Tag Archives: säästev areng

Tarbimispausil planeet Maa

Täna, 22. aprillil toimub juba 50. korda rahvusvaheline Maa päev, mida tähistatakse sellel aastal digitaalselt. Maa päeva aastal 2020 ilmestab teatav vaikus. Ei, see ei ole vaikus, mille eest hoiatas legendaarne looduskaitsja ja kirjanik Rachel Carson 1962. aastal oma bestselleris „Hääletu kevad“ (linnudki ei laula, kuna taimemürgid on hävitanud kõik laululinnud). Hetkel on meil teistsugune vaikus.

Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras

FOTO: Shutterstock

Koroonaviiruse tõttu on tänavad, veeteed ja õhuruum muutunud liiklustühjaks ning ka õhusaastatus on seireandmete alusel võrreldes eelmise aastaga vähenenud. Juba analüüsitakse ka müra vähenemist. Elukeskkonnakvaliteedi vaatenurgast on saastatuse vähenemine positiivne, kuid püsiva muutuse saavutamiseks on vajalikud siiski struktuursed nihked.

Kuigi selle aasta rahvusvahelise Maa päeva teema on kliimameetmed, siis ka Maa päeva korraldajad toovad esile kaks üleilmset kriisi, mille lahendamisega tegeleda. Üks on koroonapandeemia ja teine kliimakatastroof. Kui esimest on võrreldud sprindiga, siis teist maratoniga.

Looduse sõnum inimkonnale

ÜRO keskkonnaprogrammi seisukohtade põhjal on nii kliimakriis kui ka koroonaviirusest tingitud kriis looduse sõnum inimkonnale. Me peame kaitsma kogu metsikut loodust, et tagada enda tervis ja heaolu planeedil Maa. Keskkonnaeksperdid rõhutavad, et loomadelt pärinevate haigusetekitajate levik inimestele on meie enda tegevuse tagajärg. Nii muutuv kliima kui ka maakasutuse muutused toovad kaasa uued elutingimused, mis võivad viia elupaikade kadumisele ja sunnivad loomi elama inimestele lähemal. Inimeste või kariloomade suhtlemine metsloomadega loob võimaluse potentsiaalsete haigusetekitajate ülekandumiseks. Näiteks nahkhiirtega seotud viirused hakkasid arvatavalt rohkem levima põllumajanduse laienemisest tingitud elupaikade kadumise tõttu.

ÜRO keskkonnaprogrammi tegevdirektor Inger Andersen ütles märtsi lõpus toimunud usutluses, et esmaseks prioriteediks praegu on inimeste kaitse koroonaviiruse eest ja selle leviku tõkestamine. Kuid ta rõhutas, et pikaajalises plaanis on vajalik tegeleda ka looduslike liikide elupaikade kaitsega. Kümnele miljardile läheneva rahvaarvuga inimkonnal on parem suunduda tulevikule vastu omades looduse näol liitlast, mitte vaenlast.

Kliimameetmed Eestis

Kliimateemade punane signaaltuli on juba mõnda aega plinkinud mitmetel globaalsetel juhtimislaudadel. Kliimamuutused on paljude teadlaste arvates suurim väljakutse inimkonna tulevikule harjumuspärases elukeskkonnas. Üleilmseltki on seatud eesmärk kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Näiteks süsinikuheidet maailmas on vaja vähendada kiirusega 7% aastas, et Pariisi kliimaleppes aastaks 2050 seatud eesmärke saavutada. Pariisi kliimaleppega on ühinenud ka Eesti.

Kasvuhoonegaaside koguemissioon langes Eestis 2018. aastal võrreldes 2017. aastaga 4,5% ja võrreldes 1990. aastaga on langus enam kui kahekordne. Üleeelmisel, 2018. aastal oli kasvuhoonegaaside heitkogus Eestis 20 miljonit CO₂-ekvivalenttonni. Enamik kasvuhoonegaase ehk 88% tekkis energiasektoris, põllumajandusest pärines 7,2%, tööstusest 3,1% ja jäätmekäitlusest 1,6%. Eestis on kasvuhoonegaaside emiteerimine ühe elaniku kohta suur, viimaste võrdlusandmete alusel olime Euroopa Liidus Luksemburgi järel teisel kohal.

Selle aasta Maa päeva fookus ongi just kliimameetmetel. Arutletakse, mis aitaks toetada nii majandust kui ka tuua täiendava arengu kliimavaldkonnas. Samuti otsitakse vastuseid, kuidas toetada majanduskasvu ning panustada nii kohaliku kui ka üleilmse kestliku arengu saavutamisele. Euroopa rohelise kokkuleppe kombineerimine praegusest kriisist väljumise meetmetega võimaldaks luua keskkonnasõbralikuma majandusmudeli, mis arvestaks planeedi piiridega.

