Tag Archives: põllumajandusloendus

Maal on põllupidamine sageli taandunud põhitööst lisatuluallikaks

2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis ligi 20 000 põllumajanduslikku majapidamist, neist vähem kui veerandil oli valdajal majapidamises täisajaga töökoht. Enamasti on majapidamised väikesed ja täiskohaga palgatööd ei paku.  

Traditsioonilisi peretalusid, kus jätkub täisajaga tööd vähemalt ühele, kuid vähem kui kahele inimesele (enamasti majapidamise valdajale, keda abistavad teised pereliikmed), on vaid veerand kõigist majapidamistest. See ei tähenda, et põllumajandustootmine oleks hääbumas. Põllumajandustöö on koondunud väiksema arvu suurmajapidamiste kätte, kes annavad põhilise osa toodangust ja kasutavad tööjõudu kordades efektiivsemalt kui väikemajapidamised. Rohkem kui pool kogu põllumajandustööst tehakse 12% majapidamistes ja üle kolmandiku ainult 1% suurtes majapidamistes. 

Mujal tööl käivad eelkõige väiksemate majapidamiste valdajad, kel pole oma majapidamises täit rakendust. Samal ajal on suuremate majapidamiste juhid altimad oma majapidamises ka muid tulutoovaid tegevusi otsima. Kõige levinumaks majapidamisega seotud tulutoovaks tegevuseks on majapidamise masinate ja seadmetega lepinguliste teenuste osutamine. Väikeste majapidamiste puhul on mittepõllumajanduslikest tulutoovatest tegevustest levinuim metsandus. 

Muude tuluallikate otsimine on otseselt seotud ka valdaja-juhi vanusega. Teistest oluliselt vähem tegelevad teiste tulutoovate tegevustega pensioniealised (vanemad kuni 65-aastased) põllumajanduslike majapidamiste juhid, keda on kõigist juhtidest 28% ja kellele pakub lisasissetulekut vanaduspension.

Majapidamise valdajast juhid vanuse järgi, 2010

Põhjalikum ülevaade kogumikus „Põllumajandusloendus 2010“ (ilmus 28.09.2012).  

Eve Valdvee, Statistikaameti põllumajandusstatistika osakonna projektijuht

Põllumajanduslike majapidamiste arv Euroopas väheneb

2010. aasta põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel jätkub Euroopa Liidus majapidamiste arvu kiire vähenemine, selgus Eurostati täna avaldatud kokkuvõttest. Kasutatava põllumajandusmaa pind Euroopas pole oluliselt muutunud, kuid kasvab mitmes uues liikmesriigis ja kahaneb enamikus vanades liikmesriikides

2010. aastal võrreldes 2003. aastaga on EL-is majapidamisi juba ligi kolme miljoni võrra ehk 20% vähem. Enim vähenes majapidamiste arv Eestis (47%). Suur vähenemine on toimunud ka Bulgaarias (44%), Lätis (34%) ja Poolas (31%). Teistes riikides on majapidamiste arvu vähenemine väiksem. 

Kasutatava põllumajandusmaa pind püsib EL-is jätkuvalt 170 miljoni hektari piires. Majapidamiste arvu vähenemine näitab, et põllumajandustootmine läheb üha enam suuremate majapidamiste kätte. Eesti majapidamise keskmine suurus (48 hektarit) on EL keskmisest (14 hektarit) üle kolme korra suurem. Majapidamiste struktuur aga näitab, et tootmises on olulised just suured majapidamised. EL-is on üle 100-hektarilisi majapidamisi ligi 3% ja nende valduses on 49% põllumajandusmaast, Eestis vastavalt 9% ja 73%. 

Rohkem kui 80% EL majapidamistest asuvad seitsmes liikmesriigis (Rumeenia, Itaalia, Poola, Hispaania, Kreeka, Ungari ja Prantsusmaa). Seitsmes liikmesriigis (Prantsusmaa, Hispaania, Saksamaa, Ühendkuningriigid, Poola, Rumeenia ja Itaalia) asub ka peaaegu kolmveerand EL kasutatavast põllumajandusmaast. 

