Tag Archives: puhkus

Eestimaalaste peamine reisisiht oli mullu Läti

Statistikaameti andmetel tegid Eesti elanikud 2017. aastal 1,3 miljonit ööbimisega välisreisi, neist ligi pooled naaberriikidesse. Kui varasematel aastatel oli kõige populaarsem sihtkoht Soome, siis mullu külastasid Eesti elanikud kõige enam Lätit, kuhu tehti kolmandik ööbimistega välisreisidest.

2017. aastal tegid Eesti elanikud naaberriikidesse 606 000 ööbimisega välisreisi. Peale Läti olid populaarsuselt järgmised sihtkohad Soome ja Venemaa, järgnesid Rootsi ja Leedu.

Ka Läti elanike jaoks oli Eesti väga populaarne reisisihtkoht. Läti statistikaameti andmetel reisisid 2017. aastal Läti elanikud Eestisse 173 000 korral, mis moodustas 14% kõikidest Läti elanike ööbimisega välisreisidest ja üle kolmandiku kõikidest Läti elanike reisidest naaberriikidesse.

Reisimiseks populaarseim aastaaeg on suvi

Kõige enam ehk kolmandik (33%) ööbimisega välisreisidest teevad Eesti elanikud III kvartalis ehk suvel. II ja IV kvartalis kummaski toimub umbes 23% ööbimisega välisreisidest ning kõige vähem I kvartalis (21%).

Suurem osa ööbimisega välisreise kestab 1–3 ööd, millest võib järeldada, et eelistatakse sõita nädalalõpuks. 2017. aastal kestsid ligi pooled (48%) välisreisidest 1–3 ööd. Umbes kolmandik reisidest kestsid 4–7 ööpäeva ja veerand üle 7 ööpäeva. Viimase kümne aasta jooksul on 1–3-päevased välisreisid olnud jätkuvalt kõige populaarsemad.

Euroopa Liidu kodanikest reisivad kõige enam Luksemburgi elanikud

Eurostati andmete kohaselt reisivad EL liikmesriikide elanikest kõige rohkem kõrge elatustasemega Luksemburgi elanikud, kes tegid 2016. aastal 100 elaniku kohta 300 ööbimisega välisreisi. Neile järgnesid Soome, Küpros ja Iirimaa, mille elanikud reisisid aastas 100 elaniku kohta ligi 200 korda. Eesti elanikud paiknevad ühel pulgal Maltaga, kus aastas reisiti 100 elaniku kohta üle 100 korra. Kõige vähem reisivad kodumaalt väljapoole Rumeenia elanikud ehk 100 elaniku kohta keskmiselt kuus korda. Seda võib seostada Rumeenia elanike madalama elatustasemega, mis mõjutab nende reisimisvõimalusi.

Inimeste reisi eesmärk on erinev: puhkus, tuttavate/sugulaste külastamine, töölähetus jne. Kui eelnevalt selgus, et Rumeenia elanikud reisivad Euroopa Liidu teistest elanikest kõige vähem, siis huvitav on see, et peaaegu kõik (99%) rumeenlaste ööbimistega välisreisidest on olnud puhkusereisid või sugulaste/tuttavate külastused. Ka Rootsi ja Poola elanikud teevad ööbimisega välisreise peamiselt puhkamise eesmärgil. Eesti elanikud on aga reisimiseks leidnud ilmselgelt alternatiivse põhjuse (töö-, äri- ja ostlemisreisid), kuna Eesti paikneb selles riikide pingereas viimasel kohal.

Välisreisil kulutavad enim raha Prantsusmaa, kõige vähem Ungari elanikud

Kõige rohkem raha ühe inimese kohta kulutavad reisil olles Prantsusmaa elanikud – keskmiselt 1017 eurot. Neile järgnevad Küpros (990 eurot) ja Malta (912 eurot). Eesti elanikud kulutavad reisil keskmiselt 566 eurot ehk ligi poole vähem kui prantslased. Kõige vähem kulutavad välisreisil Sloveenia ja Ungari elanikud, vastavalt 335 ja 312 eurot. Selline kulutuste erinevus riigiti võib tuleneda ka sihtriigist. 2016. aastal reisisid Prantsusmaa elanikud enim Hispaaniasse (19%), Itaaliasse (13%) ja Ameerika Ühendriikidesse (8%). Ungarlased aga Saksamaale (16%), Austriasse (13%) ja Rumeeniasse (12%). Seega võib järeldada, et reisil kulutatav summa on mingil määral seotud sihtriigi elukallidusega ja pingerida on moodustunud selle järgi, millistesse riikidesse inimesed reisivad.

Läti elanikud kulutavad ööbimisega välisreisil keskmiselt 341 eurot, ehk 225 eurot vähem kui Eesti elanikud. Selle põhjuseks võib olla Läti oma lennufirma olemasolu, mis viib otse ja keskmiselt soodsamalt paljudesse sihtkohtadesse.

