Tag Archives: põllumajandus

Eestis kasutatakse ligi miljonit hektarit põllumajandusmaad

Septembris algab iga kümne aasta tagant aset leidev põllumajandusloendus, kus täpsustatakse muuhulgas ka Eestis kasvatatavate põllumajanduskultuuride andmeid. Heitsime pilgu selle aasta esialgsetele põllumajandusmaa andmetele, et teada saada, mis saaduseid on Eesti põldudel populaarne kasvatada.

Statistikaameti analüütik Ege Kirs

Sel aastal on kasutatav põllumajandusmaa pind 990 500 hektarit ehk rohkem kui 2000 hektari võrra suurem kui mullu. Sellest 981 300 hektarit on kasutusel suuremates põllumajanduslikes üksustes ning enamasti registreeritud ka põllumajanduse registrite ja informatsiooni ametis (PRIAs). Ülejäänud veidi rohkem kui 9000 hektarit tuleb kokku koduaedadest.

Teravilja kasvatamine on aina menukam

Teravilja kasvatatakse 370 000 hektaril, mida on võrreldes eelmise aastaga peaaegu 2% rohkem. Kõige rohkem teravilja kasvatatakse Tartumaal, millele järgnevad Lääne-Virumaa ja Viljandimaa. Tartumaal ja Viljandimaal kasvatatakse enim talinisu, Lääne-Virumaal aga suviotra.Taliteravilja kasvupinda on 167 000 hektarit, mis jäi võrreldes eelmise aastaga samaks. Seejuures enamike taliteraviljade pind kasvas, kuid rukki pind vähenes ligi 30% võrra. Õige pisut suurenes aga suviteravilja pind, mida on 203 000 hektarit.

Tänavune kaunvilja kasvupind näitab uuesti suurenemise trendi. Kaunvilja kasvatatakse 49 500 hektaril, mida on võrreldes eelmise aastaga 15% rohkem. Peamise kaunviljana kasvatatakse 35 600 hektaril põldhernest. Põlduba kasvatatakse 13 800 hektaril, mida on neljandiku võrra rohkem kui 2019. aastal.

Rapsi ja rüpsi kogupind on võrreldes möödunud aastaga pisut vähenenud, olles tänavu 71 000 hektarit. See tuleneb suvirapsi ja -rüpsi pinna olulisest vähenemisest. Sel aastal kasvatatakse suvirapsi 13 600 hektaril, mida on 35% vähem kui eelmisel aastal. Talirapsi pind aga suurenes 11% võrra. Suurim rapsi ja rüpsi kasvupind on Lääne-Virumaal, millele järgneb Tartumaa ning siis Jõgevamaa. Kõige enam kasvatatakse nendes maakondades talirapsi ja -rüpsi.

Rõõm on tõdeda, et kodumaise kartuli kasvupind on 5300 hektarit ja see on jäänud eelmise aastaga pea samale tasemele. Maakondadest suurim kartulikasvataja on Tartumaa.

Püsirohumaa osatähtsus on suurem saartel

Pindala järgi on põllumajandusmaad kõige rohkem Lääne-Viru, Pärnu ja Tartu maakonnas ja kõige vähem Hiiu, Ida-Viru ja Lääne maakonnas. Lisaks pinna suurusele on maakonniti üsna erinev ka põllumajandusmaa kasutus. Kui näiteks Põlva-, Jõgeva- ja Tartumaal on suurem osa kasutuses põllumaana, siis Hiiu-, Saare-, Lääne- ja Pärnumaal on palju püsirohumaad, mida kasutatakse, kas loomasööda tootmiseks või hoitakse lihtsalt heas korras. Kui Hiiu- ja Saaremaal on püsirohumaa osatähtsus ligi kolmveerand põllumajandusmaast (vastavalt 73% ja 69%), siis näiteks Põlva- ja Tartumaal pole veeranditki (vastavalt 14% ja 16%).

Põllumajandusloendusega täpsustatakse maakasutuse andmeid

Statistikaameti esialgse maakasutusstatistika aluseks on PRIA maakasutuse andmed. Kui tavaliselt täpsustatakse neid andmeid taimekasvatuse uuringuga, siis sel aastal põllumajandusloendusega. Põllumajandusloendus toimub kord iga kümne aasta tagant enamikus maailma riikides ja ka kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Loendus toimub 1. septembrist kuni 15. novembrini nii veebis kui ka hiljem telefoniküsitluse kaudu.

Koos maakasutuse andmete täpsustustega küsitakse loendusel veel põhiandmeid majapidamise juhtimise, loomade arvu ja palju muu kohta. Lisaks põllumajandusloendusele uuenevad kord iga kümne aasta tagant Eesti koduaedade andmed, mida uuritakse selle aasta teises pooles toimuvatel sotsiaaluuringutel. Lõplikult uuenenud maakasutuse andmetega saab statistikaameti andmebaasis tutvuda juba järgmise aasta alguses.