Eesti statistikaamet avaldab 2010. aasta põllumajandusloenduse lõplikud tulemused 15. detsembril 2011. Need sisaldavad ülevaadet majapidamiste juhtimise, rendisuhete, taime- ja loomakasvatuse ning nende tootmismeetodite, tööjõu struktuuri ning muude tulutoovate tegevuste kohta. 

Vt EL liikmesriikide 2010. aasta põllumajandusloenduse esialgseid tulemusi  

Eve Valdvee, Statistikaameti 2010. aasta põllumajandusloenduse projektijuht

Lätis koondub põllumajandustootmine suuremate majapidamiste kätte kiiremini kui Eestis

Eesti ja Läti 2010. aasta põllumajandusloenduse esialgseid tulemusi võrreldes selgub, et maa ja tootmine koondub üha enam suurte majapidamiste kätte. Eestis on viimase viie aasta jooksul majapidamiste arvu vähenemine ja suurte majapidamiste osatähtsuse kasv olnud kordades kiirem kui mujal Euroopas, kuid Lätis on muutused veelgi suuremad. 

2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis 19 700 põllumajanduslikku majapidamist  ja Lätis 83 100. Põllumajanduslike majapidamiste arv on eelmise, 2001. aasta loendusega võrreldes Eestis vähenenud kolm korda ja Lätis 41%.

Põllumajanduslikud majapidamised Eestis ja Lätis, 2001–2010

Põllumajanduslikud majapidamised Eestis ja Lätis, 2001–2010

 

Eesti põllumajanduslik majapidamine on kaks korda suurem kui Lätis  

Lätis on majapidamise keskmine suurus eelmise loendusega võrreldes tõusnud 10-lt 22-le hektarile, mis jääb Eesti 2010. aasta keskmisest (48 hektarit) enam kui kaks korda väiksemaks. 

Lätis on üheksa aastaga tegevuse lõpetanud ligi 60 000 põllumajanduslikku majapidamist. Lätis ja Eestis kaovad eelkõige väikesed alla 10-hektarilised majapidamised. Seejuures ei näita majapidamiste arvu suur vähenemine ka Lätis põllumajandustootmise kadumist. Kasutatava põllumajandusmaa pind Lätis hoopis kasvab ja põllumajandusmaa koondub suurte majapidamiste valdusesse. 2010. aastaks oli juba ligi pool Läti kasutatavast põllumajandusmaast enam kui 100-hektariliste majapidamiste valduses ehk samal tasemel kui Eestis üheksa aastat tagasi. 2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eesti suurte majapidamiste valduses juba 73% Eestis kasutatavast põllumajandusmaast.

Kasutatava põllumajandusmaa jaotus majapidamise suurusgrupi järgi Eestis ja Lätis, 2001 ja 2010

Kasutatava põllumajandusmaa jaotus majapidamise suurusgrupi järgi Eestis ja Lätis, 2001 ja 2010

Eesti ja Läti põllumajandustootmises on viimasel viiel aastal toimunud kiired muutused 

Majapidamiste arvu vähenemine ja suurte majapidamiste osatähtsuse kasv on trend kogu Euroopas. Eestis on viimase viie aasta jooksul muutused olnud kordades kiiremad kui mujal Euroopas, kuid Lätis on muutused veelgi suuremad — majapidamiste arv on vähenenud 35% (Eestis 29%) ja suurte majapidamiste valduses olev põllumajandusmaa on suurenenud 14% (Eestis 8%). 

Ühise põllumajanduspoliitika tuleviku osas kavandatavad muudatused on põllumajandustootmise kontsentreerumise tõstnud eritähelepanu alla. Eurostati avaldatud 2007. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu analüüsi järgi on Euroopas viiendik kasutatavast põllumajandusmaast vähem kui 1% majapidamiste valduses. Eestis ja Lätis kasutasid 2007. aastal viiendikku põllumajandusmaast juba ainult 0,4% majapidamistest. 

