbritannia (47%), Saksamaa (45%), Holland (36%).

Kaubanduslik juurdehindlus EL riikides, 2009

Millest juurdehindlus koosneb? 

Tarbija seisukohalt on huvitav teada, kui palju kaupmees juurdehindlusest tulu saab. Kui analüüsida juurdehindlust kulukomponentide kaupa, siis on näha, et suurem osa juurdehindlusest läheb erinevate kulutuste katteks, millest suurimad on tööjõukulud — 36%. Teine suurem kulukomponent on ostetud teenused (transport, raamatupidamisteenus, reklaam, esitluskulud jms), mis moodustavad neljandiku. Enam kui kümnendik kuludest läheb rendi- ja üürikuludeks ning 15% juurdehindlusest moodustavad kulutused kütusele, elektri- ja soojusenergiale. Võrreldes teiste juurdehindluse komponentidega on kasumi osatähtsus üllatuslikult väike vaid 3%. Sellest üks osa läheb investeeringuteks ja ülejäänud osa jääb kaupmehele. Seega on juurdehindlusest saadav tulu vägagi tagasihoidlik.

Juurdehindluse kulukomponendid

Seega tuleb tõdeda, et kaupmees ainult juurdehindlusele lootma jäädes rikkaks ei saa. Paljuski määrab kaupmehe hea käekäigu tarbija käitumine. Seetõttu jääb vaid loota, et inimestel on tööd ja raha, mida kulutada. Kui tarbijate kindlustunne tuleviku suhtes kasvab, saavad nad ka julgemalt kauplusi külastada. 

 

Tiina Pärson, Statistikaameti ettevõtluse aastastatistika talituse juhataja

e-kaubandus on viimasel kümnendil hoogsalt arenenud

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2011. aastal ligi 340 e-kaubandusega tegelevat ettevõtet ning nende müügitulu üle 70 miljoni euro. Samas andis e-kaubandus kogu jaekaubandusettevõte müügitulust vaid 1,5%.

e-kaubandusettevõtted on firmad, kelle põhitegevusala on jaemüük posti või interneti teel. e-kaubandusettevõtete arv Eestis on viimase kümne aasta jooksul kümnekordistunud. 2001. aastal tegutses tegevusalal 35 ettevõtet, 2011. aastal ligi 340. Ettevõtete arvu kiirele kasvule viimastel aastatel on kindlasti kaasa aidanud interneti levik.

Tegevusala jaemüük posti või interneti teel ettevõtete arv, 2001–2011

Tegevusala jaemüük posti või interneti teel ettevõtete arv, 2001–2011

Internetikaubandus on väikeettevõtete pärusmaa. Aastatel 2001–2007 töötas e-kaubandusega tegelevas ettevõttes keskmiselt 6–9 töötajat, 2011. aastal 2.

Majanduskriis räsis ka internetikaubandust

Aastad 2006–2008 olid posti või interneti teel müüjatele edukad ning tegevusala müügitulu oli 80–100 miljonit eurot aastas. 2009. aastal vähenes müügitulu 64 miljoni euroni ehk jooksevhindades kolmandiku. 2010. aastal müügitulu langustempo mõnevõrra aeglustus ja 2011. aastal pöördus taas kasvuks. 2011. aastal kasvas e-kaubandusettevõtete müügitulu eelmise aastaga võrreldes 44%, kogu jaekaubandusettevõtete müügitulu 11%. Seega oli e-kaubanduse müügitulu kasv neli korda kiirem. Samas moodustab posti või interneti teel müüjate müügitulu kogu jaekaubandusettevõtete müügitulust väga väikese osa — aastatel 2001–2011 vaid 1–2%.

Tegevusala jaemüük posti või interneti teel ettevõtete müügitulu, 2001–2011

Tegevusala jaemüük posti või interneti teel ettevõtete müügitulu, 2001–2011

 

 

Internetikaubanduse potentsiaalne turg on suur

Eestis on kodune internetikasutus üsna levinud. Kui 2005. aastal oli kodune internetiühendus 39% leibkondadest, siis 2011. aastal 71%. Kui vaadata Euroopa Liidu keskmist näitajat, mis 2011. aastal oli 73%, siis Eesti on sellele suhteliselt lähedal.

Ka regulaarseid internetikasutajaid (kasutab internetti iga päev või vähemalt kord nädalas) on Eestis päris palju, isegi mõnevõrra rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2011. aastal oli Eestis 16–74-aastaste seas regulaarseid internetikasutajaid 73%, Euroopa Liidus keskmiselt 68%.

