Tag Archives: rahvastiku vananemine

Millisesse perre sünnivad lapsed?

Kogu Euroopa, sh Eesti ees on mitu demograafilist proovikivi – rahvastik vananeb, tööealise elanikkonna hulk väheneb ja lapsi sünnib vähe. Üks vahend nendega toime tulemiseks on luua Eestist peresõbralik riik, kus inimesed soovivad hea meelega lapsi saada ja kasvatada ning väärikalt vananeda, kindlustades, et Eesti rahvast saab suurenev rahvas.[1] Nende eesmärkide saavutamiseks on vaja kindlaks teha, millistesse peredesse sünnib rohkem lapsi.

Käesolevas blogiloos anname ülevaate, kuidas mõjutab lapsesaamist perepoliitika, peres juba kasvavate laste sugu ning millised on laste saamist soodustavad ja pärssivad tegurid.

Perepoliitika mõju laste vanusevahele

Eestis võeti 2003. aasta detsembris vastu vanemahüvitise seadus, millega soositakse laste järjestikuseid sünde. Kui järgmine laps sünnib alla kahe ja poole aastase vahega, siis määratakse hüvitis varasemate tulude alusel, juhul kui need olid suuremad. Seaduse tingimus avaldab suurt mõju järgmise lapse planeerimisele. Enne seaduse vastuvõtmist polnud laste vanusevahedes kuudes niivõrd suurt erinevust. Pärast vanemahüvitise seaduse vastuvõtmist planeeritakse sageli järgmise lapse sünd enne noorema lapse kahe ja poole aastaseks saamist. Seega, kui peres juba on väike laps, planeeritakse järgmise lapse sünd sageli alla 30-kuuse vanusevahega.

10_blogi

Laste soo mõju pereplaneerimisele

Kui peres on juba kaks last, siis kolmanda ja järgmis(t)e saamise tõenäosust võib mõjutada ka kahe esimese lapse sugu. Varasemates uuringutes on leitud, et paaril on suurem tõenäosus saada kolmas laps, kui kaks esimest on samast soost. Et saada ülevaadet, kas niisugune seaduspärasus võiks kehtida ka Eestis, on vaadeldud naisi, kelle sünniaasta on 1965 või hiljem ja kelle kaks esimest last on kas poiss-poiss, tüdruk-tüdruk, poiss-tüdruk või tüdruk-poiss. Kuna poisse sünnib pisut rohkem, siis ootuspäraselt on enam kahe pojaga peresid ja kahe tütrega peresid on keskmiselt vähem. Kaks erinevast soost esimest last on kokku 49,5%-l naistest.

Järgnevalt vaatame, kui tõenäoline on, et need neli erineva laste kombinatsiooniga peret saavad veel vähemalt ühe lapse. Ilmnes, et kahe samast soost lapsega peredesse sünnib natuke suurema tõenäosusega kolmas laps kui nendesse peredesse, kus juba on eri soost lapsed. Peredesse, kus on nii poeg kui ka tütar, sünnib kolmas laps veel umbes 29,4%-l juhtudest. Peredes, kus on juba kaks tütart, sünnib kolmas laps 33,1%-l ja kõige suurem tõenäosus kolmanda lapse sünniks on kahe pojaga peredes – 34%. Pelgalt statistika põhjal ei saa aga väita, et samast soost laste vanemad on saanud veel lapsi, sest soovisid ka teisest soost last. Tegemist võib olla lihtsalt sooviga saada kolmas laps, sõltumata soost. Igatahes on võimalus saada ka kolmanda lapsena poeg või tütar üsna võrdne. Poisse saadakse vaid 1‒2% suurema tõenäosusega – 100 tüdruku kohta 106 poissi. Tõenäosus saada teisest soost laps väheneb pisut, kui eelnevalt on juba kolm samast soost last, kuid jääb ikkagi üle 45%, mis sisuliselt ei ole märgatav vähenemine. Seega on võimalus saada erinevast soost lapsi alati enam-vähem võrdne.

12

Laste saamist soodustavad ja pärssivad tegurid

Logistilise regressioonanalüüsi abil vaatasime, millised tegurid soodustavad või pärsivad lapsesaamise tõenäosust. Mudelisse kaasati 2016. aasta 1. jaanuari seisuga Eestis elanud aktiivses sünnituseas (20‒44-aastased) naised. Neid oli kokku 218 000 ja neist 12% said järgneva kahe aasta jooksul lapse. Regressioonanalüüsi tulemused näitavad, et tõenäosust saada laps järgmise kahe aasta jooksul suurendab naise jaoks abielu, eluasemelaenu olemasolu ja kinnisvara omamine. See näitab, et lapse saamist soodustab teatav stabiilsus- ja kindlustunne. Samuti leidis kinnitust, et tõenäosus saada perelisa on suurem juhul, kui pere noorim laps on alla kahe ja poole aasta vana. Peale selle suurendab tõenäosust saada laps järgmise kahe aasta jooksul lahutus. Seda seletab asjaolu, et minnakse lahku, aga laps saadakse juba järgmise partneriga. Järgmise lapse saamise tõenäosust vähendab esimese lapse kõrgem vanus ‒ mida vanem on noorim laps, seda vähem tõenäoliselt sünnib järgmine. Samuti väheneb lapsesaamise tõenäosus koos naise vanusega.

