Tag Archives: REGREL

Gümnasistide koolitee pikkus

Statistikaamet analüüsis 10.–12. klassi õpilaste koolitee pikkust ning selgus, et kuigi gümnasistide koolitee keskmine pikkus on 15 km, jääb kolmandikule neist kool kuni 2 km kaugusele kodust. Gümnasistide koolitee mediaanpikkus on 4,3 km. 

71% gümnasistidest ei õppinud kodule kõige lähemal asuvas koolis. Kodule lähimas koolis ei käida eelkõige seetõttu, et gümnaasium valitakse lähtuvalt pakutavast õppesuunast ja õppekeelest ning ka sellest, et osa õpilasi vajab tervise tõttu erikooli. Laste ja noorte vähenev arv on viinud selleni, et igas omavalitsuses ei ole gümnaasiumi. Mittestatsionaarset õpet pakkuvad koolid ja täiskasvanute gümnaasiumid paiknevad veelgi hajusamalt. Täisealisi õppijaid on suhteliselt vähe, nende tõttu pikeneb keskmine koolitee 1 km võrra. Keskmine tegelik koolitee on 15 km pikk. Kui gümnasistid käiksid elukohale lähimas gümnaasiumis, oleks keskmine koolitee veidi alla 4 km.

Kõige pikem keskmine koolitee on erivajadustega noortel – Tallinna Heleni kooli (142 km) ja Tartu Emajõe kooli (128 km) gümnaasiumiõpilastel. Järgnevad spetsiifilise õppesuunaga koolid – Noarootsi Gümnaasium (119 km), Audentese spordigümnaasium (91 km), Nõo Reaalgümnaasium (75 km) ja Tallinna Muusikakeskkool (64 km). Et täiskasvanute gümnaasiume on vähe, on gümnaasiumiharidust omandavate täiskasvanute keskmine koolitee 23 km.

Väga pikki kooliteid ei läbi gümnasistid iga päev ja nende puhul on õpilasel sageli kaks elukohta – ajutine (nt kooli ühiselamu) ja püsielukoht (vanematekodu). Näiteks Noarootsi Gümnaasiumil ja Nõo Reaalgümnaasiumil on ühiselamu, mis ei ole õpilaste püsielukohaks. Osa väga pikki kooliteid võib tähendada ka viga registreeritud elukohaandmetes.

Kolm pikima keskmise kooliteega gümnaasiumi ja nende õpilaste kooliteed, 2016

Kõige lühem koolitee on Kallavere Keskkooli õpilastel – keskmiselt 1 km. Vaid paarisaja meetri võrra on keskmine koolitee pikem Narva Õigeusu Humanitaarkooli ja Narva Soldino Gümnaasiumi õpilastel ning veidi alla 2 km jääb see ka Narva Kesklinna Gümnaasiumi õpilastele.

2011. aasta rahvaloendusel kaardistatud gümnaasiumiõpilaste pendelrände suunad olid sarnased. Kui võrrelda 2016. aasta ja 2011. aasta andmeid, siis kõige märgatavamad muutused on seotud gümnaasiumite sulgemistega, mis toob kaasa piirkonna õpirändevoogude muutumise. Ilmekaks näiteks on Hiiumaal Käina gümnaasiumi sulgemine, mille tulemusel suundub Hiiumaa gümnasistide pendelränne 2016. aastal Kärdlasse. Aastal 2011 oli Käina gümnaasiumil selge tagamaa. Samas näiteks Järvakandi ja Turba gümnaasiumite sulgemine ei toonud kaasa märgatavaid muutusi õpirände voogudes, sest 2011. aastal ei olnud nendel koolidel silmapaistvat õpirände tagamaad.

Analüüs on tehtud Eurostati grandi „Improvement of the use of administrative sources (ESS.VIP ADMIN WP6 pilot)“ rahastusel ning põhineb Statistikaameti 2016. aastal läbiviidud registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) esimese prooviloenduse andmetel. Õpilaste elukohaandmed pärinevad rahvastikuregistrist. Info õpilaste ja koolide kohta vastab 1. jaanuari 2016. aasta seisule Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Koolitee pikkuse arvutamisel on kasutatud ArcGIS NetworkAnalyst’i. Kaugus tegeliku ja lähima koolini on arvutatud teedevõrgu alusel. Teede andmed pärinevad Maa-amet Eesti Topograafilisest Andmekogust ETAK. Kauguse analüüsist jäid välja õpilased, kelle elukoht ei olnud hoone täpsusega teada.

Ülle Valgma, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

Riigiamet, mis mõjutab märkamatult meie igapäevaelu

Augusti lõpus käis statistikaametis külas Eesti Päevalehe Ärileht. Ülevaade sellest külaskäigust ilmus 09.09.2014. Ärilehe loal avaldame statistikablogis täismahus teksti.

Riigi tähtsamad ühiskonda ja majandust puudutavad otsused tehakse just statistikaameti kogutud andmete põhjal.

Statistikaameti kogutavate arvude järgi teevad oma otsuseid kõik Eesti poliitikud, ettevõtjad ja analüütikud. Kes on aga need inimesed ehk 400 ameti töötajat, kelle õlul on Eesti statistika koostamine? Kuidas saavad suurtest andmehulkadest üksikud koondarvud, mille järgi otsustatakse näiteks iga järgmise aasta riigieelarve?

Peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe sõnul on statistikaamet nagu tehas, mille ühest otsast lähevad andmed sisse ja „liini” lõpust tuleb välja toode ehk arv, mis iseloomustab näiteks sisemajanduse kogutoodangut (SKT), Eesti keskmist palka, töötuse määra või tarbijahinnaindeksit. Need neli näitajat ongi tegelikult tähtsaimad arvud, mille järgi kirjeldatakse riigi elu ja majandust ning tehakse majanduslikke ja poliitilisi otsuseid.

Tuleb uudne rahvaloendus

Üks suuremaid projekte, milleks praegu statistikaametis valmistutakse, on
2020. aastal tehtav registripõhine rahvaloendus. „See on täiesti uutmoodi loendus ehk statistikaamet kogub rahvastiku kohta andmed kokku vähemalt
17 erinevast registrist. See tähendab, et inimene ei pea enam ise ankeeti täitma ja loendaja ka külla ei tule,” selgitas Tuulikki Sillajõe. Enne kuue aasta pärast toimuvat loendust on vaja teha palju tööd, sest registrite andmed peavad selleks ajaks olema väga täpsed ja ajakohastatud.

Samal ajal panevad ameti geoinfospetsialistid alles eelmise rahvaloenduse statistilisi andmeid veebipõhisesse kaardirakendusse. Geoinfosüsteemide (GIS) spetsialistina töötav Berit Hänilane võib aga juba praegu saavutuste üle uhke olla, sest just tänu ­GIS-i tehnoloogia rahvaloenduses kasutamisele toodi
2012. aastal USA-st statistikaametile mainekas auhind.

Pikaajaliste projektide kõrval tuleb statistikaametis paljudest kogutud andmetest kokkuvõtteid teha ka kuude või kvartalite kaupa. Hiljuti teatati, et Eesti keskmine palk ületas teises kvartalis 1000 euro piiri. Selle tarbeks pidid tuhanded Eesti ettevõtted saatma ametisse oma palgaandmeid. Õigeks tähtajaks pidavat saabuma kõigest 50% küsitud andmeid, sellepärast pani Sillajõe kõikidele firmadele südamele, et andmeid tuleb kohusetundlikumalt esitada. „Me ei ole kellelegi hilinemise eest trahvi teinud, küll aga püüame nn venitajaid veenda, miks on täpne statistika ka neile kasulik.”

Pensionile 70-aastaselt

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika vanemanalüütik Yngve Rosenblad koostas Ärilehe külaskäigu ajal tabelit sellest, kuidas muutub 2040. aastaks Eesti töö- ja pensioniealiste suhe. Sellest selgub, et Eesti inimesed peavad siis pensionile minema alles 70-aastaselt. Nende osakond koostab tööjõu-uuringuid, kus igas kvartalis küsitletakse üle 5000 inimese – ei mingeid masinaid ega registreid, küsitlused tehakse silmast silma. Seega jooksevad aastas Rosenbladi arvutist läbi üle 20 000 eestlase tööelu tõusud ja mõõnad. Valim on koostatud nii, et iga inimese isiklik käekäik laieneb mitmesajale inimesele, seega peavad vastajad oma tööelu väga hoolikalt kirjeldama. Rosenblad rõhutas, et kellelgi ei ole põhjust karta, et statistikud panevad arvutis nime või isikukoodi inimese vastustega kokku, sest isikukoodid tehakse enne töötlejateni jõudmist anonüümseks. „Olen statistikaametis töötanud kümme aastat ja see kõik on siin äärmiselt põnev. Võib öelda, et saame Eesti inimeste elust iga kandi pealt ülevaate,” kiitis Rosen­blad innukalt oma tööd. „Tööturustatistika on Eesti elu kujundamisel ülioluline ja tunnetan iga päev väga teravalt, et see, mida siin teeme ja mida kõike andmetest järeldada saame, mõjutab meie ühiskonda.”

Ameti koosolekud peetakse väikesaartel

Peadirektori asetäitja Tuulikki Sillajõe võtab Ärilehe vastu statistikaameti uhiuues Tatari tänava majas, kus kollektiiv on töötanud napilt aasta aega. Kuuekorruselises majas on näiteks 13 nõupidamisteruumi (vanas majas oli kaks), millest igaüks on nimetatud ühe Eestis asuva väikesaare järgi. Nii et kui kolmanda korruse elektroonilisel teadetetahvlil on kirjas, et juhatuse koosolek toimub Aegnal, ei tasu kohe eeldada, justkui oleksid ameti juhid saarele sõitnud. Sillajõe ja ka teised töötajad on arusaadavatel põhjustel uuest energiasäästlikust majast vaimustuses: lifti pidurdusenergia läheb tagasi elektrisüsteemi ja ruumides-koridorides on liikumisanduriga valgustus, mis on ilma anduriteta süsteemist 20% säästlikum. Karmide turvanõuete järgi sulgub iga osakonna uks automaatselt ja järgmisest saab sisse ainult personaalse kiipkaardiga. Võrreldes vana majaga, kus liftid poolel teel seisma jäid või paar korrust allapoole kukkusid, tuletõrjesignaal ei töötanud ja katus lekkis, võib euronõuetele vastav maja tõesti ka töömotivatsioonile hästi mõjuda.

 Autor: Ann-Marii Nergi (Eesti Päevaleht Ärileht)