Tag Archives: raamatulugemine

Kes kardab e-raamatut?

Suur osa meie elust on kolinud helendavate ekraanide taha. Nii ka hulk raamatutest. Kes on need inimesed, kes eelistavad krõbisevate raamatulehekülgede keeramise asemel saada oma lugemiselamuse kätte digiseadmest?

Tekst: Maali Käbin, statistikaameti analüütik

Statistikaameti korraldatud kultuuris osalemise uuringu andmetel oli 2017. aasta jooksul lugenud raamatuid 69% vähemalt 15aastastest Eesti elanikest ja 44,5% oli endale raamatuid ka ostnud. E-raamatuid oli soetanud 5,4%.

raamat2-01Iga aastaga ilmub Eestis üha rohkem e-teoseid. Näiteks aastal 2018 anti Eestis välja 1628 e-raamatut, seda on eelnenud aastaga võrreldes ligi veerandi võrra rohkem.

E-raamatuid eelistavad mehed ja noored

E-raamatuid loevad meelsamini mehed (13,9%), naistest eelistab digiraamatuid  6,6%. E-raamatud on populaarseimad 20–29aastaste hulgas, kellest 17,5% eelistab lugeda e-raamatut. Iga neljas selles vanuses mees valiks pigem e-raamatu kui võtaks kätte paberraamatu.

02-01

Kui palju e-raamatuid ostetakse?

Andmed näitavad, et lugemishuvi ei mõjuta kuigivõrd, kas raamat on digitaalne või paberil. E-raamatute ostjad on ka üldiselt kirglikud raamatulugejad: 72,6% neist, kes ostsid e-raamatuid, olid viimase aasta jooksul soetanud endale ka paberraamatuid. Paberraamatute ostjatest ostis e-raamatuid 8,7%.

Aasta jooksul ostis 57% e-raamatu lugejatest kuni kolm e-raamatut, 19% neli kuni kuus e-raamatut ning ligi veerand lugejatest soetas vähemalt seitse raamatut. Ostetud paberraamatute arv oli sarnane – üle poolte raamatulugejatest ostis kuni kolm paberraamatut ja vähem oli neid, kes soetasid endale rohkem raamatuid.

01-01

Kõige innukamalt soetavad endale e-raamatuid 45–64aastased e-raamatuhuvilised, kellest peaaegu pooled ostsid aasta jooksul vähemalt neli e-raamatut. Tagasihoidlikumalt ostavad endale digiraamatuid vähemalt 65aastased lugejad ja ka nooremad, 15–24aastased. Eakamad eelistavad raamatuid lugeda rohkem paberilt ja laenutada teoseid raamatukogudest, kuid noored, kes ise veel ei teeni, ei taha kulutada raha e-raamatutele.

Kui palju raha kulub e-raamatutele?

E-raamatute ostjatest kulutas 40% vastanutest aastas digiraamatutele kuni 20 eurot ning 41% vastanutest 21–100 eurot. Leidus ka eriti tulihingelisi e-raamatusõpru, kes olid aasta jooksul digilugemisse investeerinud üle 500 euro.

Kas e-raamatute populaarsus suureneb või väheneb? Kas ka järgnevatel aastatel antakse Eestis välja järjest rohkem e-raamatuid? Kas tulevikus väheneb eakamate  e-raamatupelglikkus? Neile küsimustele annab vastuse juba 2020. aastal korraldatav kultuuris osalemise uuring ning statistikaameti järgmiste aastate regulaarstatistika.

Allikad:

* Väljaantud e-raamatute arv põhineb rahvusraamatukogu sundeksemplaride andmetel.

* E-raamatute eelistamise ja ostmise andmed on pärit 2017. aastal korraldatud  kultuuris osalemise uuringust.

 

Eesti elanikud eelistavad lugemist kinole

Euroopa Liidu kultuuristatistikat uurides selgub, et Eesti täiskasvanud elanikud käivad vähem kinos, ent loevad rohkem kui Euroopa elanik keskmiselt.

Kultuuristatistika jääb enamasti majandus- ja muu sotsiaalstatistika varju, seda püüab kompenseerida tänavu Eurostatis üllitatud mahukas kultuuristatistika taskuväljaanne. Mitmed elanikke puudutavad näitajad kannavad selles küll aastaarvu 2006–2007 (noil aastail oli mõnele isiku-uuringule lisatud kultuurimoodul), kuid ega kultuuri tarbimine või kultuuris osalemine muutu üleöö.

Kultuuritarbimise puhul selgub, et kõige rohkem käivad kinos Põhjamaade ja kõige vähem Baltimaade elanikud. Kolmveerand 25–64-aastastest Eesti elanikest ei käinud aasta jooksul kordagi kinos, Euroopa Liidus ei teinud seda pooled, kinolembelisel Islandil vaid kolmandik.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Parem on lugu esituskunstidega. Vähemalt kord aastas oli kontserdil või teatris käinud 57% Eesti 25–64-aastastest, Euroopa Liidus 44%. Kõige kehvem oli olukord Bulgaarias — vaid iga kuues oli korra aastas käinud kontserdil või teatris. 

Eriti uhke võib Eesti olla oma lugemislembuse üle. Neid riike, kus aasta jooksul vähemalt iga kuu kohta ühe raamatu lugenud 25–64-aastaste osatähtsus ületab 30% oli vaid kolm: Soome, Rootsi ja Eesti. Lisaks luges Eestis kaks kolmandikku sellevanustest peaaegu iga päev ajalehte ja vaid paar protsenti ei lugenud lehti üldse, seda olenemata soost. Võrdluseks — samavanustest naistest Itaalias ei lugenud üldse lehti 38%.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Sama teatmiku paar tabelit 25–64-aastaste kultuuris aktiivse osalemise kohta jätavad aga õhku küsimärgi. Vaadeldes isikute osatähtsust, kes viimase 12 kuu jooksul on vähemalt korra lauldes, tantsides, pilli mängides või näideldes avalikult esinenud, olid tulemused väga erinevad. Ungaris oli nende osatähtsus 2%, Soomes 11% ja Eestis isegi 40%. Juba tahaks rääkida “laulupeo efektist”, kuid siiski — igast viiest kaks? Isegi koos kooliealistega ei küüni meie kooride, orkestrite ja rahvatantsurühmade liikmete arv säärase tulemuseni. Ja kas siis ungarlased ei laula ja tantsi? Tundub, et rahvuskeelde tõlgituna on küsimused jätnud võimaluse erinevateks tõlgendusteks ja tõde on lähemal väärtusele iga üheksas-kümnes, vähemalt selline oli tulemus enamikul riikidel. Pilk uuringu kodustele tulemustele paljastab, et Eesti puhul on Eurostat näpuvea teinud ja lihtsalt esinemise tegelemisega ära vahetanud. Eesti kõrval oli sama viga ka mitme teise riigil andmetes. 

Aavo Heinlo, Statistikaameti peaanalüütik 

Põhjalikum ülevaade Eurostati väljaandes „Cultural statistics“(ilmus 14.04.2011). Uudisnoppeid statistika vallast saab lugeda Statistikaameti kvartalikirjadest.