Põllumajandusloendusi korraldatakse Euroopa Liidu riikides iga kümne aasta järel. Loendused annavad maamajandusest põhjaliku ülevaate ja võimaldavad riike üksteisega võrrelda. Eestis toimus põllumajandusloendus 1. septembrist 15. novembrini 2010, Lätis aprillist septembrini 2010. 

Eesti avaldab 2010. aasta põllumajandusloenduse lõplikud tulemused 15. detsembril 2011 ja Läti 2011. aasta IV kvartalis

Eve Valdvee, Statistikaameti 2010. aasta põllumajandusloenduse projektijuht

Põllumajandusloendus loeb maad ja loomad kokku

Septembris algav põllumajandusloendus annab maamajandusest põhjaliku ülevaate ja võimaldab Eesti põllumajandust teiste Euroopa Liidu riikidega võrrelda.

1. septembrist 15. novembrini toimuv põllumajandusloendus annab põllumajandusest põhjalikuma ülevaate kui teised uuringud, sest kaardistatakse ka harvaesinevad nähtused ja põllumajanduslik tegevus omavalitsuste tasandil. Loendus annab EL riikide kohta võrreldavat infot ning võimaldab loendustulemuste põhjal liikmesriikide arengut võrrelda. Kogutud info on aluseks EL ühise põllumajanduspoliitika väljatöötamisel ja põllumajandustoetusi puudutavate otsuste langetamisel.

Eestis uuritakse majapidamisi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks. Selliseid majapidamisi on Eestis ligi 30 000. Augusti keskpaigaks peaksid nad kõik olema kätte saanud ka teate, et Statistikaamet ootab neid loendusel osalema ning juhise, millal ja kuidas andmeid esitada.

Kõik PRIAsse esitatud maakasutuse ja loomade andmed on põllumajandusloenduse küsimustikes juba eeltäidetuna olemas, ent vajadusel on majapidamistel võimalik neid täpsustada. Loendusel küsitakse juurde vaid neid andmeid, mida PRIAs ega üheski teises registris ei ole. Toetuste ja mahepõllumajanduse andmed kogub Statistikaamet põllumajandusloenduse tarbeks otse vastavatest registritest ning neid üle ei küsita.

Statistikaamet loodab olulise osa andmetest koguda e-loendusel Statistikaameti elektroonilises andmete edastamise keskkonnas eSTAT. Kõik juriidilised isikud ja eSTATiga juba liitunud füüsilised isikud, saavad andmeid esitada eSTATi kaudu 1. septembrist 1. oktoobrini. Füüsilised isikud, kes ei ole eSTATiga liitunud, saavad 1.-10. septembrini andmeid esitada eSTATi isiku-uuringute kanali kaudu või kui nad seda võimalust ei kasuta, külastab neid 15. septembrist 15. novembrini Statistikaameti küsitleja.

Põllumajandusloendus toimub Eestis kuuendat korda. Varem on põllumajandusloendusi korraldatud aastatel 1919, 1925, 1929, 1939 ja pärast taasiseseisvumist 2001. aastal. Euroopa Liidu riikides toimub põllumajandusloendus 2009. ja 2010. aastal. Euroopa Liidu riikides toimuvad põllumajandusloendused iga kümne aasta järel.

Eve Valdvee, Statistikaameti 2010. aasta põllumajandusloenduse projektijuht

Lisainfo loenduse kohta on Staistikaameti veebilehel  ja põhjalikum ülevaade väljaandes „Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia“ (ilmus 30.06.2010).

Põllumajandusloendus hõlmab 30 000 majapidamist

Augusti alguseks selgus lõplik nimekiri majapidamistest, keda Statistikaamet ootab sügisel toimuval põllumajandusloendusel andmeid esitama.

