Tag Archives: SHARE

43% vanemaealistest suhtleb oma lähedastega iga päev

Vanemaealiste uuringu 2010. aasta andmetel suhtleb üle 90% 50-aastasest ja vanemast elanikkonnast oma perekonna või lähedastega vähemalt kord nädalas, neist 43% kontakteerub lähedastega iga päev.

Vähemalt kord nädalas perekonna või lähedastega suhtlevate vanemaealiste protsent püsis kõrge kogu Eestis — ei olnud oluline, kas inimene elas Põhja- või Lõuna-Eestis, maal või linnas, suhtlemise sagedus oli igal pool sarnane. Lisaks elukohale ei erine lähedastega suhtlemise sagedus ka vanuserühmiti. Seega on Eesti vanemaealised, vaatamata elukohale ja vanusele, küllaltki perekesksed ning nende kontakt partneri ja lastega tihe.

Perele ja lähedastele suunatust tõestab uuringu andmetel ka see, et ligi 55% 50-aastastest ja vanematest elab lapse (lastega) ühes leibkonnas. Protsendi suurust võiks põhjendada sellega, et sinna hulka kuuluvad ka need leibkonnad, kus lapsed (k.a alaealised) elavad veel koos vanematega. 80-aastaste ja vanemate seas on see näitaja 40%, mis näitab tõenäoliselt ainult seda kui suur osa vastavas eas vanemaealistest elab taas oma lastega koos. Viimane protsent peegeldab ühest küljest hooldusteenuste süsteemi puudulikkust ning teisalt taaskord Eesti perekondade kokkuhoidlikkust ja laste kohusetunnet oma vanemate ees.

Andmed põhinevad Euroopas korraldataval vanemaealiste paneeluuringul SHARE (The Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe), millega kogutakse infot vanemaealiste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta. Eestis toimus uuring esmakordselt 2010. aastal Statistikaameti, Sotsiaalministeeriumi, Tallinna Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ning Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni koostöös. 2013. aastal toimub Eestis uuringu teine laine, Euroopas käib SHARE viienda laine küsitlus.

Detailsem info on avaldatud statistika andmebaasis. Põhjalikum ülevaade SHARE uuringu kohta.

Kaia Kabanen, Statistikaameti analüütik

Ligi kolmandik vanemaealisi peab oma tervist väga heaks

Vanemaealiste uuringu 2010. aasta andmetel pidas 50-aastasest ja vanemast elanikkonnast oma tervist suurepäraseks või väga heaks 30%. Samas kolmandik vanemaealisi külastas perearsti vähemalt viis korda aastas.

50-aastaste ja vanemate eestlaste seas oli oma tervist väga heaks või suurepäraseks pidavate inimeste osatähtsus 33%, mitte-eestlaste hulgas 22%. Linna- ja maa-asulates väga hea või suurepärase tervisega inimeste osatähtsus oluliselt ei erinenud. Näiteks suurepärase tervisega 50–54-aastaseid oli linnas 49% ja maal 51%.

Rohtudega ravitavate haiguste keskmine arv oli kõige suurem 75–79-aastaste vanuserühmas ja kõige väiksem 50–54-aastastel. Naistel oli keskmiselt rohkem rohtudega ravitavaid haigusi kui meestel. Lisaks ilmnes uuringust, et 90-aastastel ja vanematel oli keskmiselt vähem rohtudega ravitavaid haigusi kui vanemaealiste uuringu noorematel vanuserühmadel.

Medikamentidega ravitavate haiguste keskmine arv, 2010

Medikamentidega ravitavate haiguste keskmine arv, 2010

Haigustest esineb vanemaealistel kõige rohkem kõrget vererõhku — 47%-l. See terviseprobleem kimbutas kõige rohkem 75–79-aastasi. Lisaks kõrgele vererõhule esineb küllaltki palju ka artriiti, kõrget kolesterooli ja südameinfarkte. Vanemaealistel naistel esines kõikides vanuserühmades rohkem kõrget vererõhku ja artriiti, meestel enam südameinfarkti.

Positiivne on see, et enamik vanemaealistest väidab, et igapäevase enesehoolduse ja endaga toimetulekuga neil probleeme pole. Siiski on vanemaealiste seas ka inimesi, kellel on igapäevase toimetulekuga tõsiseid raskusi —kõige rohkem 85–89-aastaste seas. See võib tuleneda näiteks sellest, et mida vanem on inimene, seda rohkem esineb tal erinevaid haigussümptomeid — ligi 40% 85–89-aastasi kannatab nelja või rohkema haigussümptomi all, 50–54-aastastest 9%.

Mida rohkem on sümptomeid ja haigusi, seda rohkem külastatakse ka erinevaid tohtreid. Sagedat arstiabi kasutavad kõige rohkem 75–85-aastased. Sagedaks arstiabi kasutamiseks loetakse seda, kui inimene külastab erinevaid arste rohkem kui viis korda 12 kuu jooksul. Perearsti juures käivad vanemaealised aastas enamasti 2–4 korda. Kolmandik 50-aastastest ja vanematest käis aasta jooksul perearsti visiidil viis ja rohkem korda.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Andmed põhinevad Euroopas korraldataval vanemaealiste paneeluuringul SHARE (The Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe), millega kogutakse infot vanemaealiste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta. Eestis toimus uuring esmakordselt 2010. aastal Statistikaameti, Sotsiaalministeeriumi, Tallinna Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ning Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni koostöös. 2013. aastal toimub Eestis uuringu teine laine, Euroopas käib SHARE viienda laine küsitlus.

Kaia Kabanen, Statistikaameti analüütik