Planeedi piire arvestava ühiskonna ja majanduse arengu mudel (Rockström ja Klum, 2016)

Keskkonnateenuseid ja -kaupu tootev sektor (edaspidi rohemajandus) on juba praegu Eestis potentsiaalikas majandusharu, mis loob lisandväärtust, pakub töökohti ja võimaldab toota eksportturgudele. Rohemajanduse kogusuurus Eestis oli 2017. aastal 3 miljardit eurot. Kui võrrelda selle mahtu majanduse kogutoodanguga, siis esialgsel hinnangul hõlmas rohemajandus sellest ligikaudu 6%. Sektori toodetud lisandväärtus moodustas 5% sisemajanduse koguproduktist (SKPst) ja 15% selle toodangust eksporditi. Rohemajandus on aasta aastalt kasvanud ning on suuruselt võrreldav näiteks hariduse ja tervishoiu valdkonna toodanguga.

Jätkusuutliku arengu hindamiseks on loodud säästva arengu üleilmsete eesmärkide raamistik, mis võimaldab võtta arvesse olulisi keskkonna, majanduse ja sotsiaalsfääri sihte. Selleks, et saavutada struktuurseid ja püsivaid nihkeid meie keskkonnas ja majanduses, tuleb jälgida Eestile asjakohaseid säästva arengu tegevuskava indikaatoreid ning kasutada otsuste tegemisel temaatilist juhtimislauda. Juhtimislauad tuginevad tegelikele andmetele ja annavad ülevaate olulistest näitajatest ning lootuse riske paremini hallata ka praeguses kriisisituatsioonis. Oleme oma planeedi ja elukeskkonna vastu viisakad ning kasutame seda targalt, tehes läbimõeldud otsuseid.

Lähemalt Maa päevast ja rohemajandusest

Liituge täna, 22. aprillil Maa päeva tähistajatega kogu maailmas ja tehke midagi, mis muudaks meie kauni planeedi paremaks elukohaks. Näiteks liituge „Teeme ära!“ poolt täna korraldatava ühise digiprügi koristusega või istutage puu. Maapäeva võrgustik võttis plaani istutada 2020. aastal 7,8 miljardit puud.

Lähemalt loe Maa päeva kohta siit: https://www.earthday.org/earth-day-2020/

Maa päeva võrgustiku missiooniks on mitmekesistada, harida ja aktiveerida keskkonnaliikumist kogu maailmas. See on maailma suurim keskkonnaliikumise keskus, kes teeb koostööd enam kui 75 000 partneriga rohkem kui 190 riigis, edendades positiivset koostööd meie planeedi heaks. Aastal 2020 on rahvusvahelise Maa päeva 50. aastapäev.

Vaata andmeid rohemajanduse kohta

Elektriautod nopivad poolehoidjaid

Viimase viie aastaga on Eestis suurenenud hübriidsõidukite arv üle nelja, elektriautode arv aga ligi kaks korda.

Piret Pukk, statistikaameti juhtivanalüütik

Aasta 2019 hakul oli Eestis registreeritud ligi 746 500 sõiduautot, neist 7598 olid elektri- või hübriidsõidukid. Elektrisõidukeid oli 1254, mida oli 5% rohkem kui aasta varem. Aastaga tegi jõudsa ehk tervelt 35% hüppe registreeritud hübriidsõidukite arv.

Elektrilisi ja hübriidsõidukeid on viimastel aastatel tulnud Euroopa Liidus (EL) tänavatele ja maanteedele pidevalt juurde. Aastal 2017 oli EL riikides registreeritud 262 miljonit sõiduautot. Umbes 2 miljonit (0,8%) neist olid elektriautod või hübriidelektrisõidukid, mida saab kasutada koos bensiini- või diiselmootoriga. Hübriid-elektriautosid oli 1,5 miljonit ehk ligi seitse korda rohkem kui 2013. aastal (0,2 miljonit). Sõiduautode arv kokku suurenes EL-s viie aastaga 6%.

ELi riikidest, mille kohta andmed on kättesaadavad, oli 2017. aastal viis riiki, kus üle 1% registreeritud autodest olid elektri- või hübriidsõidukid: Rootsi (2,4%), Poola (1,9%), Ühendkuningriik (1,5%), Prantsusmaa (1,4%) ja Belgia (1,2%). Enim on ELis registreeritud elektri- või hübriidsõidukeid Ühendkuningriikides (460 119), Prantsusmaal (450 378) ja Poolas (428 260).