Eestimaalased on ööbimisega reiside arvukuselt teiste Euroopa Liidu riikidega võrreldes üsna eesotsas. Raha kulutab eestimaalane reisil Euroopa keskmisest aga vähem ning ööbimisega välisreisidel käib muudel põhjustel kui puhkamas.

 

 

Pille-Riin Järv, Statistikaameti praktikant

 

Metoodika

Statistikaamet korraldab turismi uuringut alates 2016. aastast. Küsitlusi tehakse iga kuu ja küsitakse eelmise kuu jooksul lõppenud sisereiside ning eelmise kahe kuu jooksul lõppenud välisreiside kohta. Varasematel aastatel uuriti Eesti elanike reisimist mõne teise uuringu lisana. Uuringus kogutakse andmeid vähemalt 15-aastastelt Eesti elanikelt. Iga aasta on valimis 10 000 isikut. Avaldatakse nii kvartali- kui ka aastaandmeid. Uuringu avaliku huvi peamised esindajad on Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, EAS Turismiarenduskeskus ja Eesti Pank. Detailsemad andmed statistika andmebaasis.

Eesti külanimed pakuvad suvepuhkuseks tegevust

Eesti 4700 külast ligi 90 kannab käskivas kõneviisis nime. Puhkust planeerides saab neist põneva matkaraja kokku panna.

Eesti igasse maakonda jätkub külasid, mille nime häälduspikkust veidi moonutades saab võimalike tegevuste pingerea.

Ülekaalukalt on kõige rohkem käskivas kõneviisi külanimesid Lääne-Viru maakonnas (15): Katku, Kurna, Küti, Loksu, Loobu, Määri, Piilu, Piira, Sae, Suigu, Tapa (loodetavasti ei tõlgenda keegi seda üleskutsena!), Triigi, Tudu, Vasta, Võsu.

Järgnevad Võru maakond 9 tegevust pakkuva külanimega: Haki, Helbi, Lapi, Loosi, Lusti, Pritsi, Põru, Sandi, Tiri ning Harju maakond 8-ga: Kosu, Kurna, Loo, Sae, Triigi, Tuula, Vahi, Vääna.

Hiiu, Saare, Tartu ja Viljandi maakonnas on käskivas kõneviisis 6 külanime, Järva, Pärnu ja Valga maakonnas 5 ning Rapla maakonnas 4.

Lääne maakonnas 3 (Ammuta, Päri, Risti), Ida-Virumaal 2 (Matka, Varja) ja Põlvamaal 1 (Puuri).

Puhka Eestis! Loomingulist puhkust!

Vaata täpsemalt külade asukohta

 

 

Ülle Valgma, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist

Iga kümnes laps kogeb materiaalset ilmajäetust

Statistikaameti andmetel oli 2017. aastal 0–17-aastaste materiaalse ilmajäetuse määr 10,7% ja seda koges ligi 26 600 last. Materiaalset ilmajäetust kogevate lastega leibkondadest 37%-l nappis raha ettenägematuteks kuludeks ning iga neljas selline pere ei saanud endale võimaldada kord aastas nädalast puhkust kodust eemal.

Aastal 2005 oli laste materiaalse ilmajäetuse määr 27,2% ning hakkas seejärel aasta-aastalt vähenema, jõudes 2008. aastaks 12,8%-ni. Majanduskriis mõjutas ka laste olukorda ja nende materiaalse ilmajäetuse määr tõusis 2010. aastaks 24,6%-ni. Seejärel on olukord iga aastaga paranenud.

Pered eelistavad pigem reisida kui hoida vaba raha ettenägematuteks kulutusteks

Lapsed ei tunneta kõikide vaesuse mõõtmisel kasutatavate komponentide mõju oma elule ühetaoliselt. Lastele on oluline vahetu kogemus ja nende elu igapäevasündmused, näiteks reisimine. Väga levinud on komme, et pärast koolivaheaega jagatakse õpetaja juhatusel vaheajamuljeid kaaslastega ning selle juures on olulisimad vaheajareiside sihtkohad ja muljed nähtust. Eesti lastele on tavapärased reisid Euroopas, aga jõutakse ka kaugemale. Kui laps on sunnitud ütlema, et tema koolivaheajal kuskil käia ei saanudki, siis ilmselgelt on sel otsesed tagajärjed tema enesehinnangule. Seevastu on lastele võõras komme muretseda kaugema tuleviku pärast. Seetõttu ei tunneta nad nõnda valusalt ootamatute kulutuste tarbeks raha puudumist leibkonnas.

Huvitav on tõsiasi, et aastatel 2005–2008 oli ligikaudu poole võrra enam neid lapsi, kes ei saanud reisida, kui neid, kelle peredel ei olnud raha ootamatuteks kuludeks. Aastatel 2010–2013 oli võimaluse puudumine nädalaseks puhkuseks ja raha puudumine ettenägematuteks kulutusteks saanud materiaalset ilmajäetust kogevate laste peredes ühesuguse osatähtsuse. Aastaks 2017 on ilmnenud selge trend, et pered eelistavad pigem reisida kui hoida vaba raha ettenägematuteks kulutusteks.