Põllumajanduses on valdav osaajaga töö

Statistikaameti 2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel tegi Eesti põllumajanduslikes majapidamistes põllumajandustööd kokku 38 600 inimest. Neist vaid kolmandik ehk 12 300 töötas põllumajanduses täistööajaga.

Kokku tehti põllumajandustööd 19 500 inimaastat ehk arvestuslik keskmine tööaeg oli 50% täistööajast. Põllumajandustööd teinud inimestest 59% olid mehed. Meestel oli naistest suurem ka keskmine tööaeg ja samuti oli nende hulgas rohkem täisajaga töötajaid (vastavalt 34% ja 29%).

Kõigist põllumajandustööd teinud inimestest 25 200 oli peretööjõud ja 13 400 alalised töötajad ehk palgatööjõud. Just peretööjõust töötaski enamik osaajaga – keskmiselt tehti põllumajandustööd kolmandiku koormusega. Alaliste töötajate puhul oli vastupidi – enamik ehk ligi kolmveerand töötas täistööajaga.

Töötajate keskmine tööaeg sõltub majapidamise suurusest

Mida suurem on majapidamine, seda suurem on ka töötajate keskmine koormus. Eestis oli 1300 majapidamist, mille standardtoodang oli vähemalt 100 000 eurot. Kuigi majapidamiste arvust moodustasid need ainult 8%, andsid nad 2016. aastal 81% kogu põllumajandustoodangust. Selle toodangu saamiseks töötas neis majapidamistes 10 400 inimest (27% kogu põllumajanduslikust püsitööjõust) ja nende töötajate keskmine koormus oli 93% täistööajast.

Ligi kolmandik põllumajanduslikust tööjõust ehk 12 300 inimest tegi põllumajandustööd nn keskmise suurusega majapidamistes (standardtoodanguga 4000–100 000 eurot) ja oli keskmiselt hõivatud 50% koormusega. Selliseid majapidamisi oli 6300 ja nad andsid 18% kogu põllumajandustoodangust.

Põllumajandustööga seotute arvu tegid suureks 9100 väikest ehk alla 4000 euro suuruse standardtoodanguga majapidamist, kus põllumajandussaadusi toodeti üldiselt vaid oma pere tarbeks. Neis tegi 2016. aastal põllumajandustööd 15 800 inimest, kellest igaüks panustas põllumajandustöösse umbes veerandiga täistööajast. Neid majapidamisi oli üle poole kõigist majapidamistest (54%), kuid nad andsid kokku vaid pisut üle 1% põllumajandustoodangust. Vaatamata vähesele toodangule oli ka neis majapidamistes vähemalt 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad. Ainult koduaedades põllumajandussaadusi kasvatavaid peresid ei loeta majapidamisteks ega arvestata ka põllumajandustöö hulka.

Seega võib öelda, et põhilise osa Eesti põllumajandustööst tegi ära siiski suurte majapidamiste alaline ehk palgatööjõud. Rohkem kui pool ehk 58% kõigist põllumajandustöö tegijatest töötas vähem kui poole tööajaga. Neile ei olnud põllumajandustöö põhitegevus, vaid pigem lisatuluallikas. Enamasti töötasid nad mingil teisel töökohal, paljud olid ka pensionil. Füüsiliste isikute majapidamiste valdajatest oli kokku kolmandik üle 65-aastased ehk pensionärid.

Põllumajanduse kõrval tegeletakse majapidamistes ka turismi ja metsandusega

Muid mittepõllumajanduslikke tulutoovaid tegevusi uuritakse vaid füüsiliste isikute majapidamistes, mille hulgas on nii väiksemaid kui ka suuremaid tootjaid. Neis töötas kõigist põllumajandustööga seotud inimestest kaks kolmandikku ja ligi pooltel neist oli ka muu mittepõllumajanduslik tulutoov tegevus oma majapidamises või väljaspool seda. Oma majapidamises oli mittepõllumajandusliku tegevusega hõivatud 1500 inimest (6% füüsiliste isikute majapidamiste tööjõust) ja enamlevinud tegevused olid turism ja majutus, toorpuidu töötlemine, põllumajanduslik ja mittepõllumajanduslik lepinguline töö ning metsandus. 11 700 inimest (45% füüsiliste isikute majapidamiste tööjõust) käis tööl väljaspool oma majapidamist ja enamikule ongi mujal töötamine põhitegevus. Oli ka neid, kes peale põllumajandustöö jõudsid mõlemat, st nii oma majapidamises muid tegevusi teha kui ka mujal tööl käia.

