Tag Archives: põllumajandustoodang

Isevarustatus puuvilja, köögivilja ja kartuliga on madal

Eestis tarbitud kartulist tootsime 2018. aastal ise umbes 80%, värskest köögiviljast veidi alla poole ning värsketest puuviljadest ja marjadest 12%. Seejuures ei näita madal isevarustatuse tase mitte niivõrd Eesti tootmisvõimekust, vaid odava importkauba tõttu kujunenud turuolukorda, mis Eesti tootjad raskustesse seab.

Kartuli import suureneb ja kodumaine saak väheneb

Eelmisel aastal imporditi kartulit koos teistes toodetes sisalduva kartuliga ligi 50 000 tonni ning viimase seitsme aasta jooksul on see aina kasvanud. Samal ajal toodeti Eestis kartulit kokku 88 000 tonni ning eksporditi ligi 10 000 tonni. Kodumaise kartuli kasvupind ja sellega koos saadav saak on aastatega pidevalt vähenenud.

Arvestades kodumaist saaki, impordi-ekspordi bilanssi ja hinnangulist seemne, kao ja loomasööda kulu, tuleb tarbitud kartuli koguseks seega 112 000 tonni. Ehk 79% vajaminevast kartulist tootsime ise. Eelmisel aastal söödi inimese kohta aastas arvestuslikult 85 kg kartulit ehk keskmiselt kaks kartulit päevas. Aastate lõikes on kartuli tarbimine meie toidulaual kerges langustrendis.

Vähem kui pool söödud köögiviljadest toodeti Eestis

Värsket köögivilja imporditi eelmisel aastal Eestisse üle 84 000 tonni. Kodumaine saak oli samal ajal kokku ligi 64 000 tonni ehk palju väiksem kui import. Kodumaise köögivilja osas on arvestatud nii avamaaköögivilja kui ka kasvuhoonetes kasvatatut. Kodumaine saak katab nii suuremates üksustes müügiks toodetud kogused kui ka põllumajanduslikes kodumajapidamistes oma tarbeks toodetud kogused, mis poodi ja turule kunagi ei jõua.

Kuna tarbimine oli umbes 132 000 tonni, siis tootsime ise alla poole (48%) tarbitud värskest köögiviljast. Isevarustatuse tase on viimase kolme aastaga aina langenud. Arvestus hõlmab vaid värskeid saadusi, seega sisaldab Eesti tarbimine potentsiaalselt ka Eestis töötlemiseks minevat kogust (viimane võib sisaldada ka eksporditavate toodete kogust).

Puuviljadest tarbisime põhiliselt importkaupa

Eesti puuvilja- ja marjasaak ulatus eelmisel aastal veidi üle 9000 tonni. Tegemist oli viimase kaheksa aasta suurima saagiga. Sellest hoolimata on saak impordiga võrreldes väike, sest puuviljade ja marjade import ulatus ligi 83 000 tonnini. Osaliselt on see tingitud tsitruselistest ning teistest eksootilistest puuviljadest ja marjadest, mida Eestis ei kasvatata. Samas lubab Eesti kliima teatud puuvilju ja marju ka ise kasvatada, kuid importkaubaga konkureerida on raske. Kokku tarbiti Eestis arvestuslikult veidi üle 79 000 tonni puuvilju ja marju, millest kodumaal toodetuga kaeti veidi alla 12%.

Tuleb arvestada, et kirjeldatud viisil leitav isevarustatuse tase ei näita Eesti potentsiaalset tootmisvõimekust, vaid turuolukorrast lähtuvat taset. Et aga tootmismahte ei ole võimalik väga kiiresti muuta, saab sellest siiski teha järeldusi ka toidujulgeoleku kohta.

Kui puuvilja, köögivilja ja kartuli osas vajame tarbimiseks arvestataval määral importkaupa, siis näiteks teravilja osas, sh nisu ja odra puhul ületab eksport kordades importi.

Täpsemat infot põllumajandussaaduste tootmise kohta leiad siit ja siit.

Eve_ValdveeRohkem infot Statistikaameti juhtivanalüütik Eve Valdvee

 

Metoodika

Põllumajandussaadustega isevarustatus arvutatakse toodangu ja tarbimise suhtena. Eestis tarbitud põllumajandussaaduste koguseid arvutab Statistikaamet kasutades toodangu ja ekspordi-impordi andmeid. Kartuli puhul sisaldab arvestus ka kartulist tehtud tooteid, köögivilja ning puuvilja ja marjade puhul peetakse arvestust vaid värskete toodete osas.

