Tag Archives: rahvastikuloendus rahvastikuregister

REGREL. Rahvastikuregister on nagu Tallinn, mis ei saa kunagi valmis

Rahvastikuregister on märkamatult muutnud Eesti elanike suhtlust eri ametiasutustega. Veel paarkümmend aastat tagasi pidi näiteks passi või pensioni saamiseks esitama sünnitunnistuse. Praegu on riigil inimeste andmed olemas ja neid ei pea paberil ühest asutusest teise kandma.

Enel Pungas, siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna juhataja

Rahvastikuregister võeti kasutusele 2000. aastate alguses ja selle eesmärk on tagada kogu riigile ühesugused korrektsed isikuandmed. Nende alusel saavad kohaliku omavalitsuse ja riigiasutused ning eraettevõtted pakkuda inimestele teenuseid või suhelda nendega dokumente küsimata.

Rahvastikuregistrisse kantakse kõikide Eestis või välismaal elavate Eesti kodanike andmed. Välismaalaste andmed on registris Eestis elamise ajal. Registris on iga inimese kohta märkimisväärselt suur hulk andmeid, näiteks nimi, sünniaeg, isikukood, sünnikoht, kodakondsus, perekonnaseis, teovõime, hooldusõigused, elukoha- ja kontaktandmed, suhted (vanem, laps, abikaasa, eestkostja, eestkostetav). Registris on ka dokumendid, mille põhjal andmed rahvastikuregistrisse tekivad või mille põhjal muutuvad.

Register kui elusorganism

On suur töö tagada sellise hulga andmete õigsus ja usaldusväärsus. Rahvastikuregister on keerukas infosüsteem ja toimib nagu elusorganism. Sellel on justkui ainevahetus: pidevalt tuleb uusi andmeid juurde, neid töödeldakse ja jagatakse jälle välja. Rahvastikuregistrile toodab ja esitab iga päev andmeid sadakond asutust, ametnikke on neis omakorda tuhandeid. Tekkinud andmehulgaga tegelemiseks on vaja väga selgeid kvaliteedireegleid ja iga tegija peab teadma, mille eest ta vastutab.

Rahvastikuregister on ka rahvaloenduste tegemise alus. Ajalooliselt tähendas loendus inimeselt andmete küsimist. Elektroonilise info maailmas on osasid andmeid inimeselt õigesti kätte saada keeruline ja andmed on kvaliteetsemad registrites, näiteks juriidiline perekonnaseis. Inimesed vastavad loendajale tavaliselt oma enesetunde järgi, näiteks kui ei olda enam abikaasaga koos, siis tuntakse, et ollakse lahutatud, kuigi lahutust ei ole vormistatud. Sama on ka kodakondsusega: Eesti kodakondsuse kohta on riigil dokumenteeritud andmed sõltumata sellest, mida inimene loendajale ütleb.

Peresündmuste andmed

Pea 15 aasta jooksul on loenduste õnnestumise nimel paberarhiivist rahvastikuregistrisse kantud enne registri loomist koostatud Eesti perekonnaseisudokumentide (nt sünnid, abielud) andmeid. See tagab, et registris on inimese õige sünniaeg ja -koht, õiged andmed abikaasade, vanemate ja laste suhete kohta, samuti korrektne perekonnaseis. Püüame võimalikul palju kätte saada ka välismaal meie inimestega toimuvaid sündmusi. Paraku sõltub see paljuski inimestest endist. Eriti keeruline on kätte saada surmainfot nende Eesti kodanike kohta, kes on kaotanud sideme Eestiga ja omavad teise riigi kodakondsust.

Register on vajalik kõigile

Palju on räägitud, kui oluline on elukohaandmete kvaliteet rahvaloendusel. Värske rahvastikuregistri seadus annab uued võimalused tagada andmete parem kvaliteet. Näiteks kui korteri- või majaomanik teatab, et inimene ei ela tema ruumis, jääb elukohaandmete väli tühjaks. Seega suureneb vajadus hoida andmeid korras.

Peale selle on loodud uusi andmevälju, mille täitmine ei sõltu sellest, kas inimene andmeid esitab, vaid andmete olemasolu peavad tagama asutused, kes inimese kuhugi suunavad või paigutavad (nt tööle, hooldele, vanglasse).

Rahvastikuregister on oluline kõigile: inimesele, omavalitsusele, riigile ja erasektorile. Kuid register on nagu Tallinn, mis ei saa kunagi valmis, sest alati saab andmeid efektiivsemalt koguda, parandada nende kvaliteeti ja suurendada selle kaudu andmete usaldusväärsust.

REGREL-ile pühendatud artiklite sari tutvustab rahva ja eluruumide loenduse ettevalmistust ja metoodikat. REGREL-i kohta on rohkem infot Statistikaameti veebilehel.