Tag Archives: rahvastikutihedus

Noppeid ajaloost: rahvaarv ja asustustihedus

160415_infograafik_aprill_rahvaarv-03

2016. aastal tähistab Eesti statistikasüsteem 95. aastapäeva. Eesti Vabariigis asutati 1. märtsil 1921 Riigi Statistika Keskbüroo, mille juhiks sai Albert Pullerits. Seda kuupäeva võibki pidada Eesti statistika sünnipäevaks.  Statistikaamet avaldab aasta jooksul huvitavamaid noppeid 1920. aastate statistikaväljaannetest võrdluses sama valdkonna viimatiavaldatud näitajatega.

Päevasel ajal Tallinna kesklinna rahvastik kolmekordistub

Kui lähtuda 2011. aasta rahvaloenduse andmetest ning võrrelda inimeste asukohta päeval ja öösel, siis kõige tihedamini asustatud ruutkilomeeter asub Tallinna kesklinnas Estonia puiestee ümbruses, kus päevasel ajal viibib hinnanguliselt üle 19 800 inimese.

Öösel on samal ruutkilomeeteril ligi 5800 inimest, seega on Estonia puiestee ümbruses päeva- ja öörahvastiku vahe 14 000 inimest. Üle 15 000 inimese viibib päeval ka Tallinna sadama ja Tartu maantee alguse piirkonnas. Kõige rohkem (üle 6500) kaotab päevasel ajal inimesi Muhu tänava ja Linnamäe tee piirkond Lasnamäel.

Tallinna kesklinnas suureneb inimeste arv päeval märgatavalt, kusjuures ostlejaid, üritustel osalejaid, sportijaid ja ka turiste pole nende hulka arvestatud. Tegelikkuses võib nii mõnegi piirkonna päevarahvastik olla veelgi suurem. Tallinna linna äärealasid – Haabersti, Nõmme ja Pirita linnaosa – võib nimetada magalapiirkondadeks, sest sealt päeva jooksul inimesed lahkuvad ning õhtul tulevad jälle tagasi.

Rahvastiku ööpäevase liikumise paremaks visualiseerimiseks on tehtud 3D-animatsioon, mis näitab Tallinna öise ja päevase rahvaarvu muutust 1 km x
1 km ruutude kaupa. Punasega on kujutatud piirkonnad, mis saavad päeva jooksul inimesi juurde ning lillaga piirkonnad, mis kaotavad inimesi (mida tumedam värv, seda suurem inimeste arvu muutus).

Tallinna öö- ja päevarahvastiku paiknemine (3D-animatsioon), 31.12.2011

Tallinna öö- ja päevarahvastiku paiknemine (3D-animatsioon), 31.12.2011

Kogu Eestis koondub rahvastik päeval keskustesse. Kui Eesti pindalast on asustatud ligikaudu 45%, siis töökohad paiknevad ainult 22%-l pindalast ja umbes 75% hõivatutest töötab linnas või selle vahetus läheduses. Päeva- ja öörahvastiku muutuse kaardil on näha, kuidas päeval kaotavad kõige rohkem inimesi linnu ümbritsevad piirkonnad.

 

Päevarahvastikuks liigitatakse inimesed, kes viibivad antud piirkonnas töö ajal ning öörahvastiku moodustavad inimesed, kes elavad selles piirkonnas. Varem on Statistikaamet avaldanud rahvastikutiheduse andmed elukoha järgi ehk öörahvastiku andmed, kuid nüüd on võimalik statistika kaardirakenduse abil uurida päevarahvastiku paiknemist. Hinnangulise päevarahvastiku suuruse arvutamiseks kasutati kombineeritud meetodit, kus 2011. aastal tegutsenud majandusüksuste aadresside ja üksuste keskmise töötajate arvu ning haridusasutuste aadresside ja keskmise õppijate arvu põhjal leiti 1 km x 1 km ruutudele koefitsiendid, mille abil jagati 2011. aasta rahvaloenduse käigus selgunud hõivatute ja õppijate arv töökoha või õppeasutuse asustusüksuse järgi ruutudesse. Kodused, töötud, pensionärid ja mitte õppivad lapsed jäeti elukoha ruutu.

Rahvastiku paiknemise ruumilise ja ajalise muutuse analüüs on eelkõige tähtis planeerimiseks, näiteks ühistranspordi paremaks korraldamiseks või kriisi- ja päästeplaanide koostamiseks, kuid kindlasti pakub see ka olulist teavet mitmete teenuste pakkumiseks.