Eurostati viimaste andmete järgi töötas EL riikides aastal 2017 üle poole sõiduautodest bensiiniga. Alternatiivseid kütuseid, nagu elektrit, maagaasi, bio- ja muid kütuseid kasutati sõiduautodes kõige rohkem Poolas (15%), Leedus (9%), Itaalias ja Lätis (mõlemas 8%).

Elektriautode müügi tipp

Elektriautod leiutati enne sisepõlemismootoriga sõidukeid. Hitiks muutusid elektriautod 20. sajandi alguses. Nende käsitsemine ja sõidumugavus tegid bensiiniautole silmad ette. Elektriautode müügi tipp maailmas oli aasta 1912.

Sel sajandivahetusel ilmusid maanteedele ka esimesed hübriidautod, mis töötasid nii elektri- kui ka bensiinimootoriga.  Odava nafta ülekülluse tõttu jäid aga järgnevatel kümnenditel elektriautod tagaplaanile. Ülemaailmne energiakriis 1970-ndatel suurendas taas üldsuse huvi elektriautode vastu.

Eelmise sajandi viimasel kümnendil hakati aktiivsemalt tähelepanu pöörama keskkonnale ja säästvale arengule. Sellest ajast on pidevalt elektriautosid täiustatud ja keskendutud ökonoomsuse suurenemisele.

Eesti teedele ilmusid esimesed tänapäevased elektriautod elektromobiilsuse programmi algatusel 2011. aastal, mille järel rajati laadimistaristu ja 2014. aastal lisandus toetuse abil üle pooletuhande elektriauto.

Plussid ja miinused

Elektriautod on tavaautodest märgatavalt kallimad, peamiselt kergitab nende hinda aku. Elektriauto sõidukilomeeter maksab jällegi mitu korda vähem kui sisepõlemismootoriga auto oma, sellega sõites kaasneb vähem müra ega teki heitgaase.

Elektriautode peamisteks miinusteks võib pidada suurt ajakulu akude laadimisel, laadimiskohtade paiknemist ja väikest sõiduulatust, eriti talvistes oludes.

Hübriidautod kasutavad sõitmiseks mitut energiaallikat – elektri- ja sisepõlemismootorit. Hübriidsõidukid on efektiivsemad kui tavalised bensiini- või diiselmootoriga sõidukid ja need toodavad vähem heitmeid.

Riik annab hoogu elektriautodele

Aastal 2017 oli rahvusvahelise energiaagentuuri (IEA) andmetel maailmas kasutusel umbes 3,1 miljonit elektriautot, kümne aasta pärast aga oodatakse teedele juba üle 100 miljoni elektriauto. Sellele aitavad kaasa poliitikad, mis soodustavad elektriautode kasutuselevõttu. IEA andmetel jääb siiski küllaltki palju ruumi ka sisepõlemismootoriga autodele. Aastail 2035–2040 peaks autode koguarv ulatuma planeedil 2 miljardini.

Hiljuti astus Eesti riik suure sammu, et aidata kaasa keskkonnasõbralikemate elektrisõidukite levikule. Vastu võeti elektrisõidukite toetusmeede. Äsja avas keskkonnainvesteeringute keskus ka taotlusvooru elektriliste sõidukite ostutoetusteks. Toetuste kogusumma on 1,2 miljonit eurot ning see on eelkõige mõeldud transpordiettevõtetele. Selle summa eest on võimalik soetada kuni 240 elektriautot. Jääme huviga ootama tulevikustatistikat, mis näitab, kuivõrd suudavad sellised meetmed meie riigis elektriautode menu suurendada.

Jätkusuutlik areng kui üleilmne mitmevõistlus

Üleilmsete säästva arengu eesmärkide saavutamist saab võrrelda mitmevõistlusega: kõigil aladel saadud tulemus loeb. Ühtki eesmärki ei saa asendada teisega. Eesti jaoks on peale üleilmsete eesmärkide oluline säilitada ka kultuuriruumi elujõulisus, sest kultuurikandjateta pole riiki.

Üleilmsed eesmärgid on kutsunud vaatama Eesti arengule laiemalt ja seirama protsesse, mis on üldise tähelepanu all. Esimest korda avaldatakse Eestis jätkusuutlikkuse näitajad, lähtudes ÜRO tegevuskava „Muudame maailma: säästva arengu tegevuskava aastaks 2030“ eesmärkidest. Eesti jätkusuutlikkuse jaoks oluline teema – kultuuriruumi elujõulisus – on üleilmsete eesmärkide kõrval võrdväärselt pildil.