„Sügisel toimuv põllumajandusloendus ei puuduta sel korral kõiki elanikke, vaid majapidamisi, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks,” rääkis Statistikaameti põllumajandusloenduse projektijuht Eve Valdvee. „Majapidamised, keda ootame loendusel andmeid esitama, saavad augusti keskpaigaks Statistikaametilt sellekohase teate koos juhistega, kuidas ja kus andmeid saab esitada,“ lisas ta.

Põllumajandusloendus toimub 1. septembrist 15. novembrini. Kõik juriidilised isikud ja Statistikaameti elektroonilise andmete edastamise keskkonnaga eSTAT liitunud füüsilised isikud, saavad andmeid esitada eSTATi kaudu 1. septembrist 1. oktoobrini. Füüsilised isikud, kes ei ole eSTATiga liitunud, saavad 1.-10. septembrini andmeid esitada eSTATi isiku-uuringute kanali kaudu või kui nad seda võimalust ei kasuta, külastab neid 15. septembrist 15. novembrini Statistikaameti küsitleja.

Põllumajandusloendus toimub Eestis kuuendat korda. Varem on põllumajandusloendusi korraldatud aastatel 1919, 1925, 1929, 1939 ja pärast taasiseseisvumist 2001. aastal. Euroopa Liidu riikides toimub põllumajandusloendus 2009. ja 2010. aastal. Euroopa Liidu riikides toimuvad põllumajandusloendused iga kümne aasta järel.

Lisainfot 2010. aasta põllumajandusloenduse kohta saab Statistikaameti veebilehelt.

Kas Eesti ja Soome põllumajandust saab võrrelda?

Sel aastal toimub põllumajanduse struktuuriuuring Euroopa Liidu riikides põllumajandusloendusena. Struktuuriuuringud annavad ülevaate EL põllumajandusest ja pakuvad liikmesriikide võrdlust. Eesti ja Soome põllumajandust võrreldes selgub, et Eestis on suurem osa tootmisest koondunud suurte majapidamiste kätte, Soomes annavad enamiku toodangust keskmise suurusega majapidamised.

Eestis on põllumajanduslike majapidamiste arv aastatel 2001–2007 vähenenud 2,4 korda, tegevuse on lõpetanud just väikesed majapidamised. Ehkki langustrend on iseloomulik kogu Euroopale, on see Eestis kordades kiirem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kasutatav põllumajandusmaa ja loomade arv ei ole Eestis samal ajal oluliselt vähenenud — maa on läinud suurte majapidamiste kasutusse. Soomes on põllumajanduslikke majapidamisi küll ligi kolm korda rohkem, kuid kahe riigi paljud näitajaid on üsna sarnased — näiteks keskmine põllumajandusmaa suurus on Eestis 39 ja Soomes 34 hektarit.

Põllumajanduse struktuuriuuringuga ei koguta rahalisi näitajaid, kuid põllukultuuride pinna, loomade arvu ja riigi standardkogutulu koefitsientide alusel arvutatakse majapidamiste standardkogutulu, mida mõõdetakse Euroopa suurusühikus (ESÜ = 1200 eurot ehk 18 768 Eesti krooni). Standardkogutulu 100 hektari põllumajandusmaa kohta on efektiivsusnäitaja, mis iseloomustab maa kasutamise kasumlikkust.

Maa kasutamise kasumlikkus on Soomes enam kui kolm korda kõrgem. Eestis on see kuue aasta jooksul suurenenud küll ligi veerandi, kuid ELis oleme selle näitaja osas ikka veel eelviimasel kohal jäädes keskmisele alla koguni üle 4,5 korra. Baltimaadest kasutab maad kõige kasumlikumalt Leedu.