Põllumajanduslik tööjõud Euroopas

Selline põllumajandusliku tööjõu struktuur nagu Eestis, kus täistööajaga töötab vaid kolmandik ja osatööajaga kaks kolmandikku töötajatest, ei ole Euroopa Liidus midagi erandlikku. Keskmiselt on osaajaga töötajaid mujal isegi rohkem. 2013. aastal töötas Euroopa Liidu põllumajandustöötajatest keskmiselt vaid 16% täis- ja 84% osatööajaga (2016. aasta tulemusi ei ole veel avaldatud). Seejuures on täistööajaga töötajate osatähtsus riigiti väga erinev. Ühes otsas oli Rumeenia, kus vaid 2% töötajatest oli täistööajaga, teises otsas Tšehhi, kus täistööajaga töötajaid oli 57%. Eesti tööjõu struktuur oli küllalt lähedane Soome tööjõu struktuurile, Lätis ja eriti Leedus oli täistööajaga töötajate osatähtsus tunduvalt väiksem.

Detailsem info Statistikaamet veebilehel statistika andmebaasis.

Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

Mõisted ja metoodika

Põllumajanduslik majapidamine – üksus, kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus põllumajandussaadusi toodetakse peamiselt müügiks.

Püsitööjõud – peretööjõud ja alalised töötajad.

Tööaeg – majapidamises tegelikult töötatud aeg, v.a majapidamistööle (kodutöö) kulunud aeg.

Täistööaeg – töötamine majapidamises 12 kuu jooksul vähemalt 1800 tundi (225 tööpäeva, igas 8 tundi).

Standardtoodang põllumajandustoodangu rahaline väärtus põllumajandustootja hinnaga, mis vastab keskmisele olukorrale iga põllumajandusliku tegevusala puhul ja mis arvutatakse põllumajanduskultuuride kasvupinnast, loomade arvust ja standardtoodangu koefitsientidest lähtudes. Standardtoodang ei sisalda käibemaksu, muid toodetelt makstavaid makse ega otsetoetusi.

2016. aasta põllumajanduse struktuuriuuring korraldati ühtlustatud metoodika alusel ja Euroopa Komisjoni kaasrahastusel kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides. Põllumajanduse struktuuriuuringuga saadi andmed ka põllumajanduslike majapidamiste tööjõu, tootmismeetodite ja maaeluarengu kohta. Eestis korraldas uuringu Statistikaamet. Eestis on uuringu avaliku huvi peamine esindaja Maaeluministeerium.

Eesti päritolu põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport

Statistikaameti andmetel eksporditi tänavu kaheksa kuu jooksul Eesti päritolu põllumajandussaadusi ja toidukaupu 470 miljoni euro väärtuses. Võrreldes eelmise aasta sama ajaga vähenes eksport 3% ehk 14 miljoni euro võrra. Enim on suurenenud teravilja väljavedu.

2016. aasta jaanuarist augustini moodustasid põllumajandussaadused ja toidukaubad 9% kogu Eesti päritolu kauba ekspordist (2015. aasta samal perioodil oli osatähtsus samuti 9%).

Põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordis oli suurima osatähtsusega piima ja piimatoodete (18%), teravilja (13%), kala ja vähilaadsete (11%) ning mitmesuguste valmistoidukaupade (10%) eksport.

Enim on suurenenud teravilja väljavedu

2016. aasta esimese kaheksa kuuga on kõige enam suurenenud teravilja väljavedu. Aastaga on teravilja eksport kasvanud 53% ehk 20 miljoni euro võrra. Selle põhjuseks oli eelmise aasta hea viljasaak, mille eksport on toimunud osaliselt ka käesoleval aastal. Nii nisu kui ka odra eksport on mõlemad kasvanud 10 miljoni euro võrra.

Köögivilja eksport on kasvanud üle kahe korra ehk 6 miljoni euro võrra. Köögivilja ekspordist moodustas suurema osa kaunviljade (hernes, uba) väljavedu.

Õliseemnete ja õliviljade eksport on kasvanud 84% ehk 5 miljoni euro võrra. Suurema osa selle kaubagrupi ekspordist annab rapsi eksport.

Märkimisväärselt on suurenenud ka jookide ja alkoholi väljavedu, mis on kasvanud 16% ehk 5 miljoni euro võrra. Sealjuures on jookide ja alkoholi eksport Lätti kasvanud 27% ehk 2,5 miljoni euro võrra.

Kõige suurem langus on toimunud kala ja vähilaadsete ekspordis, mis on vähenenud 33% ehk 27 miljoni euro võrra.

Oluliselt on vähenenud ka piima ja piimatoodete eksport (langus 13% ehk 12 miljonit eurot).

Elusloomade väljavedu on vähenenud 19% ehk 4 miljoni euro võrra.

Ekspordi sihtriikide seas on esikohal Soome

2016. aasta esimese kaheksa kuu jooksul eksporditi Eesti päritoluga põllumajandussaadustest ja toidukaupadest 79% Euroopa Liidu riikidesse ning 21% EL-välistesse riikidesse. Peamised sihtriigid olid Eesti naabermaad. Esikohal oli Soome (osatähtsus 22%), järgnesid Läti (18%), Leedu (14%) ja Rootsi (6%). Viiendal kohal sihtriikide seas oli Saudi Araabia (6%), kuhu eksporditi teravilja. Naaberriik Venemaa oli sihtriikide seas alles 16. kohal (osatähtsus 1%). Kokku eksporditi kohaliku päritoluga põllumajandussaadusi ning toidukaupasid 94 erinevasse riiki.