Lähemalt loe sündimusest  Eesti Statistika Kvartalikirjast 4/2018. Artikkel annab ülevaate, kuidas mõjutab laste saamist rahvus, haridus, sissetulek, peres juba kasvavate laste sugu, perepoliitika, piirkondlikud erisused, kooseluvorm ning laste saamist soodustavad ja pärssivad tegurid.

Käesolev artikkel valmis andmekaeve projekti raames. Andmekaeve teenus võimaldab otsida vastuseid ühiskondlikul tasandil aktuaalsetele teemadele, tuginedes riikliku andmekaeve võimekusele.

[1] Laste ja perede arengukava 2012-2020.

Kadri RaidKadri Raid, Statistikaameti juhtivanalüütik

Alis TammurAlis Tammur, Statistikaameti juhtivanalüütik

Ligi kolmandik vanemaealisi peab oma tervist väga heaks

Vanemaealiste uuringu 2010. aasta andmetel pidas 50-aastasest ja vanemast elanikkonnast oma tervist suurepäraseks või väga heaks 30%. Samas kolmandik vanemaealisi külastas perearsti vähemalt viis korda aastas.

50-aastaste ja vanemate eestlaste seas oli oma tervist väga heaks või suurepäraseks pidavate inimeste osatähtsus 33%, mitte-eestlaste hulgas 22%. Linna- ja maa-asulates väga hea või suurepärase tervisega inimeste osatähtsus oluliselt ei erinenud. Näiteks suurepärase tervisega 50–54-aastaseid oli linnas 49% ja maal 51%.

Rohtudega ravitavate haiguste keskmine arv oli kõige suurem 75–79-aastaste vanuserühmas ja kõige väiksem 50–54-aastastel. Naistel oli keskmiselt rohkem rohtudega ravitavaid haigusi kui meestel. Lisaks ilmnes uuringust, et 90-aastastel ja vanematel oli keskmiselt vähem rohtudega ravitavaid haigusi kui vanemaealiste uuringu noorematel vanuserühmadel.

Medikamentidega ravitavate haiguste keskmine arv, 2010

Medikamentidega ravitavate haiguste keskmine arv, 2010

Haigustest esineb vanemaealistel kõige rohkem kõrget vererõhku — 47%-l. See terviseprobleem kimbutas kõige rohkem 75–79-aastasi. Lisaks kõrgele vererõhule esineb küllaltki palju ka artriiti, kõrget kolesterooli ja südameinfarkte. Vanemaealistel naistel esines kõikides vanuserühmades rohkem kõrget vererõhku ja artriiti, meestel enam südameinfarkti.

Positiivne on see, et enamik vanemaealistest väidab, et igapäevase enesehoolduse ja endaga toimetulekuga neil probleeme pole. Siiski on vanemaealiste seas ka inimesi, kellel on igapäevase toimetulekuga tõsiseid raskusi —kõige rohkem 85–89-aastaste seas. See võib tuleneda näiteks sellest, et mida vanem on inimene, seda rohkem esineb tal erinevaid haigussümptomeid — ligi 40% 85–89-aastasi kannatab nelja või rohkema haigussümptomi all, 50–54-aastastest 9%.

Mida rohkem on sümptomeid ja haigusi, seda rohkem külastatakse ka erinevaid tohtreid. Sagedat arstiabi kasutavad kõige rohkem 75–85-aastased. Sagedaks arstiabi kasutamiseks loetakse seda, kui inimene külastab erinevaid arste rohkem kui viis korda 12 kuu jooksul. Perearsti juures käivad vanemaealised aastas enamasti 2–4 korda. Kolmandik 50-aastastest ja vanematest käis aasta jooksul perearsti visiidil viis ja rohkem korda.

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis.

Andmed põhinevad Euroopas korraldataval vanemaealiste paneeluuringul SHARE (The Survey of Health, Ageing and Retirement in Europe), millega kogutakse infot vanemaealiste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta. Eestis toimus uuring esmakordselt 2010. aastal Statistikaameti, Sotsiaalministeeriumi, Tallinna Ülikooli, Tervise Arengu Instituudi ning Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni koostöös. 2013. aastal toimub Eestis uuringu teine laine, Euroopas käib SHARE viienda laine küsitlus.

Kaia Kabanen, Statistikaameti analüütik