Samas on Eestis internetikaubanduse kasutajaid vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2011. aastal oli Eestis 16–74-aastastest viimase aasta jooksul internetikaubandust kasutanud 21%, Euroopa Liidus keskmiselt 43%. Vähene internetikaubanduse kasutamine Eestis on eelkõige tingitud sellest, et inimestel puudub veebis ostlemise vastu usaldus.

Jaanika Tiigiste, Statistikaameti juhtivstatistik 

Eesti turul domineerivad Hiina jalatsid

Statistikaameti andmetel on Eestis viimasel kümnendil jalatsitootmisega tegelenud ligikaudu 20 ettevõtet. Eesti jalatsiturg on väike ning peamiselt imporditakse Hiinas toodetud jalatseid.

Eestis on 1,34 miljonit elanikku ning lisaks sellele peatub aastas majutuskohtades ja eramajutuses ligi kaks miljonit välisturisti, kes jäävad Eestisse kauemaks kui üheks päevaks.

Eesti keskmine brutokuupalk on viimasel kolmel aastal olnud ligikaudu 800 eurot. Netopalk, ehk see raha, mis pärast maksude mahaarvamist kulutamiseks kätte jääb, moodustab brutokuupalgast 80–81%.

Riietuse ja jalatsite hind oli 2010. aastal ligi 14% kallim kui 2005. aastal ja ligi 3% kallim kui 2009. aastal. Siiski oli riietuse ja jalatsite hinnatõus väiksem kui ülejäänud kaupadel. 2010. aastal kallinesid kaubad kokku 2005. aastaga võrreldes 21% ja 2009. aastaga võrreldes ligi 4%.

Viimastel aastatel on riietus ja jalatsid olnud odavamad aasta alguses ja keskel (vastavalt jaanuar–veebruar ning juuli–august), kui kauplused pakuvad soodushinnaga kaupu, ning kallimad aasta lõpus (oktoober–detsember).

Leibkonna eelarve uuringu andmetel kulutas leibkond 2003. aastal rõivastele ja jalatsitele alla 10 euro leibkonnaliikme kohta kuus, 2007. aastal aga juba ligi 19 eurot. 2010. aastal langes leibkonnaliikme rõivastele ja jalatsitele kulutatud summa 12 eurole kuus. Seega on leibkonnad viimase majanduskriisi ajal riiete ja jalanõude ostmist edasi lükanud või soetanud neid odavamalt allahindlusi ja taaskasutuskauplusi kasutades.

Eestis toodab jalatseid ligi 20 ettevõtet

Viimasel kümnendil on Eestis aastas jalatsitootmisega tegelenud 18–24 ettevõtet. 2010. aastal oli 21 ettevõtet, kelle peategevusala oli jalatsitootmine. Jalatsite tootmine on Eestis viimasel kümnendil pidevalt vähenenud. Kui 2003. aastal toodeti üle kahe miljoni paari jalatseid, siis 2010. aastal üle miljoni paari. See teeb ühe elaniku kohta vähem kui paar jalatseid aastas.

2005.–2008. aastal imporditi Eestisse igal aastal kuus miljonit paari jalatseid ning eksporditi ligi kolm miljonit paari. 2010. aastal imporditi Eestisse 5,1 ja eksporditi Eestist 2,5 miljonit paari jalatseid.

Koguseliselt imporditakse Eestisse kõige rohkem jalatseid Hiinast. Kui 2005. aastal imporditi Hiinast kolmandik jalatsitest, siis 2010. aastal vähenes Hiina osatähtsus 18%-le. Samas päritoluriigi järgi oli Hiina osatähtsus impordis tunduvalt suurem ─ kaks kolmandikku. Jalatsite eksporditurgu juhtis 2010. aastal kolmandikuga Läti, millele järgnes 19%-ga Soome. Ekspordis on oluline roll ka re-ekspordil.

Võttes arvesse jalatsite toomist ja väliskaubandust jäi Eesti turule 2010. aastal 3,7 miljonit paari jalatseid ehk statistiliselt veidi alla kolme paari elaniku kohta.