Eesti põllumajandussaaduste eksport viimase 20 aasta jooksul

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade tootmine on aegade jooksul olnud üks tähtsamaid Eesti majandusharusid. Selle kaubagrupi osatähtsus Eesti koguekspordis on aastatel 1993–2013 jäänud vahemikku 10–20%, kusjuures väljavedu on suuresti mõjutanud sanktsioonid, kvoodid, toetused, majanduslangus ja poliitilised arengud.

Lähiturgudel on oluline roll

Statistikaameti andmetel eksporditi 2013. aastal Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu sajasse, 2010. aastal 82 riiki. Ekspordi peamisteks sihtriikideks on meie lähiriigid, kuid kaupu veetakse peaaegu kõikidesse maailmajagudesse. Kui vaadata kaardilt, siis Euroopa 51 riigist on katmata vaid mõni väike laik – Liechtenstein, Andorra, Kosovo, Vatikan ja Monaco, kuhu 2013. aastal ei eksporditud ühtegi Eesti päritolu põllumajandussaadust ega toidukaupa. Aasias asuvast 49 riigist on Eesti tooteid eksporditud 27-sse, Aafrika 59 riigist 13-sse. Ameerika 53 riigist 13-sse viiakse Eesti päritolu tooteid. Austraaliat ja Okeaaniat vaadates on näha, et Eesti ekspordib vaid Austraaliasse ning 2013. aastal Antarktikasse Eestist põllumajandussaadusi ja toidukaupu ei eksporditud.

Pollumajanduse_export_valisriikidesse

Kuni 1998. aastani veeti põllumajandussaadusi ja toidukaupu peamiselt Venemaale, mille osatähtsus Eesti vastavas ekspordis ulatus 1994. aastal koguni 44%-ni. Tähtsad ekspordi sihtriigid üheksakümnendatel aastatel olid veel Holland, Läti, Leedu ja Ukraina. Venemaa osatähtsus hakkas kahanema koos rubla väärtuse vähenemisega ja 1999. aastaks kahanes Venemaa osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 9%-ni. Samal ajal suurenes aga väljavedu Hollandisse ja Lätti. Läti osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis on 1998. aastast alates olnud 15–20%. Madalseis Venemaale ekspordis jõudis kätte 2003. aastal, kui väljavedu sinna moodustas vaid 4% Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist. 2004. aastal elavnes eksport Venemaale ning 2013. aastal oli Venemaa kõige tähtsam Eesti põllumajandustoodete ja toiduainete ekspordi sihtriik, kuid tema osatähtsus selles ekspordis oli langenud 19%-ni.

Pärast 2004. aastat on oluliselt suurenenud Soome ekspordi osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveos. Kui 1993. aastal oli Soome osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 6%, siis 2004. aastal 11% ning 2013. aastal juba 17%. Samas on vähenenud Hollandisse, Saksamaale ja Ukrainasse väljaveo osatähtsus – see on nende riikide puhul kahanenud vähemaks kui 5%. Ekspordi vähenemist Ukrainasse mõjutas oluliselt vabakaubanduslepingu katkemine. Kui enne EL-iga liitumist eksporditi peamiselt Hollandisse ja Saksamaale, siis pärast seda on kasvanud lähiturgude – Leedu ja Soome – osatähtsus Eesti põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis.

Väljaveo peamised sihtriigid ja nende osatähtsus ekspordis 1993-2013

Pärast 2009. aasta majanduskriisi on Eesti põllumajandussaadustele ja toidukaupadele otsitud aktiivselt uusi turgusid. Suurenenud on eksport Aasia ja Aafrika riikidesse. Olulisteks uuteks sihtriikideks on saanud Saudi Araabia ja Iraak, kuid kaupu on välja veetud ka sellistesse eksootilistesse maadesse nagu Fääri saared, Aruba, Singapur, Egiptus, Gröönimaa. Euroopas on uueks sihtturuks kujunenud Bosnia ja Hertsegoviina. 

