Tag Archives: rahvastikuprognoos

Euroopa Liidu rahvaarv saavutab maksimumi 30 aasta pärast

Eurostati prognoosi kohaselt saavutab Euroopa Liidu (EL 27) rahvaarv maksimumi 2040. aastal ning hakkab seejärel vähenema. Eesti jääb nende 13 liikmesriigi hulka, kus rahvaarv kogu järgmise poole sajandi jooksul kahaneb. 

2010. aastal elas Euroopa Liidus 501 miljonit elanikku. 30 aastaga kasvab rahvastik 526 miljonini ja hakkab seejärel vähenema. 2060. aastal elab Euroopa Liidus 517 miljonit elanikku. Samuti prognoosib Eurostat, et rahvastik vananeb. 65-aastaste ja vanemate osatähtsus Euroopa Liidu rahvastikus kasvab 2010. aasta 17%-lt 2060. aastaks 30%-le ning üle 80-aastaste osatähtsus 5%-lt 12%-le. 

Eesti jääb nende 13 liikmesriigi hulka, kus rahvaarv järgmise poole sajandi jooksul väheneb, erinevalt näiteks Iirimaast, Luksemburgist ja Küprosest, kus rahvaarv kasvab prognoosi kohaselt üle 40%. Eesti rahvaarv ei kasva ühelgi aastal ning väheneb viiekümne aastaga 1,34 miljonilt 1,16 miljonile (13%). Suurim rahvaarvu vähenemine toimub Bulgaarias (27%), Lätis (26%) ja Leedus (20%). Eakate (65-aastased ja vanemad) osatähtsus rahvastikus kasvab Eestis sarnaselt kogu Euroopa Liidule 30%-ni. 

Euroopa riikide mediaanvanus tõuseb sajandiga (1960–2060) 

Mediaanvanus on vanus, millest nooremaid ja vanemaid inimesi on rahvastikus ühepalju. Mida kõrgem on riigi mediaanvanus, seda suurem on vanemaealiste osatähtsus rahvastikus. Seda suurem on ka koormus riigi sotsiaalsüsteemile ja tööturule. 

Aastatel 1960–2000 oli Euroopa kõrgeima mediaanvanusega riik Rootsi (1960. aastal 36,0 aastat). 21. sajandi algul hõivas esikoha Itaalia (2000. aastal 40,1 aastat) ja 2010. aastal Saksamaa (44,2 aastat). Sama positsiooni hoidmist prognoositakse Saksamaale järgnevaks 30 aastaks. Pärast 2040. aastat lähevad Saksamaast mööda Läti ja Rumeenia. Samas prognoositakse, et Rootsi on koos teiste Põhja- ja Lääne-Euroopa riikidega selleks ajaks üks madalama mediaanvanusega riike. 2060. aastal on Rootsi mediaanvanus 43,5 aastat, samas kui kõige kõrgema mediaanvanusega Rumeenias 52,4 aastat. 

Eesti rahvastiku mediaanvanus oli 1970. aastal 33,6 aastat ja see tõuseb 90 aastaga 47,3-ni. See on üsna sarnane Euroopa rahvastiku keskmise mediaanvanusega, mis on 2060. aastal 47,2 aastat. 

Euroopas saabub vanavanemate buum 

Teise maailmasõja järgsetel aastatel oli Euroopas sünnibuum. 1950. aastatel sündinud lapsed on nüüd jõudnud või jõudmas pensioniikka. Eestis polnud sõjajärgne sündimuse suurenemine eriti märgatav. Emeriitprofessor Ene-Margit Tiit toob põhjusena välja, et sõjajärgsetel aastatel olukord Eestis ei normaliseerunud — toimusid küüditamised, sundkollektiviseerimine, jätkus metsavendlus, püsis lootus iseseisvuse taastamisele. Et Eestis jäi beebibuumi mõju väikeseks, siis kasvab vanurite osatähtsus stabiilselt aasta-aastalt ning suurt hüpet rahvastiku vananemises ei toimu. 

Saksamaa rahvaloenduse reklaam

Euroopas on 21. sajandi esimesel kümnendil esmakordselt olukord, kus rahvastikus on vanemaid inimesi rohkem kui noori. 1960. aastal oli keskmiselt iga eaka (65-aastane ja vanem) kohta kolm noort (0–14-aastast), kuid 100 aastat hiljem prognoositakse kaht eakat iga noore kohta, mis tähendab rohkem vanavanemaid ning vähem lapselapsi kui minevikus. Euroopas saabub vanavanemate buum. 

Tulevikuprognoos jagab Euroopa riigid kuude gruppi 

Euroopa riigid on aastate 1990, 2010 ja 2060 sarnase rahvastikuarengu põhjal jagatud kuude gruppi.

