Tag Archives: põllumajandusmaa

Eestis kasutatakse ligi miljonit hektarit põllumajandusmaad

Septembris algab iga kümne aasta tagant aset leidev põllumajandusloendus, kus täpsustatakse muuhulgas ka Eestis kasvatatavate põllumajanduskultuuride andmeid. Heitsime pilgu selle aasta esialgsetele põllumajandusmaa andmetele, et teada saada, mis saaduseid on Eesti põldudel populaarne kasvatada.

Statistikaameti analüütik Ege Kirs

Sel aastal on kasutatav põllumajandusmaa pind 990 500 hektarit ehk rohkem kui 2000 hektari võrra suurem kui mullu. Sellest 981 300 hektarit on kasutusel suuremates põllumajanduslikes üksustes ning enamasti registreeritud ka põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIAs). Ülejäänud veidi rohkem kui 9000 hektarit tuleb kokku koduaedadest.

Teravilja kasvatamine on aina menukam

Teravilja kasvatatakse 370 000 hektaril, mida on võrreldes eelmise aastaga peaaegu 2% rohkem. Kõige rohkem teravilja kasvatatakse Tartumaal, millele järgnevad Lääne-Virumaa ja Viljandimaa. Tartumaal ja Viljandimaal kasvatatakse enim talinisu, Lääne-Virumaal aga suviotra.Taliteravilja kasvupinda on 167 000 hektarit, mis jäi võrreldes eelmise aastaga samaks. Seejuures enamike taliteraviljade pind kasvas, kuid rukki pind vähenes ligi 30% võrra. Õige pisut suurenes aga suviteravilja pind, mida on 203 000 hektarit.

Tänavune kaunvilja kasvupind näitab uuesti suurenemise trendi. Kaunvilja kasvatatakse 49 500 hektaril, mida on võrreldes eelmise aastaga 15% rohkem. Peamise kaunviljana kasvatatakse 35 600 hektaril põldhernest. Põlduba kasvatatakse 13 800 hektaril, mida on neljandiku võrra rohkem kui 2019. aastal.

Rapsi ja rüpsi kogupind on võrreldes möödunud aastaga pisut vähenenud, olles tänavu 71 000 hektarit. See tuleneb suvirapsi ja -rüpsi pinna olulisest vähenemisest. Sel aastal kasvatatakse suvirapsi 13 600 hektaril, mida on 35% vähem kui eelmisel aastal. Talirapsi pind aga suurenes 11% võrra. Suurim rapsi ja rüpsi kasvupind on Lääne-Virumaal, millele järgneb Tartumaa ning siis Jõgevamaa. Kõige enam kasvatatakse nendes maakondades talirapsi ja -rüpsi.

Rõõm on tõdeda, et kodumaise kartuli kasvupind on 5300 hektarit ja see on jäänud eelmise aastaga pea samale tasemele. Maakondadest suurim kartulikasvataja on Tartumaa.

Püsirohumaa osatähtsus on suurem saartel

Pindala järgi on põllumajandusmaad kõige rohkem Lääne-Viru, Pärnu ja Tartu maakonnas ja kõige vähem Hiiu, Ida-Viru ja Lääne maakonnas. Lisaks pinna suurusele on maakonniti üsna erinev ka põllumajandusmaa kasutus. Kui näiteks Põlva-, Jõgeva- ja Tartumaal on suurem osa kasutuses põllumaana, siis Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Pärnumaal on palju püsirohumaad, mida kasutatakse, kas loomasööda tootmiseks või hoitakse lihtsalt heas korras. Kui Hiiu- ja Saaremaal on püsirohumaa osatähtsus ligi kolmveerand põllumajandusmaast (vastavalt 73% ja 69%), siis näiteks Põlva- ja Tartumaal pole veeranditki (vastavalt 14% ja 16%).

Põllumajandusloendusega täpsustatakse maakasutuse andmeid

Statistikaameti esialgse maakasutusstatistika aluseks on PRIA maakasutuse andmed. Kui tavaliselt täpsustatakse neid andmeid taimekasvatuse uuringuga, siis sel aastal põllumajandusloendusega. Põllumajandusloendus toimub kord iga kümne aasta tagant enamikus maailma riikides ja ka kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Loendus toimub 1. septembrist kuni 15. novembrini nii veebis kui ka hiljem telefoniküsitluse kaudu.

Koos maakasutuse andmete täpsustustega küsitakse loendusel veel põhiandmeid majapidamise juhtimise, loomade arvu ja palju muu kohta. Lisaks põllumajandusloendusele uuenevad kord iga kümne aasta tagant Eesti koduaedade andmed, mida uuritakse selle aasta teises pooles toimuvatel sotsiaaluuringutel. Lõplikult uuenenud maakasutuse andmetega saab statistikaameti andmebaasis tutvuda juba järgmise aasta alguses.

Põllumajandustoodang ja -toetused Euroopa Liidus

Eurostati põllumajanduse majandusarvestuse esialgsetel andmetel toodeti 2014. aastal Euroopa Liidus põllumajanduses tootjahindades 402,6 miljardi euro eest toodangut, millest Eesti panus oli 895,6 miljonit eurot ehk 0,2%. Kui arvestada, et kogu Euroopa Liidus kasutatavast põllumajandusmaast on Eesti osatähtsus 0,5%, siis on Eesti toodangu väärtus hektari kohta ELi keskmisest 2,5 korda väiksem.