Aastaga suurenes kõige enam eksport Saudi Araabiasse (28 miljoni euro võrra), mida põhjustas teravilja väljavedu. Suurenes ka eksport Keeniasse ning Soome (mõlemasse 5 miljoni euro võrra). Ka Keeniasse kasvas teravilja väljavedu.

Eksport vähenes kõige enam Iraani (10 miljoni euro võrra), kuhu eelmisel aastal oli eksporditud teravilja. Oluliselt vähenes ka eksport Saksamaale (10 miljoni euro võrra), Leetu ja Prantsusmaale (mõlemasse 8 miljoni euro võrra). Eksport Venemaale on vähenenud aasta jooksul 47% ehk 5 miljoni euro võrra.

10.–14. oktoobrini 2016 toimub esmakordselt üle-eestiline avatud toidutööstuste nädal. Külalisi võtavad alates tänasest vastu 18 Eesti toidutööstust, kokku toimub nädala jooksul üle 80 ekskursiooni.

Allan Aron, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Käesolevas analüüsis on kaubad klassifitseeritud vastavalt kombineeritud nomenklatuurile (KN). Põllumajandussaadused ja toidukaubad kuuluvad KN-i kaubagruppidesse 1-24. Eesti päritolu kaupadeks loetakse kaubad, millel päritoluriigiks on märgitud Eesti. Päritoluriik on riik, kus kaup on toodetud või kus on toimunud kauba töötlemine. Analüüs käsitleb Eesti päritolu kaupade eksporti 2016. aasta jaanuarist augustini ning võrdleb seda 2015. aasta sama perioodiga (jaanuar-august).

 

Põllumajandustoodang ja -toetused Euroopa Liidus

Eurostati põllumajanduse majandusarvestuse esialgsetel andmetel toodeti 2014. aastal Euroopa Liidus põllumajanduses tootjahindades 402,6 miljardi euro eest toodangut, millest Eesti panus oli 895,6 miljonit eurot ehk 0,2%. Kui arvestada, et kogu Euroopa Liidus kasutatavast põllumajandusmaast on Eesti osatähtsus 0,5%, siis on Eesti toodangu väärtus hektari kohta ELi keskmisest 2,5 korda väiksem.

Euroopa Liidu põllumajanduse majandusharu toodangust 50% on taimekasvatus- ja 42% loomakasvatustoodang, ülejäänu tuleb põllumajanduslikest teenustest ja põllumajandusettevõtete lahutamatutest mittepõllumajanduslikest tegevustest. Eestis on suhe vastupidine, st suurem osa toodangust saadakse loomakasvatusest (47%) ja väiksem osa taimekasvatusest (43%). Euroopa suurimad põllumajandustootjad toodangu väärtuse järgi on Prantsusmaa (72,2 miljardit eurot) ja Saksamaa (51,2 miljardit eurot), kellele järgnevad Itaalia ja Hispaania (vastavalt 49,9 ja 41,8 miljardit eurot). Kui aga arvestada toodangut kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta, paistab silma hoopis Holland, kelle hektari toodangu väärtus on ligi seitse korda kõrgem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eesti põllumajandustoodangu väärtus hektari kohta on koos Läti, Leedu ja Bulgaariaga Euroopa Liidu madalaimate seas.

Traditsiooniliselt toetatakse põllumajandustootmist Euroopa Liidus suurte toetustega, mille eesmärk on tagada Euroopa põllumeeste mõistlik sissetulek. 2014. aastal maksti tootmis- ja tootetoetusi kokku 55,4 miljardit eurot. Kuigi toodanguga seotud toetuste osatähtsus on aastatega oluliselt vähenenud, maksab enamik riike siiski vähemal või suuremal määral ka toodanguga otseselt seotud tootetoetusi, mis lisatakse põllumajanduse majandusarvestuse metoodika kohaselt toodangu väärtusele ja mis seega suurendavad ka lisandväärtust. Euroopa Liidus kokku oli tootetoetuste summa 2014. aastal 3,7 miljardit eurot. Tootetoetustest oluliselt tähtsamad on tootmise toetused, mida 2014. aastal maksti 51,7 miljardit eurot. Investeeringutoetused põllumajanduse majandusarvestuse metoodika kohaselt toote- ega tootmistoetuste hulka ei kuulu. Kui arvestada, et Euroopa Liidus kokku oli 2014. aastal põllumajanduse majandusharu ettevõtjatulu 90,4 miljardit eurot, siis paistab, et märkimisväärse osa sellest moodustavadki toetused. Eestis maksti 2014. aastal tootmistoetusi 168,2 ja tootetoetusi 3,9 miljonit eurot, mis on kokku 12% vähem kui aasta varem. Vähenemine andis oma panuse ka Eesti põllumajanduse majandusharu ettevõtjatulu vähenemisele, mis 2014. aasta esialgsetel andmetel oli 195,9 miljonit eurot, mis on 20% vähem kui 2013. aastal ja 33% vähem kui 2012. aastal.