Ühiskonna ja majanduse arengu suunamisel, et saavutada üleilmsed säästva arengu eesmärgid, on Eestil oma probleemid, eelisvaldkonnad ja vaatenurk. Statistikaamet avaldas 30. novembril kogumiku „Säästva arengu näitajad“, mis loodetavasti toob Eesti lugejale lähemale muidu ehk üsna kaugeks jäävad ÜRO üleilmsed eesmärgid. 17 eesmärgist koosnev seireraamistik kuvab 87 näitajat nii ajalises perspektiivis kui ka rahvusvahelises võrdluspildis. Kogumikus rulluvad lahti Eesti tugevad ja nõrgad küljed ning meie edu ja ebaedu nii Euroopa Liidu kui ka laiemas rahvusvahelises kontekstis. Detailirohke sissevaade Eesti arengule üleilmsete säästva arengu eesmärkide alusel on saanud teoks Riigikantselei ja säästva arengu komisjoni initsiatiivil ning Statistikaameti ja säästva arengu töörühma koostöös.

„Säästva arengu näitajate“ kogumikku esitletakse täna, 5. detsembril, Riigikogu konverentsisaalis säästva arengu foorumil „Eesti edenemisest üleilmsete säästva arengu eesmärkide rakendamisel“.

Kui tõsised probleemid on need valitud 17 eesmärki Eestis? See, kui suuri pingutusi tuleb jätkusuutlikkuse tagamiseks teha, ei ole praegu üleilmseltki selge. Eesti olukorra võrdluspilt Euroopa Liidu riikidega näitab andmete põhjal, et meil on kesisem seis viie eesmärgi puhul: tervis ja heaolu, ebavõrdsuse vähendamine, säästev tootmine ja tarbimine, kliimamuutuse leevendamine ning linnade ja asumite jätkusuutlikkus. Teistest parem on olukord samuti viie eesmärgiga: toiduga kindlustatus, jätkusuutilk põllumajandus, kvaliteetne haridus, üleilmne koostöö eesmärkide saavutamiseks ning ookeanid ja mereressursid, lisaks meile iseomane  kultuuriruumi elujõulisuse tagamine. Ülejäänus oleme keskmisel tasemel. Siiski peab arvestama, et kõik ei ole andmete tõttu päris võrreldav, näiteks linnade ja asumite jätkusuutlikus.

Kümne aasta võrdluses on nelja halvemal positsioonil oleva eesmärgi näitajate olukord siiski paranenud. Nii on paranenud enamik näitajaid tervise ja heaolu valdkonnas ning olmejäätmete ringlussevõtt ja keskkonnajuhtimise rakendamise näitajad säästva tootmise ning tarbimise eesmärgi all.  Mitme nende eesmärkide näitajate poolest oleme siiski mahajääjate hulgas koos teiste Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Kuigi „väntame“ neist edasi tunduvalt kiiremini, ei ole see olnud piisav, et juhtrühmale järele jõuda. Sellised näitajad on näiteks: tootlikkus, oodatav eluiga, tervena elada jäänud aastad, välditavad surmad, suremus kroonilistesse haigustesse. Vaid ebavõrdsuse vähenemise kehvas kohas ei ole enamiku trendide korral näha paranemist. Kuigi sissetulekute erinevus teiste riikidega väheneb, ei ole eestisisestes sissetulekutes ega ka arstiabi kättesaadavuses positiivset muutust.

Eesmärkidest, kus oleme Euroopa Liidu riikide hulgas suhteliselt heal kohal, on haridusvaldkond juba viimased kümme aastat olnud edukas: kõrgharitute, elukestvas õppes ja huvihariduses osalejate ning tippsooritustasemel õpilaste hulk suureneb. Samuti väheneb nende madala haridustasemega noorte osa, kes ei jätka õpinguid. Mõnes eduvaldkonnas on näha ka n-ö käestlaskmist. Näiteks toiduga kindlustamise ja jätkusuutliku põllumajanduse eesmärgi puhul on Euroopa Liidus positiivsetena paistvad põllumajanduse kemiseerimise madalad näitajad siiski kasvamas.

Kõigi näitajate hulgas vilguvad siin ja seal nn punased tuled – need on näitajad, kus oleme Euroopa Liidu kolme viimase hulgas. Õnneks on mitmed neist siiski paranemas. Näiteks kasvuhoonegaaside heide ja happevihmasid põhjustavate gaaside emissioon vähenevad ning energia ja ressursitootlikkus suurenevad. Samuti väheneb sooline palgalõhe ja liiklusõnnetustes kannatanute arv.