Euroopa Liidu põllumajanduse majandusharu toodangust 50% on taimekasvatus- ja 42% loomakasvatustoodang, ülejäänu tuleb põllumajanduslikest teenustest ja põllumajandusettevõtete lahutamatutest mittepõllumajanduslikest tegevustest. Eestis on suhe vastupidine, st suurem osa toodangust saadakse loomakasvatusest (47%) ja väiksem osa taimekasvatusest (43%). Euroopa suurimad põllumajandustootjad toodangu väärtuse järgi on Prantsusmaa (72,2 miljardit eurot) ja Saksamaa (51,2 miljardit eurot), kellele järgnevad Itaalia ja Hispaania (vastavalt 49,9 ja 41,8 miljardit eurot). Kui aga arvestada toodangut kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta, paistab silma hoopis Holland, kelle hektari toodangu väärtus on ligi seitse korda kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eesti põllumajandustoodangu väärtus hektari kohta on koos Läti, Leedu ja Bulgaariaga Euroopa Liidu madalaimate seas.

Traditsiooniliselt toetatakse põllumajandustootmist Euroopa Liidus suurte toetustega, mille eesmärk on tagada Euroopa põllumeeste mõistlik sissetulek. 2014. aastal maksti tootmis- ja tootetoetusi kokku 55,4 miljardit eurot. Kuigi toodanguga seotud toetuste osatähtsus on aastatega oluliselt vähenenud, maksab enamik riike siiski vähemal või suuremal määral ka toodanguga otseselt seotud tootetoetusi, mis lisatakse põllumajanduse majandusarvestuse metoodika kohaselt toodangu väärtusele ja mis seega suurendavad ka lisandväärtust. Euroopa Liidus kokku oli tootetoetuste summa 2014. aastal 3,7 miljardit eurot. Tootetoetustest oluliselt tähtsamad on tootmise toetused, mida 2014. aastal maksti 51,7 miljardit eurot. Investeeringutoetused põllumajanduse majandusarvestuse metoodika kohaselt toote- ega tootmistoetuste hulka ei kuulu. Kui arvestada, et Euroopa Liidus kokku oli 2014. aastal põllumajanduse majandusharu ettevõtjatulu 90,4 miljardit eurot, siis paistab, et märkimisväärse osa sellest moodustavadki toetused. Eestis maksti 2014. aastal tootmistoetusi 168,2 ja tootetoetusi 3,9 miljonit eurot, mis on kokku 12% vähem kui aasta varem. Vähenemine andis oma panuse ka Eesti põllumajanduse majandusharu ettevõtjatulu vähenemisele, mis 2014. aasta esialgsetel andmetel oli 195,9 miljonit eurot, mis on 20% vähem kui 2013. aastal ja 33% vähem kui 2012. aastal.

Arvestades suuri tootmismahtusid on suurimad toetused Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias ja Itaalias. Kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta arvestades on aga toetused 2013. aasta seisuga suurimad Maltal, Soomes ja Kreekas. Eesti asetub selles pingereas oma 2014. aasta andmetega altpoolt neljandale kohale, st toote- ja tootmistoetuste summa kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta oli 177 eurot. Et Eesti toodang hektari kohta on väga madal, siis toodangu kohta arvestades on Eesti toetus Euroopa Liidu keskmisest kõrgemgi. Euroopa Liidu ja liikmesriikide endi poolt makstavaid toetusi põllumajanduse majandusarvestuses ei eristata.

blogi

Olgu toetused ELi või liikmesriikide oma vahenditest makstud, mõjutavad need peale põllumajandustootjate majandusliku olukorra ka otseselt põllumajandustootjate võimet konkureerida hinnas teiste riikide põllumajandustootjatega. Suuremate toetuste saajatel on võimalik vajadusel oma toodangut ka odavamalt müüa ja ikkagi edukalt majandada.

Statistikaamet avaldab põllumajandusliku arvepidamise 2014. aasta lõplikud andmed 22.10.2015 ning 2015. aasta esialgse prognoosi koostöös Maaeluministeeriumiga 08.12.2015.

Metoodika

Põllumajanduse majandusarvestuse eesmärk on põllumajandusliku tulu analüüs ja see on sisendiks sisemajanduse koguprodukti arvestamisele. Põllumajanduse majandusarvestuses hõlmatakse kogu põllumajanduse majandusharu, sh põllumajandustootmine, põllumajanduslikud teenused ja põllumajandustegevusest lahutamatu mittepõllumajanduslik tegevus.

Ettevõtjatulu arvestatakse kogu majandusharu peale ja see saadakse lahutades alushindades arvestatud toodangu väärtusest vahetarbimise, põhivara kulumi, hüvitised töötajatele, makstud rendid, intressid ja tootmismaksud ning liites juurde muud tootmistoetused ning saadud intressid. Toodang alushindades saadakse liites tootjahindades arvestatud toodangule tootetoetused ja lahutades tootmismaksud.

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Ivar Himma, Statistikaameti juhtivstatistik

Septembris tähistatakse Eesti toidu kuud, mille jooksul toimub üle 30 kohalikule toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu programmi leiab www.eestitoit.ee ja Facebooki sündmuse https://www.facebook.com/events/855548084536962.   eesti-toit-2015-est-426