  • Esimesse gruppi kuuluvad kümme Kesk- ja Põhja-Euroopa riiki (Belgia, Taani, Suurbritannia, Norra, Prantsusmaa, Soome, Austria, Šveits, Luksemburg, Holland). 1990. aastatel võis neid lugeda vana rahvastikuga riikideks, kuid 2060. aastaks on nad prognoosi kohaselt Euroopa noorima rahvastikuga riigid.
  • Teise gruppi kuulub Rootsi, kes oli 1960.–2000. aastal Euroopa vanima rahvastikuga riik, kuid tõenäoliselt saab 50 aasta pärast üheks noorima rahvastikuga riigiks.
  • Kolmandas grupis on Saksamaa ja Itaalia, kes on olnud 1990. ja 2010. aastal ühed vanima rahvastikuga riigid ning tõenäoliselt jäävad seda positsiooni hoidma ka 2060. aastal.
  • Neljandas grupis on seitse riiki üle kogu Euroopa (Bulgaaria, Ungari, Tšehhi, Kreeka, Hispaania, Portugal, Läti), kelle rahvastik praegu kergelt vananeb, kuid perioodi lõpuks on nad vana rahvastikuga riigid, kus tööturult lahkujaid on sisenejatest rohkem.
  • Eesti kuulub viiendasse gruppi, kus on kaheksa riiki (Leedu, Sloveenia, Malta, Lichtenstein, Poola, Rumeenia, Slovakkia). Tegemist on riikidega, kelle rahvastik on olnud üks nooremaid, kuid jõuab 2060. aastaks samale tasemele nagu eelnev grupp, kus eakate osatähtsus rahvastikus on suur.
  • Viimases grupis on kolm saart (Iirimaa, Küpros ja Island), kes on ja tõenäoliselt jäävad noorima rahvastikuga riikideks Euroopas. 

Eurostati prognoos põhineb migratsioonivoogudel. Kui ränne peaks järsult lakkama, vananeks Euroopa rahvastik tunduvalt kiiremini.  

Põhjalikum ülevaade Eurostati väljaandes Statistics in Focus “The greying of the baby boomers: A century-long view of ageing in European populations (ilmus 08.06.2011).  

Helerin Rannala, Statistikaameti juhtivstatistik

Tallinna rahvaarv väheneb järgmise 40 aasta jooksul ligikaudu 45 000 inimese võrra

Statistikaameti värske rahvastikuprognoosi kohaselt väheneb Tallinna elanike arv 2050. aastaks ligikaudu kümnendiku võrra 351 900 inimeseni. 1. jaanuaril 2010 elas Tallinnas 397 287 inimest.  

Kui lähimal viiel aastal Tallinna rahvaarv veel kasvab, ületades 2015. aastaks 399 000 inimese piiri, hakkab 2016. aastast pealinna elanike arv vähenema. Esialgu aeglasemalt, kuid juba kümne aasta pärast enam kui 1000 inimese võrra aastas, mis teeb vähenemiseks 0,3–0,5 protsenti aastas.

Prognoositav Tallinna rahvaarv, 2011–2050

Prognoositav Tallinna rahvaarv, 2011–2050

Samuti suureneb Tallinna rahvastikus vanemaealiste osatähtsus. 1. jaanuaril 2010 oli pealinnas 65-aastaste ja vanemate osatähtsus 16%, 2050. aastal 30%. Eakate arv pealinna rahvastikus praktiliselt kahekordistub 40 aasta jooksul.

Tallinna rahvastikupüramiid, 2010 ja 2050

Tallinna rahvastikupüramiid, 2010 ja 2050

Prognoosi alusena on kasutatud Statistikaameti rändega rahvaarvu, mis põhineb 2000. aasta rahvaloendusel, mida on igal aastal täiendatud sündide, surmade ja rändega. 

Prognoosi eelduseks on praeguse trendi jätkumine: keskmine elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul tõuseb 1,58-lt 1,65-le, keskmine eluiga tõuseb meestel 10 ja naistel 7 aastat. Ränne on negatiivne — Tallinn kaotab elanikkonda oma lähiümbruse valdadele. 

Rahvastikuprognoosi täpsus selgub pärast 2011. aasta rahva ja eluruumide loendust, kui saab selgeks Tallinna tegelik rahvaarv ja soo-vanuskoosseis. 2011. aasta lõpul algava rahvaloenduse tulemusel näeme, kas viimase kümnendi tegelik ränne oli selline, kui praegu arvestuse alguseks olev registreeritud ränne. 

Helerin Rannala, Statistikaameti juhtivstatistik

Rahvastikustatistikast pensioniea tõstmise valguses

Aprilli lõpus kuulutas president välja seaduse, mis tõstab 2026. aastaks vanaduspensioni ea 65 aasta peale. Vaatleme mõningaid statistilisi andmeid ja rahvastikuprognoosi järgnevaks neljaks aastakümneks ning uurime, mis on toimunud keskmise vanaduspensioniga lõppenud kümnendi teisel poolel.

Riigipensioni maksmist mõjutavad kesksed tegurid on poliitilised, demograafilised (rahvastiku struktuur) ja majanduslikud (loodav lisandväärtus). Poliitilisi tegureid võib lugeda mitmete allikate alusel kõige kaalukamateks, kuid neid see artikkel ei käsitle.