Arvestades suuri tootmismahtusid on suurimad toetused Prantsusmaal, Saksamaal, Hispaanias ja Itaalias. Kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta arvestades on aga toetused 2013. aasta seisuga suurimad Maltal, Soomes ja Kreekas. Eesti asetub selles pingereas oma 2014. aasta andmetega altpoolt neljandale kohale, st toote- ja tootmistoetuste summa kasutatava põllumajandusmaa hektari kohta oli 177 eurot. Et Eesti toodang hektari kohta on väga madal, siis toodangu kohta arvestades on Eesti toetus Euroopa Liidu keskmisest kõrgemgi. Euroopa Liidu ja liikmesriikide endi poolt makstavaid toetusi põllumajanduse majandusarvestuses ei eristata.

blogi

Olgu toetused ELi või liikmesriikide oma vahenditest makstud, mõjutavad need peale põllumajandustootjate majandusliku olukorra ka otseselt põllumajandustootjate võimet konkureerida hinnas teiste riikide põllumajandustootjatega. Suuremate toetuste saajatel on võimalik vajadusel oma toodangut ka odavamalt müüa ja ikkagi edukalt majandada.

Statistikaamet avaldab põllumajandusliku arvepidamise 2014. aasta lõplikud andmed 22.10.2015 ning 2015. aasta esialgse prognoosi koostöös Maaeluministeeriumiga 08.12.2015.

Metoodika

Põllumajanduse majandusarvestuse eesmärk on põllumajandusliku tulu analüüs ja see on sisendiks sisemajanduse koguprodukti arvestamisele. Põllumajanduse majandusarvestuses hõlmatakse kogu põllumajanduse majandusharu, sh põllumajandustootmine, põllumajanduslikud teenused ja põllumajandustegevusest lahutamatu mittepõllumajanduslik tegevus.

Ettevõtjatulu arvestatakse kogu majandusharu peale ja see saadakse lahutades alushindades arvestatud toodangu väärtusest vahetarbimise, põhivara kulumi, hüvitised töötajatele, makstud rendid, intressid ja tootmismaksud ning liites juurde muud tootmistoetused ning saadud intressid. Toodang alushindades saadakse liites tootjahindades arvestatud toodangule tootetoetused ja lahutades tootmismaksud.

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik
Ivar Himma, Statistikaameti juhtivstatistik

Septembris tähistatakse Eesti toidu kuud, mille jooksul toimub üle 30 kohalikule toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu programmi leiab www.eestitoit.ee ja Facebooki sündmuse https://www.facebook.com/events/855548084536962.   eesti-toit-2015-est-426

Põllumajandusmaa rendihinnad on seinast seina

Statistikaamet uuris 2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu raames esmakordselt ka põllumajandusmaa rendihindu. Kui osa maid kasutatakse tasuta, siis mõne maatüki hektari rendihind on üle 100 euro.

2013. aastal oli põllumajanduslike majapidamiste kasutuses 955 000 hektarit põllumajandusmaad, sellest 54% oli rendimaa ja 7% muu valdus (peamiselt tasuta kasutusse saadud maa). Rendimaast ligi kolmveerand oli põllumaa ja veerand püsirohumaa.

Kasutatava põllumajandusmaa hektari keskmine rendihind (koos maksudega) oli 2013. aastal 39,5 eurot. See on kogu rendikulu rendile võtja poolt vaadatuna, millest ta maksab seadusega ettenähtud tulumaksu ja/või vastavalt kokkuleppele ka maamaksu. Seega rendile andja tulu on vähemalt viiendiku võrra väiksem kui rendihind. Vastavalt küsitlusmetoodikale hindasid rendilevõtjad rahaliseks ka rendileandjale tehtud mitterahalised maksed või teenused.

Põllumaa hektari keskmine rendihind oli 43 eurot ja püsirohumaal 30 eurot. Samas renditakse põllumajandusmaad väga erineva hinnaga. Üle poole põllumajandusmaast renditakse hinnaga 20–50 eurot hektari eest, viiendik alla 20 euro hektari eest ning üle 100 euro hektari kohta makstakse 3% põllumajandusmaa eest. Kõigi puhul, kes jätsid uuringus rendihinnad märkimata, on arvestatud, et rendikulud on samasuguse struktuuriga nagu rendikulusid näidanud majapidamistel.

Põllumajanduskultuuride ja -loomade andmete alusel arvutab Statistikaamet majapidamise hinnangulise põllumajanduse kogutoodangu väärtuse ehk standardtoodangu. Uuringu tulemustest nähtub, et suuremad majapidamised maksavad keskmisest kõrgemat rendihinda. Kui alla 8000 eurose standardtoodanguga majapidamistel on hektari keskmine rendihind 19 eurot, siis üle 100 000 eurose standardtoodanguga majapidamised maksavad hektari eest keskmiselt 43 eurot.

