Tag Archives: registripõhine loendus

Gümnasistide koolitee pikkus

Statistikaamet analüüsis 10.–12. klassi õpilaste koolitee pikkust ning selgus, et kuigi gümnasistide koolitee keskmine pikkus on 15 km, jääb kolmandikule neist kool kuni 2 km kaugusele kodust. Gümnasistide koolitee mediaanpikkus on 4,3 km. 

71% gümnasistidest ei õppinud kodule kõige lähemal asuvas koolis. Kodule lähimas koolis ei käida eelkõige seetõttu, et gümnaasium valitakse lähtuvalt pakutavast õppesuunast ja õppekeelest ning ka sellest, et osa õpilasi vajab tervise tõttu erikooli. Laste ja noorte vähenev arv on viinud selleni, et igas omavalitsuses ei ole gümnaasiumi. Mittestatsionaarset õpet pakkuvad koolid ja täiskasvanute gümnaasiumid paiknevad veelgi hajusamalt. Täisealisi õppijaid on suhteliselt vähe, nende tõttu pikeneb keskmine koolitee 1 km võrra. Keskmine tegelik koolitee on 15 km pikk. Kui gümnasistid käiksid elukohale lähimas gümnaasiumis, oleks keskmine koolitee veidi alla 4 km.

Kõige pikem keskmine koolitee on erivajadustega noortel – Tallinna Heleni kooli (142 km) ja Tartu Emajõe kooli (128 km) gümnaasiumiõpilastel. Järgnevad spetsiifilise õppesuunaga koolid – Noarootsi Gümnaasium (119 km), Audentese spordigümnaasium (91 km), Nõo Reaalgümnaasium (75 km) ja Tallinna Muusikakeskkool (64 km). Et täiskasvanute gümnaasiume on vähe, on gümnaasiumiharidust omandavate täiskasvanute keskmine koolitee 23 km.

Väga pikki kooliteid ei läbi gümnasistid iga päev ja nende puhul on õpilasel sageli kaks elukohta – ajutine (nt kooli ühiselamu) ja püsielukoht (vanematekodu). Näiteks Noarootsi Gümnaasiumil ja Nõo Reaalgümnaasiumil on ühiselamu, mis ei ole õpilaste püsielukohaks. Osa väga pikki kooliteid võib tähendada ka viga registreeritud elukohaandmetes.

Kolm pikima keskmise kooliteega gümnaasiumi ja nende õpilaste kooliteed, 2016

Kõige lühem koolitee on Kallavere Keskkooli õpilastel – keskmiselt 1 km. Vaid paarisaja meetri võrra on keskmine koolitee pikem Narva Õigeusu Humanitaarkooli ja Narva Soldino Gümnaasiumi õpilastel ning veidi alla 2 km jääb see ka Narva Kesklinna Gümnaasiumi õpilastele.

2011. aasta rahvaloendusel kaardistatud gümnaasiumiõpilaste pendelrände suunad olid sarnased. Kui võrrelda 2016. aasta ja 2011. aasta andmeid, siis kõige märgatavamad muutused on seotud gümnaasiumite sulgemistega, mis toob kaasa piirkonna õpirändevoogude muutumise. Ilmekaks näiteks on Hiiumaal Käina gümnaasiumi sulgemine, mille tulemusel suundub Hiiumaa gümnasistide pendelränne 2016. aastal Kärdlasse. Aastal 2011 oli Käina gümnaasiumil selge tagamaa. Samas näiteks Järvakandi ja Turba gümnaasiumite sulgemine ei toonud kaasa märgatavaid muutusi õpirände voogudes, sest 2011. aastal ei olnud nendel koolidel silmapaistvat õpirände tagamaad.

Analüüs on tehtud Eurostati grandi „Improvement of the use of administrative sources (ESS.VIP ADMIN WP6 pilot)“ rahastusel ning põhineb Statistikaameti 2016. aastal läbiviidud registripõhise rahva ja eluruumide loenduse (REGREL) esimese prooviloenduse andmetel. Õpilaste elukohaandmed pärinevad rahvastikuregistrist. Info õpilaste ja koolide kohta vastab 1. jaanuari 2016. aasta seisule Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS). Koolitee pikkuse arvutamisel on kasutatud ArcGIS NetworkAnalyst’i. Kaugus tegeliku ja lähima koolini on arvutatud teedevõrgu alusel. Teede andmed pärinevad Maa-amet Eesti Topograafilisest Andmekogust ETAK. Kauguse analüüsist jäid välja õpilased, kelle elukoht ei olnud hoone täpsusega teada.