Eredalt „rohelised tuled“ on meie edulood, millega oleme teistele riikidele eeskujuks. Meil on enim tippsooritustasemel õpilasi, Euroopa Liidu võrdluses soodsas seisundis elupaigatüüpe ja liike. Samuti on valitsemissektori võlg ja energiasõltuvus euroliidu madalaimad.

Üleilmsete eesmärkide saavutamisele suunatud tegevus toimub ka kultuurikeskkonnas. Muudele positiivsetele suundumustele vastandub kontrastina see, et Eesti kultuuriruumi eesmärgi näitajatel – loomulik iive, summaarne sündimuskordaja ja eesti keele kõnelejate arv – on trend negatiivne.

Kogumik vaatab Eesti olevikule ja minevikutrendidele läbi üleilmsete tulevikueesmärkide prisma ja on sissejuhatus „üleilmsete säästva arengu eesmärkide maailma“.

Tegemist on nn esimese tõmmisega uuest näitajate valikust. Soovitame lugejatel pugeda nende jaoks oluliste ja asjakohaste näitajate pealispinna alla, et analüüsida nende sisu ja mõtestada Eesti arengut.

Peale veebikogumiku on veebinurk ja andmebaasitabelid, millele lisandub ka tulevikus interaktiivne juhtimislaud.

 

 

Kaia Oras, Statistikaameti juhtivanalüütik

 

Säästva arengu trendid viimasel kümnendil

Statistikaameti vastvalminud kogumik „Säästva arengu näitajad“ annab ülevaate Eesti säästva arengu strateegia rakendamisest ja sihtmärkide poole liikumisest viimase kümnendi jooksul.

Säästval arengul on neli omavahel seotud eesmärki: saavutada inimeste heaolu kasv ja suurendada sotsiaalset sidusust nii, et säiliks Eesti kultuuriruumi elujõud ja ökoloogiline tasakaal. Kogumikus esitatud näitajate asjakohasuse kirjeldus seob mõõdikud säästva arengu kontseptsiooniga, meetmete kirjeldused annavad aga laiema pildi riigi sammudest jätkusuutliku arengu tagamisel, esitatud on asjakohaste arengukavade ja strateegiate eesmärgid.

Kaks kolmandikku säästva arengu trendidest on praegu (nagu ka kümme aastat tagasi) positiivse suunaga. Ülejäänute puhul esineb paigalseis või hoopis negatiivne suundumus. Võime rõõmustada oluliste majandusliku jõukuse ja innovatsiooni näitajate kasvu üle, riigi rahandus on tasakaalus, tööhõive kasvab ja tööpuudus väheneb, haridus- ja elukvaliteedi näitajad paranevad jätkuvalt. Eluolu on turvalisem ja kanname rohkem hoolt looduse liigilise mitmekesisuse säilimise eest.

Eestit teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega võrreldes pilt nii roosiline pole. Selgub, et mitmes Eesti jaoks positiivse arenguga valdkonnas oleme endiselt mitmete näitajate osas koos Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega mahajääjate hulgas. Isegi jõudsalt paranenud näitajate puhul nagu SKP, tootlikkus, teadus- ja arendustegevuse kulutuste osatähtsus, kõrgtehnoloogiliste toodete eksport ning keskkõrg- ja kõrgtehnoloogilise tööstuse hõive, oleme jätkuvalt allpool ELi keskmist.

Eesti kultuuriruumi elujõulisuse säilimine on üks neljast säästva arengu põhivaldkonnast. Kahjuks on iive, mis väljendab kultuurikandjate arvukust ja kaudselt inimkapitali taastootmist, pärast vahepealset tõusu, taas languses. Teisegi rahvastikuprotsesse iseloomustava olulise näitaja – vanadussõltuvusmäär – trend on suunaga halvemuse poole, mis näitab, et tööealiste inimeste osatähtsus elanikkonnas väheneb, samas kui pensioniealiste osatähtsus suureneb. Siiski on kultuuri jätkusuutlikkuse puhul ka positiivseid trende – kasvanud on nii kultuurivaldkonnas tegutsejate kui ka kultuuri tarbijate arv.