Rahvastiku struktuuri mõjutavad sünnid, surmad ja ränne. Ränne on rahvastikustatistika jaoks suurim peavalu ning praeguste rahvastikuandmete kasutamisel tuleb puudustega rändesündmuste hõlmamisel arvestada. Niisiis on pensioniea tõstmise valguses oluline prognoosida rahvastiku struktuuri 10, 20, 30 ja 40 aasta pärast. Selleks on abiks interaktiivne rahvastikupüramiid. Prognooside tegemisel on oluline eelduste õige valik ja täpsus. Eeldusi tuleb teha sündimuse, suremuse ja rände kohta.

Summaarne sündimuskordaja (elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul) peab rahvastiku säilimiseks olema vähemalt 2,1. Aastatel 1970–1980 oli see vahemikus 2,01–2,26 ning langes 1990. aastate suurte ühiskondlike ümberkorralduste ajal 1,28-ni. Uue sajandi esimesel kümnendil on kordaja hakanud taas tõusma ja oli 2008. aastal 1,66. Statistikaameti rahvastikuprognoosis on eeldatud, et kordaja kasvab ja jõuab 21. sajandi keskpaigaks eelmise sajandi seitsmekümnendate ja kaheksakümnendate tasemele.

Suremuse üldkordaja (surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta) kasvas 1990. aastate esimesel poolel järsult ning on seejärel langenud 1985. aasta tasemele. Oleme lähtunud eeldusest, et suremus väheneb ka edaspidi, mis toob kaasa oodatava eluea aeglase tõusu.

Rände prognoosimisel kasutame kaht stsenaariumi. Esimese puhul sisseränne tasakaalustab väljarände (rändesaldo on 0) ja teise puhul on kuni aastani 2013 rändesaldo negatiivne (väljaränne ületab sisserännet), seejärel kuni aastani 2026 kasvavalt positiivne (sisseränne ületab väljarännet) ning edaspidi alanevalt positiivne kuni sisse- ja väljarände tasakaalustumiseni 21. sajandi keskel. Muidugimõista vajavad sellised eeldused regulaarset ülevaatamist.

Kui võtame tinglikult pensionieaks 65 aastat, siis saame ülaltoodud eelduste tulemusel arvutada töötava rahvastiku ja pensioniealiste suhte (20–64-aastased / 65-aastased ja vanemad). Kõrgeim näitaja jääb 1980. aastate keskpaika (5,3). Ehk siis 1980. aastate keskpaigas oli 5,3 tööeas inimest ühe pensioniealise kohta (kuigi tol ajal oli tegelik pensioniiga madalam — naistel 55 ja meestel 60). Praeguseks on tööealiste ja pensioniealiste suhe juba ebasoodsam (3,6) ning prognoosi kohaselt muutub järjest ebasoodsamaks 2030 (2,7), 2040 (2,6), 2050 (2,2).

Kümne aasta vältel ei ole vanuserühmade 20–64 ja 65+ rahvaarvu omavaheline suhe palju langenud, kuid siiski, 3,9-lt 3,6-le. Selle sajandi esimesse kümnendi majandusse jäi nii tugeva kasvu kui ka korrektsiooni periood. Kümnendi teisel poolel (2005–2009) kasvas keskmine vanaduspension jõudsalt (keskmiselt 16,5% aastas), mis ületab selgelt tarbijahindade tõusu (keskmiselt 5,1% aastas). 2009. aastal oli Eesti majanduse kogutoodang 23% kõrgem kui 2005. aastal (koos hindade tõsuga), mis ühtlase kasvu puhul tähendaks, et majandus kasvab aastas keskmiselt 5,3%. Järeldusena võib ütelda, et vanaduspensionide osatähtsus majanduse kogutoodangust on viimastel aastatel kasvanud. Väga oluline näitaja on keskmise vanaduspensioni ja keskmise netopalga suhe. 2009. aasta keskmine palk on küll veel avaldamata, kuid kasutades avaldatud kvartalinäitajaid võib ütelda, et 2008. ja 2009. aastal on keskmine pension kasvanud palkadest kiiremini ning pension moodustab üle 40% netopalgast (2009. aastal koguni 47%). Seega võib ütelda, et vanaduspension on viimasel paaril aastal kasvanud kiiremini kui kogu majanduse toodang, palgad ja tarbijahinnad. Euroopa sotsiaalkindlustuse koodeks ütleb, et keskmine pension peaks olema vähemalt 40% palgast.

Rahvastikuprognoose vaadates tundub pensioniea tõstmine loogiline, sest rahvastik vananeb ja elab kauem. Pensioniealisi on rahvastikus järjest rohkem ja tööealiste osatähtsus väheneb. Pensionäride elatustaseme säilitamiseks on pensionid tõusnud.

 Priit Potisepp, Statistikaameti peadirektor