Eesti ja Soome majapidamisi majandusliku suuruse järgi võrreldes, võime veenduda, et kahe riigi põllumajandus polegi nii sarnane. Kui Soomes annavad 72% põllumajandustoodangust keskmise suurusega majapidamised (8–100 ESÜ), mis moodustavad majapidamiste koguarvust 77%, siis Eestis on samal ajal suurem osa ehk 52% põllumajandustootmisest koondunud 1,4% suurte majapidamiste kätte (>=100 ESÜ). Kui Soomes on põhitootjateks füüsiliste isikute talud, kus valdavaks on peretööjõud, siis Eesti peamised põllumajandustootjad on aktsiaseltsid ja osaühingud. Kui Soome põhitootjatel on keskmiselt 2,3 töötajat, 45 hektarit põllumajandusmaad, 45 veist, 411 siga ja 87 lammast, siis Eesti põhitootjad on suurmajapidamised, kel on keskmiselt 32 töötajat ning 1032 hektarit põllumajandusmaad, 716 veist, 4363 siga ja 843 lammast.

Põllumajanduse struktuuriuuring on üleeuroopaline põllumajandusstatistika põhiuuring, mis on aluseks EL põllumajanduspoliitika kujundamisel. Struktuuriuuringuid korraldatakse ELis juba 1966. aastast, iga kahe-kolme aasta järel valikuuringuna, igal kümnendal aastal põllumajandusloendusena.

Eestis on põllumajanduse struktuuriuuringuid korraldatud neli korda — 2001. aastal põllumajandusloendusena, 2003., 2005. ja 2007. aastal valikuuringutena. 2010. aasta sügisel 1. septembrist kuni 15. novembrini toimub uuring taas põllumajandusloendusena.

 Eve Valdvee, Statistikaameti 2010. aasta põllumajandusloenduse projektijuht

 Tegemist on lühiülevaatega Eesti Statistikaseltsi konverentsil peetud ettekandest „Põllumajanduse struktuuriuuringud 2001–2007“ 13.–14.04.2010.

Sügisel toimub üleeuroopaline põllumajandusloendus

Vabariigi aastapäeva eel toimus Tallinnas põllumajandusstatistika seminar, kus osalesid Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani ja Eesti statistikaametite esindajad. Et sügisel toimub Euroopa Liidu riikides põllumajandusloendus, siis keskendutigi seminaril sellega seotud teemadele.

Arutati andmekogumise, küsimustike koostamise, küsitlejate koolituse, andmetöötluse ja väljundtabelite koostamisega seonduvat. Põllumajandusloenduse korraldamisel on kõikide riikide jaoks oluline kasutada maksimaalselt administratiivandmeid ja tõsta elektroonilise ehk e-loenduse osatähtsust. E-loenduse osatähtsuse tõstmine on põllumajandusloenduse korraldamisel üsna uus teema ja nii detailselt arutati seda esimest korda.

E-loendus võimaldaks loenduskulusid optimeerida ja koos administratiivandmete kasutamisega andmeesitajate tööd lihtsustada. On ju e-loenduse näol tegemist ööpäevringi avatud kanaliga, kus andmeesitaja saab ise ilma kellegi vahenduseta endale sobivas tempos küsimustikku täita, kasutades sealjuures nii eeltäidetud andmeid kui ka mitmesuguseid käepäraseks seatud juhiseid. Lisaks läbivad andmed e-loendusel kohe esmase kontrolli, mis vähendab oluliselt võimalust, et statistikaametitel tuleb hiljem veel millegi täpsustamiseks ühendust võtta. Võimalikud vead saavad parandatud juba küsimustiku täitmise käigus järgides arvutiprogrammide poolt pakutavaid juhiseid.

Kui nii mõnelgi pool piiravad e-loenduse kasutust veel tarkvaraga seotud tegurid, siis Eestis on vajalik tarkvara olemas ja praegu testitakse seda 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse prooviloenduse läbiviimisel. Jääb ainult loota, et põllumajanduslike majapidamiste valdajad e-loenduse ideega kaasa tulevad.

Järgmine Balti- ja Põhjamaade seminar toimub 2012. aastal. Muude teemade kõrval tehakse seal kokkuvõtted ka lõppenud põllumajandusloendustest. Siis saab kuulda, kuidas on põllumajandusloendused naabritel kulgenud, sh kuidas e-loendusele pandud lootused end õigustasid.

Eve Valdvee, põllumajandusloenduse projektijuht