Kas tõesti jäävad Eestile pärast kümmet aastat säästva arengu strateegia rakendamist pooltühjad pihud? Mitte päris, Eesti edu ligi kahe kolmandiku näitajate osas kaalub üles selle, et ligi poolte näitajate osas oleme allpool EL-i keskmist taset, sest mõõdame ju Eesti säästva arengu strateegia eesmärkide poole liikumist. Lisaks on ka mõned viljad juba nopitud: mitme eesmärgi soovitud sihttase on saavutatud või jääb selgelt määratud taseme piiridesse. Haridusvaldkonna näitajad on Eestis ajalooliselt tugevad – tipptasemel teadmiste ja oskustega õppurite osatähtsuselt jääme maha vaid Euroopa Liidu parimatest. Samuti oleme pigem edukate hulgas kõrgharitute osatähtsuse poolest, kus eesmärgiks seatu on saavutatud. Taastuvenergia kasutamisel energia lõpptarbimises ja taastuvenergiast toodetud elektri kogutarbimises oleme jõudnud seatud sihttasemeni.

Majanduse energiamahukuse, metsa varumise ja põlevkivi kaevandamise piirmäär on jäänud allapoole seatud piirtaset – põlevkivi aastast kaevandamismahtu ja optimaalset raiemahtu metsavaru kasutamisel ei ole ületatud.

Olulised tulevikku plaanitud tipud on veel võtmata. Käeulatusest on väljas mitmed olulised heaolu ja elukvaliteedi sihtmärgid: tootlikkuse arengueesmärgist (80% ELi tasemest) on puudu üheksa protsendipunkti, teadus- ja arendustegevuse kulutuste eesmärgist (3% SKP-st) 1,26 protsendipunkti. Innovaatika valdkonna areng ei küündi ekspordi, hõive ja tehnikaalade kõrgtasemel õpetamise sihtmärkide tasemeni, samuti ei ulatu elukestva õppe ja elukvaliteedi mitme näitaja väärtus veel seatud sihtmärgini.

Kümneaastast strateegiaperioodi kokku võttes võib öelda, et säästva arengu rindel tegutseb Eesti suuremate muutusteta. Elu Eestis on paranenud, kuid eesminejatele järelejõudmiseks on samm jäänud lühikeseks.

Kaia Oras, Statistikaameti majandus- ja keskkonnastatistika osakonna juhataja asetäitja

 

Eesti jätkusuutlikkus Rio+20 konverentsi valguses — kas reaalne edu või madal stardipositsioon?

Tänavu möödub 20 aastat ÜRO keskkonna- ja arengukonverentsist Rio de Janeiros (nn Rio konverents), mil ÜRO eestvedamisel sõnastasid maailma riigid esmakordselt tegevuskava säästvama arengu suunas liikumiseks 21. sajandil (Agenda 21). 

Kui Euroopa Liit (EL) ütleb ÜRO säästva arengu juubelikonverentsiks (Rio+20) ühtse seisukoha väljatöötamisel, et säästva arengu suunal liikumisel on suured puudujäägid ja rahvusvaheline üldsus ei ole 20 aastat tagasi kokku lepitud kohustusi veel täielikult täitnud, siis kuidas on Eestil läinud? 

Eestis lähtutakse jätkusuutliku arengu määratlemisel säästva arengu strateegia „Säästev Eesti 21“ (SE21, 2005) neljast arengueesmärgist ja säästva arengu rakendusvaldkondadest. Eesti jätkusuutlikkuse kriteeriumiks on tasakaalustatud ja mõõdetav liikumine nelja omavahel seotud arengueesmärgi suunal: saavutada inimeste heaolu kasv ja suurendada sotsiaalset sidusust nii, et säiliks Eesti kultuuriruumi elujõud ja ökoloogiline tasakaal. Nende arengueesmärkide saavutamiseks ja ka saavutatu mõõtmiseks on Riigikantselei (kes koordineerib säästva arengu strateegia rakendamist Eestis) määratlenud Eesti jaoks olulised fookusteemad: majanduslik jõukus, innovatsioon ühiskonnas, riigi rahanduse jätkusuutlikkus, majanduse jätkusuutlikkus, tööhõive, haridus, elukvaliteet, võrdsed võimalused, hariduses osalemine, interneti levik, turvalisus, loodusressursside kasutamine, jätkusuutlik energeetika, keskkonnasõbralik transport, keskkonnasaastamine, jäätmete teke ja jäätmete käitlus, liigiline mitmekesisus, eesti keele säilimine, kultuuris osalemine, eesti rahva säilimine. Vaatleme läbi nende fookusteemade Eesti arengusuundumusi möödunud kümnendil. 