Ülle Valgma, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

Registripõhise rahvaloenduse ettevalmistamine algab registrite analüüsist

Kümne aasta pärast peaks Eestis rahvaloendus toimuma juba registrite põhjal. Ettevalmistustööd selleks käivad ning registripõhise rahva ja eluruumide loenduse projekt (REGREL) on käivitunud. Esimene suur töö on analüüsida erinevatesse riiklikesse andmekogudesse juba kogutava teabe sobivust loenduseks ning hinnata selle teabe kvaliteeti.

Esmapilgul näib, et enamik andmeid, mida äsjalõppenud rahva ja eluruumide loenduse käigus inimestelt küsiti, on ühel või teisel kujul riigil juba olemas. On olemas haridust tõendavad dokumendid, on teada kinnisvara omanikud ning iga teenitud euro, ka perekonnaseisu muudatused jõuavad andmekogudesse. Tegelikult ei ole pilt nii roosiline. Paljud andmed registrites on kas osalised, ebapiisava kvaliteediga või ei vasta muudel põhjustel rahvaloenduse vajadustele. Andmekogude igapäevatööd ning ülesannete täitmist need puudused ei häiri, kuid registripõhise rahvaloenduse tegemiseks andmekogud praegu ei sobi.

Statistikaamet koostöös Tallinna Ülikooli Eesti Demograafia Instituudi ja konsultatsioonifirmaga Ernst&Young Baltic AS analüüsib 2013. aasta sügisel lõppeva projekti raames kokku enam kui 15 andmekogu ning neisse kogutavaid andmeid.

Projekti tulemusena töötatakse välja ettepanekud nii andmete kvaliteedi parandamiseks kui andmekogude andmekoosseisude täiendamiseks. Lisaks analüüsitakse Eesti õigusruumi, et luua eeldused registripõhiste loenduste korraldamiseks.

2011. aastal analüüsis Statistikaamet rahvastikuregistrit (RR) ning Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS). RR osas hõlmas analüüs perekonnaseisu ja kodakondsust. EHISe osas hõlmas analüüs õpingute lõpetamiste infot. Peamised tulemused olid järgmised:

  • EHISe omandatud hariduse andmestik sisaldab lõpetamisi alates 2005. aastast. Üle poole olemasolevast infost puudutab põhihariduse ja üldkeskhariduse omandamist. Hariduse andmed on olemas põhiliselt nooremate põlvkondade kohta, vanemate andmeid on vähem. Vanimad lõpetajad on sündinud 1930ndatel. Eesti isikukood puudub 0,3% inimestest, enamik neist on lõpetanud bakalaureuseõppe või kõrgema haridustaseme.
  • RRis on perekonnaseisu tunnus täidetud seadusliku perekonnaseisuga 87% kõigist RRis olevatest inimestest. 5% on perekonnaseisuks märgitud dokumenteerimata perekonnaseis (võib tegelikult olla tänaseks juba muutunud) ning 7,5% inimestest on perekonnaseisu tunnus täitmata. 15-aastaste ja vanemate hulgas on perekonnaseis täitmata 6%. Puuduvate andmete jaotus vanuseti ja kodakondsuseti on ebaühtlane. RRi tunnust perekonnaseis tuleb täiendada ning regulaarselt kaasajastada, et seda tulevikus registripõhisel rahvaloendusel kasutada.
  • RRi kodakondsuse tunnus on täitmata 0,1% inimestest ning 7% RRs olevatest inimestest on määratlemata kodakondsus. Ülejäänud 93% on olemas küll kodakondsus, kuid esineb kvaliteedivigu. Alati ei ole rakendatud kehtivat riikide ja territooriumide klassifikaatorit ning täpitähtede esinedes on tekstiline tunnus mõnel juhul moonutatud, mis teeb keerukaks andmete töötlemise. Olemasoleva info põhjal võib siiski öelda, et RRis registreeritud isikute kodakondsusandmed on piisavalt täielikud.

Andmekogude analüüs jätkub.  

Doris Matteus, Statistikaameti REGRELi projektijuht