Berit Hänilane, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

EV 95. aastapäevale mõeldes: muutused rahvastiku paiknemises

Võrreldes 2011. ja 1922. aasta rahvaloenduse andmeid on Eesti keskmine rahvastikutihedus suurenenud. Rahvastiku koondumine linnadesse on vähendanud aga enamiku valdade asustustihedust.

Rahvastiku koondumine Tallinna piirkonda ei ole 2011. aasta rahvaloenduse tulemuste põhjal avastatud üllatus. Eesti regionaalarengu strateegias
2005–2015 on sellele tähelepanu juhitud ning strateegia üheks eesmärgiks on seatud: „Harju maakonnas elava rahvastiku osakaal püsib alla 41% kogu Eesti elanikkonnast“. 2011. aasta rahvaloenduse andmed näitavad, et Harjumaal elab 42,7% Eesti elanikest, seda on 4,3 protsendipunkti rohkem kui 2000. aasta loenduse ajal. 1922. aastal oli Harjumaa rahvastiku osatähtsus 20%.

Maakondade piirid on praegu võrreldes 1922. aastaga oluliselt muutunud ja et neid võrreldavana käsitleda, tuleb teha tõsist metoodilist tööd. Muutunud on ka linnade piirid, aga Tallinn haldusüksusena on endiselt üks tervik. 1922. aastal elas Tallinnas (koos Nõmmega) 12% Eesti elanikest, 1989. aastal 31%, 2000. aastal 29% ja 2011. aastal 30%. Ehk siis 2011. aastal elab Tallinnas oluliselt suurem osa eestimaalasi kui 1922. aastal ja vaatamata sellele, et Tallinna elanike arv kahe viimase rahvaloenduse vahel kahanes, on Tallinna elanike osatähtsus Eesti elanike koguarvus aastate 2000 ja 2011 võrdluses veidi kasvanud.

Kui osatähtsus kusagil kasvab, siis kusagil see ka kahaneb. Vaadates 1922. ja 2011. aasta rahvaloenduse asutustiheduse kaarte, kus kohalikud omavalitsused on loenduste aegsetes piirides, siis on kasvu ja kahanemise piirkonnad selgelt eristatavad. Kõige kontrastsemad muutused on toimunud asutustiheduse suurenemisena Tallinna ümbruses ning kahanemisena Petserimaal ja Saaremaal Sõrves. Selge tiheduse kahanemine on toimunud ka suurel osal Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa ja Viljandimaa territooriumil. Sisuliselt võib öelda, et territooriumi mõttes on rahvastikutihedus vähenenud suuremal osal Eestimaa territooriumil ja keskmine asutustiheduse kasv on saavutatud väikese osa territooriumi – linnade – rahvastikutiheduse kasvu arvel.

2011. aasta rahvaloenduse andmetel elas Eestis keskmiselt 30 inimest ruutkilomeetril. Suuremal osal territooriumist on keskmisest märgatavalt hõredam asustus. Enamikus valdades elab kuni 10 inimest ruutkilomeetril. Võrreldes 1922. aasta kaardiga on 2011. aasta kaardile lisandunud tihedusklass
1–4 elanikku ruutkilomeetril. Nii hõreda asustusega valdasid 1922. aastal ei olnud.

1922. aastal elas Eesti Vabariigis keskmiselt 25 inimest ruutkilomeetril, ent vallad olid praegusest tihedamini asustatud — näiteks oli enamiku Petserimaa valdade asustustihedus üle 30 inimese ruutkilomeetri kohta.

Elanike koondumine linnadesse ja nende lähialadele Eestis jätkub. See protsess toob kaasa rahvastiku vähenemise suurel osal Eesti territooriumil.

Eesti rahvastik on kahanenud viimased kakskümmend aastat. ÜRO rahvastikudivisjoni, Eurostati ja Statistikaameti rahvastikuprognoosid näitavad Eestimaa rahvastiku kahanemist järgmise viiekümne aasta jooksul. Need rahvastikuprognoosid on üsna murettekitavad, sest puudub oskus tegutseda kahaneva rahvastiku tingimustes. Prognoosid ei ole aga nii pessimistlikud, et peaksime statistilise keskmisena rääkima eestimaalaste väljasuremisest. Kahjuks ei saa aga eeldada, et inimesteta või vaid mõne üksiku elanikuga külade arv Eestis enam ei kasva.

Rahvastikutihedus 1922. aasta rahvaloenduse andmetel

Rahvastikutihedus 1922. aasta rahvaloenduse andmetel

Rahvastikutihedus 2011. aasta rahvaloenduse andmetel

Rahvastikutihedus 2011. aasta rahvaloenduse andmetel

Statistikaameti peaanalüütik Mihkel Servinski ja peaspetsialist Ülle Valgma