Paljude majandusnäitajate valguses on Eesti heaolu suurenenud 

Paljudel Eesti riigirahanduse ja majanduse jätkusuutlikkuse ning ka innovatsiooni näitajatel on viimasel kümnendil hoolimata majanduskriisist positiivne suundumus. Neid positiivseid trende varjutab vaid enamusele näitajatele ajalooliselt välja kujunenud madal stardipositsioon EL liikmesriikide hulgas (SKP, tootlikkus, teaduse ja arenduse kulutuste osakaal, kõrgtehnoloogiliste toodete eksport, aga ka hõive teadmusintensiivses teeninduses ning keskkõrg- ja kõrgtehnoloogilises tööstuses). Nii oleme siiski ka kümnendi lõpuks veel paljude jõudsalt paranenud näitajate osas allpool EL keskmisest tasemest. Positiivseks erandiks on riigirahanduse jätkusuutlikkuse näitajad (valitsemissektori eelarve tasakaal ja valitsemissektori võlg), mille osas olime ja oleme EL paremiku hulgas. 

Tööpuudus muudab kogukondade toimetuleku ja heaolu küsitavaks 

Tööhõive fookusteema näitajate osas oleme EL-s sattunud kriisi ajal just kehvemate sekka — töötuse määr on Eestis praegu märksa kõrgem kui EL-s keskmiselt. Eesti tööpuudus on olnud ELi keskmisest kõrgem nii eelmise kümnendi alguses kui ka nüüd. Eriti murettekitav on aga pikaajaliste töötute osatähtsuse kasv (pooled töötutest on pikaajalised töötud ehk aasta või kauem tööd otsinud). See näitaja kasvas viimastel aastatel järsult ja Eesti paigutus antud näitaja alusel EL kolme viimase riigi hulka. 

Elukvaliteedi, võrdsete võimaluste ja turvalisuse trendid on positiivsed, kuid võrdluses teiste EL riikidega oleme keskmisest tasemest allpool 

Elukvaliteeti peegeldavate näitajate (oodatav eluiga, tervena elada jäänud aastad, HI-viiruse levik, vereringeelundite haigustesse suremus), enamuse võrdsete võimaluste näitajate (sissetulekute ebavõrdsus, suhteline vaesus, alaealiste vaesusrisk) ning turvalisuse näitajate (erinevatel välispõhjustel hukkunud, iskikuvastased kuriteod, aga ka enesetapud) trendid on möödunud kümnendil paranenud. Elukvaliteeti peegeldavate näitajate trendidest on olnud teatavate negatiivsete arengutega vaid suremus pahaloomulistesse kasvajatesse ja võrdsete võimaluste näitajatest ka tõrjutust peegeldav pikaajalise töötuse näitaja. Kõigi nende näitajate järgi on aga olukord Eestis siiski kehvem EL keskmisest. 

Eesti haridusnäitajad on head 

Haridusest väljalangemine on Eestis olnud madalam kui EL-s keskmiselt. Samuti vähemalt keskharidusega inimeste osatähtsus on Eestis kõrgem kui EL-s keskmiselt. Need trendid on olnud viimasel kümnendil ka positiivsel arenguteel. Kõrgtehnoloogilisele innovatsioonikesksele majandusele ülemineku seisukohalt ühe olulise eelduse täitmine oleks loodus- ja täppisteadustes ning tehnikaaladel kõrghariduse saanute osatähtsuse kasv. Eestis on see näitaja võrreldes kümnendi algusega tõusnud, aga alates 2007. aastast langev. EL riikide hulgas oleme selle näitaja osas keskmisest allpool. 

Ökoloogilise tasakaalu otsingul — edu ja reaalsed probleemid 

Pikaajalise arengueesmärgi „ökoloogilise tasakaalu säilitamine“ aktuaalsetes fookusteemades ─ loodusressursside kasutamine, jätkusuutlik energeetika ja transport, keskkonna saastamine, jäätmekäitlus ning liigiline mitmekesisus ─ väljendavad paljud näitajad positiivseid arenguid. Teisalt on Eesti paljude ökoloogilise tasakaalu näitajate põhjal EL liikmesriikide hulgas madalal kohal just Eesti energiatootmise suure keskkonnakoormuse tõttu. Lisaks energiatootmisega kaasnevatele suurtele jäätmete ja õhusaaste kogustele, on Eestis probleemiks ka majanduse enda suur energiamahukus — ühe SKP ühiku tootmiseks kulub Eestis rohkem energiat kui enamikus EL riikides. Samuti varjutab edu, mida saadakse puhtamate tehnoloogiate kasutuselevõtuga, suurenenud tootmisega paratamatult kaasnev jäätmekoguste kasv. 2010. aastal tekkis Eestis kolmandiku võrra rohkem jäätmeid kui kümnendi alguses. Positiivne trend on majanduse energiamahukuse suhteline vähenemine, põlevkivi kaevandusjäätmete taaskasutuse kasv ja ka taastuvenergia osatähtsuse suurenemine. Samuti on positiivne heitveega keskkonda jõudva reostuse ja ka kõigi põhiliste õhusaasteainete atmosfääri paisatud koguste vähenemine. 