Peamised ekspordiartiklid on piimatooted ja kala

Aastail 1993–2013 olid Eesti tähtsamateks ekspordiartikliteks piim ja piimatooted ning kalad ja vähilaadsed (enamasti krevetid). Kõige suurem – 37% kogu vastava ekspordi väärtusest – oli piima ja piimatoodete ekspordi osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade väljaveos 1997. aastal. 2013. aastal oli see osatähtsus langenud 17%-ni. Selles kaubagrupis olid 2013. aastal peamised ekspordiartiklid piim ja rõõsk koor (eksport 86,8 mln eurot) ning juust (70,3 mln), teisi tooteid – vadakut, jogurtit ja võid – müüdi ligikaudu 10 miljoni euro väärtuses.

Kalade ja vähilaadsete ekspordi osatähtsus oli suurim 2000. aastal – 29%. Kõige raskem oli kalade ja vähilaadsete eksportijatele 2008. aasta, mil selle kaubagrupi toodete ekspordi osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli vaid kaheksa protsenti. Selle kaubagrupi peamisteks ekspordiartikliteks olid 2013. aastal külmutatud kala (eksport 59,6 mln eurot), kalafilee (39,8 mln), kuivatatud, soolatud ja suitsutatud kala (34,3 mln) ning krevetid (24,1 mln).

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade osatähtsus ekspordis 1993-2013Enne Euroopa Liiduga liitumist veeti Eestist märkimisväärses rahalises väärtuses välja lihast ja kalast tooteid. Nende osatähtsus kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli 1996. aastal 28%, kuid 2013. aastaks oli see osatähtsus vähenenud viie protsendini. Selle kaubagrupi toodetest eksporditi 2013. aastal enim kalatooteid ja -konserve (23,4 mln eurot), lihast ja rupsist konserve (17,3 mln) ning vorste (14,6 mln).

Suurima kasvuga on pärast Euroopa Liiduga liitumist olnud jookide, alkoholi ja äädika kaubagruppi kuuluvate toodete eksport. Selle kaubagrupi toodete ekspordi suurim osatähtsus põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis – 28% – oli 2007. aastal. Majandussurutise tingimustes aga väljavedu järsult vähenes ning 2008. aastal oli selle kaubagrupi toodete osatähtsus kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis 18%. Viimastel aastatel ei ole selle kaubagrupi toodete väljavedu oluliselt suurenenud. Samas tuleb märkida, et näiteks Eesti päritolu õllele on leidunud majandussurutise järel uusi turge ja selle müük on kasvanud.

Oluliselt on pärast EL-iga liitumist suurenenud teravilja (nisu, oder) ja toiduvalmististe (sh pärm, kastmed, supid, puljongid) eksport. Teravilja ning toiduvalmististe ekspordi osatähtsus oli 2013. aastaks kasvanud kaheksa protsendini.

Enim eksportijaid on Harjumaal

Eestis on enamikel maakondadel kujunenud oma olulised ekspordiartiklid. Näiteks kalandusega tegeletakse peamiselt Pärnu ja Lääne maakonnas, piimandusega Ida-Viru, Järva ja Võru maakonnas, lihatootmisega Lääne-Viru ja Valga maakonnas ning teraviljakasvatusega Viljandi maakonnas. Samuti on mitmeid maakondi ja linnu, kus on ainult sellele maakonnale või linnale omane ja suure osatähtsusega eksporttoode, näiteks Jõgeva maakonnas rapsiõli, Pärnu linnas kalafilee ning Rapla maakonnas pärm.

2013. aastal oli kõige rohkem – 328 – põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksportijaid Harju maakonnas ja Tallinnas. Järgnesid Tartu maakond koos Tartuga ning Pärnu maakond koos Pärnuga (20–49 eksportijat), seejärel Ida-Viru, Lääne-Viru, Võru ja Saare maakond (10–19 eksportijat). Ülejäänud maakondades oli 2013. aastal alla 10 põllumajandussaaduste ja toiduainete eksportija.

Täpsemalt saab lugeda Eesti põllumajandustoodete ekspordi kohta aastatel 1993–2013 Statistikaameti väljaandest Eesti Statistika Kvartalikiri 4/14 (ilmus 23.12.2014).

Mirgit Silla, Statistikaameti vanemstatistik

Evelin Puura, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Ilmus teatmik “Põllumajandus arvudes 2009”

Täna ilmus teatmik “Põllumajandus arvudes 2009”, mis annab ülevaate Eesti maaelust ja -majandusest.

Taskuteatmiku paberversioon maksab 50 krooni ja selle saab tellida  Statistikaameti veebilehelt. Tasuta elektroonilise versiooni (.pdf-formaadis) saab endale sikutada SIIT.

Trükist tellima