Uuringu käigus kogutud märkustest on näha, et väiksemad majapidamised rendivad sagedamini maid sugulastelt ja tuttavatelt, mis on soodsam (või isegi tasuta) ja nende rendihinnad on madalamad. Samas suurematel majapidamistel ainult sugulaste ja tuttavate ning muudest soodsa hinnaga maadest ei jätku ning vajadusel ollakse nõus maa eest ka kõrgemat rendihinda maksma.

Nüüdseks on peaaegu kogu kasutatav põllumajandusmaa registreeritud PRIAs ja sellele saadakse toetusi. Kui varasematel aastatel lõpetasid väikesed majapidamised tegevuse ja andsid maad rendile, siis nüüd on paljud maaomanikud otsustanud ise tegelda PRIA poolt toetatava püsirohumaa hooldusniitmisega. 2013. aastal oli Eestis 19 200 põllumajanduslikku majapidamist, neist üle viiendiku oli n-ö hooldusniitjaid. Seega võib väita, et maa rendihind sõltub eelkõige nõudluse ja pakkumise suhtest, mis omakorda tuleneb sellest, missuguseid majapidamisi piirkonnas leidub.

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

Metoodika

Põllumajanduslik majapidamine on majapidamine, kelle valduses oli vähemalt 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks.

Eesti 2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuring on korraldatud Euroopa Liidu rahalisel toel.

Põllumajandusmaa rendihindu uuritakse kogu Euroopas. Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat on eraldanud Eesti statistikaametile grandi, et uurida põllumajandusmaa ostu ja müügi ning rendihindadest ülevaate saamiseks küsitlusuuringu kõrval alternatiivseid võimalusi (sh administratiivandmed). Tulemused peaksid selguma 2015. aastal.

Eestis tarbitakse aastas elaniku kohta ligi 100 kilogrammi kartuleid ja ämbritäis toiduõli

Statistikaameti andmetel tarbitakse Eestis aastas elaniku kohta 98 kilogrammi kartuleid ning kümme kilogrammi taimset rasva või õli. Elaniku kohta arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist ning välisturistide tarbitud toitu.

Kartuli tarbimine elaniku kohta on viimastel aastatel tasapisi suurenenud — 2011. aastal tarbiti 95 kilogrammi elaniku kohta, 2010. aastal 90 ja 2009. aastal 84. Kogused sisaldavad nii kodumaist kui ka importkartulit, nii töötlemata kui ka töödeldud kujul (näiteks kartulikrõpsudena).

Õige pisut on aastate jooksul suurenenud ka köögivilja tarbimine. Kui 2009. aastal tarbiti Eestis elaniku kohta 80 kilogrammi köögivilju, siis 2012. aastal juba 91. Puuvilju ja marju on hakatud tarbima veidi vähem — 2012. aastal tarbiti 37 kilogrammi puuvilju ja marju, 2010. aastal 45.

Taimset rasva ja õli tarbitakse aastas elaniku kohta erinevates toitudes kümme kilogrammi. Samuti erinevate jahutoodetena ligi 38 kilogrammi nisu ja 15 kilogrammi rukist ning ligi viis kilogrammi riisi.

Liha tarbitakse aastas elaniku kohta 70–73 kilogrammi, piima üle 100 liitri ja ligikaudu 180–190 muna.

Tarbimise saab välja arvutada ka viinamarjaveini kohta. Seda imporditi 22,55 miljonit liitrit ja eksporditi 5,26 miljonit liitrit. Kui arvestada ka varude muutust ja jagada tarbimine kõigi Eesti elanike vahel, tuleb keskmiseks tarbitud koguseks 12,3 liitrit. Kui lapsi mitte arvestada, tulevad kogused suuremad. Võrreldes varasemate aastatega on tarbitud viinamarjaveini kogused elaniku kohta veidi tõusnud. 2009. aastal tarbiti keskmiselt kümme liitrit, 2010. aastal ligi 11 liitrit ja 2011. aastal veidi üle 11 liitri elaniku kohta.

Ülaltoodud andmed põhinevad põllumajandussaaduste ressursi ja tarbimise arvestusel. Kogutarbimise saamiseks arvestatakse toodetud koguseid, imporditud ja eksporditud koguseid ning varude muutust. Elaniku kohta arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist, ka söömata jäänud toidu kadu ja välisturistide tarbitud toitu. Taimekasvatussaaduste arvestust koostatakse põllumajandusaastate kaupa, mis kestab ühe saagiperioodi. Näiteks 2012. aasta andmed viitavad saagiperioodile 2011. aasta keskpaigast 2012. aasta keskpaigani.

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis. Tarbimise arvestustes elaniku kohta on kasutatud aruandeaasta rahvaarvu 1. jaanuari seisuga.

Eve Valdvee, Ivar Himma

Maal on põllupidamine sageli taandunud põhitööst lisatuluallikaks

2010. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli Eestis ligi 20 000 põllumajanduslikku majapidamist, neist vähem kui veerandil oli valdajal majapidamises täisajaga töökoht. Enamasti on majapidamised väikesed ja täiskohaga palgatööd ei paku.  