Eesti looduse liigilise mitmekesisuse säilitamise seisukohalt on oluline sajanditepikkuse traditsioonilise maahoolduse säilitamine 

Viimasel kümnendil on taas suurenenud traditsiooniliste maaharimisvõtete osatähtsus põllumajanduses, kus on omavahel ühendatud keskkonnahoid ja põllumajanduslik tegevus ning taimestiku ja loomastiku mitmekesisuse säilitamine. Näiteks on poollooduslikke pärandkooslusi hakatud riigi ja EL toetusel laialdasemalt taastama ja karjatamiseks kasutusele võtma. Kui pärandkoosluste harimisel ühendatakse keskkonnahoid majandustegevusega, siis loodusobjektide kaitsel keskendutakse otseselt liikide ja ökosüsteemide säilitamisele. Kaitstavate loodusobjektide pindala kolmekordistumist kümne aastaga saab pidada Eesti panuseks elurikkuse kaitsmisel ja säilitamisel. 

Eesti kultuuri elujõulisuse määravad esmajoones kultuurikandjad 

SE 21 arengueesmärgi „Eesti kultuuriruumi elujõulisuse säilimine“ fookusteemad on eesti rahva ja keele säilimine ning kultuuris osalemine. Iibe suurus seab piirid kultuurikandjate arvule kui ka inimkapitalile. Kuigi iibe näitajad on paranenud (2010. aastal oli iive taasiseseisvumisperioodil esmakordselt positiivne, st sündide arv ületas surmade arvu), on summaarne sündimuskordaja madalam kui rahva taastootmiseks vajalik. 

Eesti kultuuri jätkusuutlikkust peegeldab ka ainelise ja vaimse kultuuripärandi olukord. Ainelise kultuuri murettekitavat olukorda iseloomustab avariilises seisundis ehitusmälestiste osatähtsus ja selle jätkuv kasv. Kultuuri jätkusuutlikkuse seisukohast on positiivne kultuuritarbimise tõus: võrreldes kümne aasta taguse ajaga on suurenenud nii raamatukogude, kui ka muuseumide külastatavus. 

Milline hinnang anda Eesti jätkusuutlikkusele läbi SE21 arengueesmärkide ja kõigi fookusteemade?  

Eesti viimase kümnendi arenguülesanne on olnud raske ja omamoodi vastuoluline — järele jõuda EL elukvaliteedile, säilitades seejuures Eesti kultuuriruum, oluliselt suurendada ühiskonna sidusust ning tagada ökoloogiline tasakaal. Nii on just paljudel pikaajalise jätkusuutlikkuse saavutamiseks olulistel näitajatel Eestil Euroopa riikide võrdluses madal positsioon. Sotsiaalse sidususe ja heaolu sotsiaalmajanduslike aspektide EL keskmisest oluliselt madalam positsioon võib luua aluse mitmekesisteks probleemideks jätkusuutliku arengu valdkondades. Positiivne on see, et Eesti paljude näitajate trendide osas on  paranejate esireas. 

SE21 siht on jõuda 2030. aastaks jätkusuutliku Eestini, kus on kindlustatud eestiliku kultuuriruumi püsimine, inimeste heaolu kasv, ühiskonna terviklikkus ja tasakaal loodusega. SE21 põhjal on kõik neli arengueesmärki olulised, ühte ei saa teisega asendada. Seetõttu tuleb neid arengueesmärke käsitleda ühtse süsteemina, mille terviklik silmaspidamine ja arvestamine on jätkusuutlikkuse alus. Sellisele väga rangele määratlusele põhinedes saab öelda, et hoolimata paljudest positiivsetest arengutest ei pruugi praeguste negatiivsete trendide jätkumisel SE21-s 2030. aastaks seatud ambitsioonikas eesmärk olla kättesaadav. 

ÜRO säästva arengu juubelikonverents (Rio+20) toimub 20.–22. juunil 2012 Rio de Janeiros. Vt konverentsile pühendatud Eurostati kogumikku „Figures for the future“ (ilmus 15.06.2012).  

Põhjalikuma ülevaate Eesti kohta annab Statistikaameti kogumik „Säästva arengu näitajad“ (ilmus 30.12.2011) ja jätkusuutlikkuse näidikulaud. 

Kaia Oras, statistikaameti keskkonna ja säästva arengu statistika talituse juhataja