Jalatsituru maht, 2005–2010

Jalatsituru maht, 2005–2010

Ligi pool jalatsitest müüakse rõivaste ja jalatsite spetsialiseeritud kauplustes ning kolmandik spetsialiseerimata ehk marketite ja kaubamajade tüüpi kauplustes. Eestis on ligikaudu 1000 spetsialiseerimata kauplust ning ligi 80 spetsialiseeritud jalatsite kauplust. Viimastel aastatel on arvukalt juurde loodud ettevõtteid, kelle tegevusala on jaemüük väljaspool kauplusi, kioskeid ja turge, sealhulgas posti ja internetimüük. Samas pole nende ettevõtete rõivaste ja jalatsite jaemüügi turuosa oluliselt suurenenud jäädes alla 10%. 

Rõivaste ja jalatsite müügi osatähtsus kaupluse liigi järgi, 2001-2010 (protsenti)

Rõivaste ja jalatsite müügi osatähtsus kaupluse liigi järgi, 2001-2010 (protsenti)

Jalatsikaupluste kaubanduslik marginaal ehk kaupluste juurdehindlus kaupadele oli aastatel 2005–2008 vahemikus 60–70%. Juurdehindlus hakkas vähenema pärast 2007. aastat. 2009. aastal oli jalatsikaupluste marginaal 53%. Esialgsetel andmetel suurenes jalatsikaupluste marginaal 2010. aastal mõne protsendi võrra, kuid jäi siiski alla 60%.

Jalatsite ja nahktoodete spetsialiseeritud jaemüügi kaupluste marginaal ja kaubavarude müügiaeg, 2005–2010

Jalatsite ja nahktoodete spetsialiseeritud jaemüügi kaupluste marginaal ja kaubavarude müügiaeg, 2005–2010

Jalatsivarude müügiaeg oli 2005.–2007. aastal 90–100 päeva. 2008. ja 2009. aastal suurenes majandussurutisest tingituna jalatsite müügiaeg, 2009. aastal müüdi jalatsivaru 160 päevaga. Esialgsetel andmetel vähenes 2010. aastal jalatsikaupluste varude müügiaeg 25 päeva võrra, varud müüdi 135 päevaga.

Epp Karus, Statistikaameti teenindusstatistika talituse juhataja

Balti riikide jaekaubandus pöördus aasta teisel poolel tõusule

Kui 2009. aasta oli Balti riikide jaekaubandusettevõtetele väga raske ja müügitulu vähenes aastaga viiendiku, siis 2010. aasta alguses hakkas langustempo pidurduma ning pöördus aasta teises pooles tõusule.

2009. aastal vähenes Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu varasema aastaga võrreldes püsivhindades 18%, Leedus 21% ja Lätis 27%. 2010. aasta juulis pöördus Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu pärast ligi kaks ja pool aastat kestnud langust taas tõusule, kuid aasta kokkuvõttes siiski tõusu saavutada ei suudetud. Jaekaubandusettevõtete müügitulu jäi 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Lätis oli pöördepunktiks 2010. aasta august, Leedus aga 2010. aasta oktoober, mil sealsete jaekaubandusettevõtete müügitulu pöördus pärast pikaajalist langust taas tõusule. Lätis kestis sarnaselt Eestile müügitulu langus kokku ligi kaks ja pool aastat, Leedus kaks aastat. 2010. aasta kokkuvõttes vähenes Läti jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aastaga võrreldes 2%, Leedus aga 7%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu muutus Balti riikides, jaanuar 2005 – detsember 2010 (eelmise aasta vastav kuu = 100)

Jaekaubandusettevõtete müügitulu muutus Balti riikides, jaanuar 2005 – detsember 2010 (eelmise aasta vastav kuu = 100)

Nii Eestis kui ka Lätis suutsid tööstuskaupade kauplused 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes kasvu saavutada. Eesti tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes aastaga 2%, Lätis 3%, Leedus aga vähenes 4%. Kui vaadata toidukaupade kauplusi, siis neis vähenes müügitulu kõigis Balti riikides. Eestis vähenes toidukaupade kaupluste müügitulu varasema aastaga võrreldes 3%, Lätis 5% ning Leedus 9%. Eesti toidukaupade kaupluste müügitulu kasvu piiras keskmisest kiirem toidukaupade hinnatõus. Kui 2009. aastal langesid toidukaupade hinnad varasema aastaga võrreldes 4%, siis 2010. aastal tõusid 3%. 

Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbija- ja kaubandusbaromeetri kindlustunde indikaatorid paranesid 2011. aasta jaanuaris korraldatud küsitluse kohaselt. Tarbijate kindlustunde indikaator muutus esimest korda taas positiivseks pärast 2007. aasta augustit. Paranesid hinnangud nii pere kui riigi majandusolukorrale, tööturu arengule ning samuti hinnati säästuvõimet mõnevõrra paremaks eelmistest perioodidest. Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul on 2011. aasta alguses oodata seniste arengute jätkumist

Jaanika Tiigiste, Statistikaameti juhtivstatistik 

Müügitulu on ettevõtte kogutulu ehk siis kõikide, nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, osutatud teenuste ja edasimüügi eesmärgil soetatud kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise.

Kaubandusettevõtete kasumist, juurdehindlusest ja kaubavarude müügiajast

2010. aasta III kvartalis hakkasid kaubandusettevõtted majanduskriisist toibuma. See väljendub eelkõige kasumi taastumises ning buumieelsele 2004. aasta tasemele jõudmises. Kaubanduslik marginaal (kaupluste juurdehindlus kaupadele) on samuti tõusnud võrreldes senise madalaima seisuga 2009. aasta III kvartalis, kuid buumieelsele tasemele pole veel jõudnud. Tegevusalati on majanduskriisist taastumine olnud väga erinev.

Sõiduautode registreerimine on võrreldes 2009. aastaga veidi kasvanud, kuid jõudnud alles 2002. aasta tasemeni. Uute sõiduautode müük on endiselt kesine ning jääb 2000. aasta tasemele. Mootorsõidukikaubandusettevõtete kaubanduslik marginaal on madal. Kaubavarude müügiaeg on veidi lühenenud, kuid jääb buumieelsest tasemest pikemaks. Kuigi 2010. aasta II ja III kvartalis õnnestus sõidukikaubandusettevõtetel kahjumist välja tulla, pole neil õnnestunud kasumit buumieelsele tasemele kasvatada.

Hulgikaubandusettevõtete kaubanduslik marginaal on veidi tõusnud, kuid püsib buumieelsest tasemest madalamal. Kaubavarude müügiaeg on lühenenud ja langenud 2008. aasta tasemele. Hulgikaubandusettevõtted on 2010. aasta II ja III kvartalis kasumi 2004. aasta tasemele kasvatanud. Toidukaupade hulgikaubandusettevõtted tõstsid kaubandusliku marginaali ning suutsid 2010. aasta II–III kvartalis kasumi buumiaegsele tasemele tõsta ja kaupade müügiaega lühendada.

Kütuse, metalli, puidu, ehitusmaterjali, rauakaupade ja keemiatoodete hulgimüügiettevõtete kaubanduslik marginaal on üks madalamaid (2010. aasta III kvartalis 11%) ja püsib sellel tasemel neljandat kvartalit järjest. 2010. aasta II–III kvartalis on nende hulgimüügiettevõtete kasum kasvanud ja saavutanud 2005. aasta taseme.

Jaekaubandusettevõtete kaubanduslik marginaal on küllaltki stabiilsena püsinud ja pole viimastel aastatel palju muutunud. Kaubavarude müügiaeg on võrreldes 2009. aasta III kvartaliga küll lühenenud, kuid on ikkagi neli päeva pikem kui buumieelsetel aastatel. Jaekaubandusettevõtetel on samuti õnnestunud pärast üle aasta kestnud kahjumiga müüki 2010. aasta II ja III kvartalis kasumisse tõusta.

Majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjali jaemüügiettevõtete kogukasum oli kahjumis kuus kvartalit järjest. 2010. aasta II–III kvartalis saavutas nimetatud ettevõtete grupp väikese kasumi, mis on võrreldav 2004. aasta kasumiga. Nende ettevõtete kaubanduslik marginaal on suhteliselt stabiilsena püsinud. Majanduskasvu aastatel marginaal veidi kasvas, kuid nüüd on langenud buumieelsele tasemele. Kaubavarude müügiaeg on 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes lühenenud, kuid siiski pikem kui 2007. ja 2008. aastal.

Kaubandusettevõtete kogukasum, kaubanduslik marginaal ja kaubavarude müügiaeg, I kvartal 2002 - III kvartal 2010 (2005 = 100)

Kaubandusettevõtete kogukasum, kaubanduslik marginaal ja kaubavarude müügiaeg, I kvartal 2002 - III kvartal 2010 (2005 = 100)

Liivi Adamson, Statistikaameti vanemstatistik