Traditsioonilisi peretalusid, kus jätkub täisajaga tööd vähemalt ühele, kuid vähem kui kahele inimesele (enamasti majapidamise valdajale, keda abistavad teised pereliikmed), on vaid veerand kõigist majapidamistest. See ei tähenda, et põllumajandustootmine oleks hääbumas. Põllumajandustöö on koondunud väiksema arvu suurmajapidamiste kätte, kes annavad põhilise osa toodangust ja kasutavad tööjõudu kordades efektiivsemalt kui väikemajapidamised. Rohkem kui pool kogu põllumajandustööst tehakse 12% majapidamistes ja üle kolmandiku ainult 1% suurtes majapidamistes. 

Mujal tööl käivad eelkõige väiksemate majapidamiste valdajad, kel pole oma majapidamises täit rakendust. Samal ajal on suuremate majapidamiste juhid altimad oma majapidamises ka muid tulutoovaid tegevusi otsima. Kõige levinumaks majapidamisega seotud tulutoovaks tegevuseks on majapidamise masinate ja seadmetega lepinguliste teenuste osutamine. Väikeste majapidamiste puhul on mittepõllumajanduslikest tulutoovatest tegevustest levinuim metsandus. 

Muude tuluallikate otsimine on otseselt seotud ka valdaja-juhi vanusega. Teistest oluliselt vähem tegelevad teiste tulutoovate tegevustega pensioniealised (vanemad kuni 65-aastased) põllumajanduslike majapidamiste juhid, keda on kõigist juhtidest 28% ja kellele pakub lisasissetulekut vanaduspension.

Majapidamise valdajast juhid vanuse järgi, 2010

Põhjalikum ülevaade kogumikus „Põllumajandusloendus 2010“ (ilmus 28.09.2012).  

Eve Valdvee, Statistikaameti põllumajandusstatistika osakonna projektijuht

Piimatoodete toomises mullu suuri muutusi polnud

2011. aastal toodeti Eestis 89 300 tonni joogipiima ehk 5% vähem kui aasta varem, kuid ligi kümnendiku rohkem kui 2007. aastal. Jogurti- ja juustutootmine on viimase viie aasta jooksul aga suurenenud.

Viimastel aastatel on järjest enam suurenenud hapendatud piima (sh jogurt) toodang — Statistikaameti andmetel toodeti seda 2011. aastal 41 900 tonni ehk 16% enam kui 2007. aastal. Suurenenud on ka juustutoodang (sh kohupiim) — 2011. aastal toodeti seda 40 600 tonni ehk üle neljandiku rohkem kui aastal 2007.

Võid ja muid piimarasvatooteid toodeti 6500 tonni ning nende toodete maht on olnud viie aasta jooksul kõige stabiilsem. Koore toodang oli 27 500 tonni ehk 16% väiksem kui aasta varem.

Piimast tehtud toodete arvestusse ei ole topeltarvestuse vältimiseks haaratud vahetooteid, mida kasutatakse teistes Eesti piimatöötlemisettevõtetes muude piimatoodete valmistamiseks, vaid arvestatakse ainult piimatooteid tootmisväliseks tarnimiseks. Seetõttu lähevad arvesse tooted, mis on tehtud piimast või lõssist, aga mitte näiteks piimapulbrist, mis on juba ise piimatoode.

Põhjalikum ülevaade Eesti Statistika Kvartalikiri nr 2/12 artiklis „Piima kokkuost ja piimatoodete tootmine aastail 2007–2011“ (ilmus 29.06.2012).

 Helina Uku, Statistikaameti juhtivstatistik

Piima kokkuostuhind püsis mullu kogu aasta vältel suhteliselt stabiilne

Statistikaameti andmetel ostsid 2011. aastal piimatööstusettevõtted Eesti põllumajandustootjatelt 642 300 tonni piima, mis moodustab 93% piima kogutoodangust. Aasta keskmine piima kokkuostuhind oli 323 eurot tonn, mis kuude lõikes oluliselt ei kõikunud. Peamine piima eksportriik oli Leedu.

Pärast sügava majanduskriisi perioodi 2009. aastal, kui piima keskmine kokkuostuhind langes välisturgude puudumise tõttu 210 euroni tonnist, on hind edaspidi järjest tõusnud. 2011. aastal oli piima keskmine kokkuostuhind juba 323 eurot tonn, mis oli 17% kõrgem kui aasta varem. Sellele vaatamata jäi aasta lõpuks kriisieelne hinnatase saavutamata. Kuid see-eest püsisid kokkuostuhinnad 2011. aastal kuude lõikes stabiilsed, mis peaks ka piimatootjatele jätkamiseks kindlust sisendama. Piima kokkuostuhind oli kõige kõrgem vahetult enne langusperioodi ehk 2008. aasta veebruaris – 335 eurot tonn.