Lastega leibkondade hulk, kus napib raha ettenägematuteks kuludeks, oli 2017. aastaks võrreldes 2005. aastaga suurenenud (vastavalt 35,3%-lt 36,7%-le), samal ajal kui nende laste arv materiaalse ilmajäetusega leibkondades, kes ei saanud võimaldada endale kord aastas nädalast puhkust kodust eemal, vähenes 65,1%-lt 2005. aastal 24,9%-le 2017. aastal.

Lõpetuseks ja lohutuseks mõttetera tundmatult: „Elu Maa peal on kallis, kuid see sisaldab ka iga-aastase tasuta reisi ümber Päikese.“

 

 

Anu Õmblus, Statistikaameti analüütik

 

Metoodika

Laste materiaalse ilmajäetuse näitajad põhinevad Eesti sotsiaaluuringu andmetel, mida Statistikaamet korraldab 2004. aastast.

Materiaalse ilmajäetuse määr – nende isikute osatähtsus, kes ei saa endale lubada vähemalt kolme komponenti järgmistest:

1) üüri- ja kommunaalkulude tasumine;
2) kodu piisavalt soojana hoidmine;
3) ettenägematud kulutused;
4) üle päeva liha, kala või nendega samaväärseid valke sisaldava toidu söömine;
5) nädalane puhkus kodust eemal;
6) auto;
7) pesumasin;
8) värviteler;
9) telefon.

Materiaalse ilmajäetuse korral näitab aasta uuringuaastat.

Unistad suvepuhkusest asustamata paigas?

2011. aasta rahvaloenduse andmete põhjal Eesti territooriumi rahvastikutihedust aluseks võttes leiab inimasustuseta paiku nii mandrilt kui ka saartelt.

Suvepuhkuste aeg läheneb ning kes meist poleks unistanud mõnusast ja rahulikust puhkusest inimasustusest võimalikult kaugel? Eesti territooriumil on inimasustusest 5 kilomeetri kaugusele jäävaid asustamata paiku nii mandril kui ka saartel. Kui lisada leitud punktidele 2014. aasta Ilmateenistuse andmete põhjal suvine keskmine temperatuur, sademete hulk, päikseliste tundide arv päevas ning tundub, et päevitamiseks ja raamatulugemiseks idülliline ja meelirahustav paik ongi leitud, siis kaardile vaadates selgub, et enamik sellised punkte asub loodus- või maastikukaitsealal. Seega peaks sinna puhkusele minnes arvestama, et enamikul juhtudel on tegemist soiste aladega, kus kaunite loodusvaadete imetlemisel pakuvad seltsi sääsed ja muud pinisejad ning maastik on sobiv pigem aktiivseks puhkuseks – matkamiseks.

Kus sellised paigad siis asuvad? Kui mõnes maakonnas paiknevad inimesed üsna hajali ja maakonna territooriumil inimasustusest vähemalt 5 kilomeetri kaugusele jäävat asustamata paika ei leidu, siis Harju, Hiiu, Ida-Viru, Lääne, Lääne-Viru ja Tartu maakonnas on selliseid paiku mitu. Inimasustusest kõige kaugemal asuvad Uhtju saared Lääne-Virumaal, kuhu tavakodanik pääsebki alles juuli teisest poolest. Võrreldes teiste „üksikute paikadega“ on Uhtju saarte suvine ilmastik ka kõige päikselisem ja kuivem (keskmine temperatuur 17–18°C, 10–11 tundi päikesepaistet päevas ja vähe sademeid). Suvine keskmine temperatuur on üle 17°C ka Hiiumaa laidudel, Allirahu laiul Saaremaal ning Soomaal Pärnumaal, kuid viimases paigas on suurem võimalus jääda vihma kätte. Enne laidude kaitseala külastamist tasub uurida ka kaitseala kaitse-eeskirja ja küsida kaitseala valitseja nõusolekut.

Inimasustusest kõige kaugemale jäävate paikade leidmiseks on 2011. aasta rahva ja eluruumide loendusel loendatud elukoha punktide ümber moodustatud piirkonnad (Thiesseni polügonid), mille hulgast on välja valitud kõige suurema pindalaga piirkonnad ja uuritud nende piirkondade ristumiskohti. Suurema pindalaga piirkonnad viitavad hõredamale asustusele (eluhoone kohta on rohkem looduslikku pinda) ja seetõttu on selliste piirkondade ristumiskohti nimetatud inimasustusest kõige kaugemale jäävateks paikadeks.

Mai on looduskaitsekuu. Veel saab osaleda Keskkonnaameti korraldatud põnevatel matkadel.

Berit Hänilane, Statistikaameti geoinfo juhtivspetsialist