Tag Archives: rahvastikupüramiid

Eesti rahvaarvu muutus viimase 90 aasta ja järgmise 40 aasta jooksul

Statistikaamet lisas interaktiivsesse rahvastikupüramiidi 1920. aasta näitajad ning nüüd on võimalik jälgida Eesti rahvaarvu muutust alates 1923. aastast kuni prognoosini 2050. aastal. Seega ligi 130 aasta jooksul. 

1923. aastal oli Eesti rahvaarv 1,09 miljonit. Mehi oli võrreldes naistega vähem, vastavalt 47% ja 53%. 2012. aastal oli rahvaarv 1,34 miljonit ehk üle 200 000 inimese võrra suurem. Ka naiste osatähtsus rahvastikus on ühe protsendipunkti võrra suurenenud. Rahvastiku vanuselist jaotust vaadates on näha vanemaealiste osatähtsuse suurenemist ning 2012. aastal on naiste osatähtsus vanemaealiste hulgas suurem kui meeste hulgas. 1923. aastal olid soolised erinevused vanemaealiste hulgas palju väiksemad.

1923.–1940. aastatel püsis rahvaarv stabiilsena, ent pärast Teist maailmasõda vähenes rahvastik ligi kümnendiku. Alates 1950. aastatest kasvas rahvaarv kuni 1990. aastani ligi 548 000 inimese võrra ja oli 1990. aastal 1,57 miljonit. 

Rahvastikuprognoos aastaks 2050 

Mis siis järgmise 40 aasta jooksul toimub? Eelkõige on oodata rahvaarvu vähenemist. Statistikaameti 2006. aastal tehtud prognoosi kohaselt on Eesti rahvaarv 2050. aastal 1,24–1,25 miljonit. Samas pärast 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse tulemuste avaldamist on põhjust teha uus prognoos aastani 2060.  

Rahvastikupüramiid, 1923 ja 2050

Vaata interaktiivset rahvastikupüramiidi 

 Helerin Rannala, statistikaameti juhtivstatistik

Tallinna rahvaarv väheneb järgmise 40 aasta jooksul ligikaudu 45 000 inimese võrra

Statistikaameti värske rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Tallinna elanike arv 2050. aastaks ligikaudu kümnendiku võrra 351 900 inimeseni. 1. jaanuaril 2010 elas Tallinnas 397 287 inimest.  

Kui lähimal viiel aastal Tallinna rahvaarv veel kasvab, ületades 2015. aastaks 399 000 inimese piiri, hakkab 2016. aastast pealinna elanike arv vähenema. Esialgu aeglasemalt, kuid juba kümne aasta pärast enam kui 1000 inimese võrra aastas, mis teeb vähenemiseks 0,3–0,5 protsenti aastas.

Prognoositav Tallinna rahvaarv, 2011–2050

Prognoositav Tallinna rahvaarv, 2011–2050

Samuti suureneb Tallinna rahvastikus vanemaealiste osatähtsus. 1. jaanuaril 2010 oli pealinnas 65-aastaste ja vanemate osatähtsus 16%, 2050. aastal 30%. Eakate arv pealinna rahvastikus praktiliselt kahekordistub 40 aasta jooksul.

Tallinna rahvastikupüramiid, 2010 ja 2050

Tallinna rahvastikupüramiid, 2010 ja 2050

Prognoosi alusena on kasutatud Statistikaameti rändega rahvaarvu, mis põhineb 2000. aasta rahvaloendusel, mida on igal aastal täiendatud sündide, surmade ja rändega. 

Prognoosi eelduseks on praeguse trendi jätkumine: keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul tõuseb 1,58-lt 1,65-le, keskmine eluiga tõuseb meestel 10 ja naistel 7 aastat. Ränne on negatiivne — Tallinn kaotab elanikkonda oma lähiümbruse valdadele. 

Rahvastikuprognoosi täpsus selgub pärast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendust, kui saab selgeks Tallinna tegelik rahvaarv ja soo-vanuskoosseis. 2011. aasta lõpul algava rahvaloenduse tulemusel näeme, kas viimase kümnendi tegelik ränne oli selline, kui praegu arvestuse alguseks olev registreeritud ränne. 

Helerin Rannala, Statistikaameti juhtivstatistik