Piima kokkuostuhind, 2007–2011

Ekspordi peamine sihtriik on Leedu

2011. eksporditi tooraineks ligi 100 000 tonni piima ja koort, mis moodustas piimatööstuste ja piima kokkuostjate kokkuostetud piimast 15% ning on veerandi võrra enam kui 2010. aastal.

Kui aastatel 2007–2010 eksporditi piima ja koort peamiselt Lätisse, siis 2011. aastaks oli Läti osatähtsus kahanenud vaid 10%-le. Ülekaalukalt suurim osa piimast ja koorest (88%) eksporditi 2011. aastal Leetu. Vastavalt Eurostati andmetele, on Leedu enda toorpiimale leidnud turu Poolas ning asendanud kodumise piima odavama Eesti ja Läti importpiimaga. 

Toorpiima ja koore import on viimastel aastatel elavnenud

2011. aastal imporditi ligi 22 000 tonni piima ja koort ehk koguseliselt viis korda vähem kui eksporditi. Viimastel aastatel on piima ja koore import elavnenud. Kui aastatel 2007–2009 imporditi piima ja koort alla 1000 tonni aastas, siis 2010. aastal kasvas import varasema aastaga võrreldes üheksa korda ning 2011. aastal kolm korda.

Kui 2007. aastal pärines 70% tooraineks imporditud piimast ja koorest Leedust, siis 2011. aastaks oli Leedu osatähtsus impordis vähenenud 5%-ni. Samas on Läti osatähtsus kasvanud 12%-st 2007. aastal 86%-ni 2011. aastal. Tuginedes Eurosati andmetele, ei ole Läti vahetanud Eestisse (ja ka Leetu) eksporditavat toorpiima odavama importpiima vastu. Samuti ei ole vaadeldud perioodil toimunud olulisi muutusi Läti piimatoodangus.

Toorpiima eksport ja import, 2007–2011

Põhjalikum ülevaade Eesti Statistika Kvartalikiri nr 2/12 artiklis „Piima kokkuost ja piimatoodete tootmine aastail 2007–2011“ (ilmus 29.06.2012).

Helina Uku, Statistikaameti juhtivstatistik

Kõige rohkem lõikelilli kingitakse juunis

Lõikelilli imporditakse Eestisse enim märtsis ja juunis. Juunis suurendab lillede sissevedu koolilõpetamiste aeg, märtsis naistepäev. Populaarseim importlill on roos.  

Lõikelillede impordi kõrgaeg oli 2007. aastal, kui Statistikaameti andmetel imporditi Eestisse üle 20 miljoni lõikelille. Majandussurutis vähendas märgatavalt ka lõikelillede sissevedu ning 2009. ja 2010. aastal imporditi kummalgi aastal ligi 14 miljonit lõikelille, 2011. aastal vaid 12 miljonit. Seega on viimastel aastatel lõikelillede sissevedu vähenenud.

Eestisse imporditud lõikelillede kogus, 2001–2011

Ka lillemood muutub 

Selle sajandi alguses imporditi Eestisse kõige rohkem nelke, alates 2004. aastast aga roose. Kui 2001. aastal moodustasid nelgid 45% lõikelillede impordist, siis 2011. aastal vaid 12%. 2011. aastal moodustasid roosid kõikidest imporditavatest lõikelilledest juba 69%. 

Koolilõpetajatele kingitakse roose 

Kui vaadata lõikelillede importi kuude kaupa, siis kõrgaeg on juuni. 2011. aastal imporditi juunis 1,3 miljonit roosi, mis oli 23% rohkem kui märtsis. See näitab selgelt, et lõpupidude ajal kingitakse juba rohkem lilli kui märtsis naistepäeva ajal.

Rooside import kuude kaupa, 2010–2011

Roose tuuakse Euroopast, Aafrikast ja Lõuna-Ameerikast  

Meie kaubanduses müügil olevad lõikelilled on pärit väga erinevatest piirkondadest. Roosid on peamiselt pärit Euroopa Liidust, Ecuadorist ja Keeniast. Üle 70% nelkidest on pärit Kolumbiast. Orhideed on enamasti kasvatatud Tais, krüsanteemid ja gladioolid aga Euroopa Liidus. 

Eesti lillekasvatus 

Eestis katmikalal kasvatatavate lillede ja ehistaimede pind on selle sajandi algusega võrreldes kahanenud. Kui 2003. aastal oli lillekasvatuses katmikala pindala 12,3 hektarit, siis 2010. aastal vaid 9,5 hektarit. Katmikalal kasvatatakse nii lõikelilli, suvelilli kui ka toalilli. 

Peamised Eestis kasvatatavad lõikelilled on roos, tulp, nartsiss, liilia ja krüsanteem. Kodumaise aastaringse lillekasvatuse hääbumise peamisteks põhjusteks on kõrged majanduskulud ja sissetoodud lõikelillede odav hind. 

Evelin Puura, Statistikaameti väliskaubandusstatistika talituse juhataja