Tag Archives: põllumaa

Mis maa see on, siin pole ühtki mäge…

Statistikaamet uuris, kui suure osa moodustavad meie valdade ja linnade pindaladest suuremad maakatte tüübid nagu mets, põllu- ja aiamaa, rohumaa ning märgalad. Selgub, et metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas, põllu- ja aiamaa osatähtsus Rakvere vallas, märgalade osatähtsus Kastre vallas ning rohumaid on osatähtsuselt enim Kihnu saarel.

Ühes hiljutises blogipostituses tõdesime, et suur osa Eestimaast on asustamata. Nüüd olekski paslik vaadata, mis asustamata maa peal aset leiab ehk milline on Eesti ja selle omavalitsuste topograafia ning millised kõlvikud* Eestimaad katavad?

Vaata erinevate kõlvikutüüpide osatähtsusi valdades ja linnades siit.k6lvikud_blogigraafika_100pxKõlvikute koosseis, märts 2019

Maa-ameti andmetel on Eesti pindala veidi enam kui 45 300 km². Üle poole sellest ehk ~ 23 400 km² on kaetud metsaga. Metsa osatähtsus on suurim Saarde vallas (74%), seejärel Hiiumaa vallas (69%) ning kolmandana Anija vallas (68%). Valdadest on metsa osatähtsus väikseim Rakvere vallas (30%) ning linnadest Maardus (8%), Sillamäel (10%) ja Rakveres (14%).

Loogiliselt mõeldes võiks eeldada, et linnades on metsa vähem ja valdades rohkem, kuid pärast viimast haldusreformi on osad linnad omandanud väga suured pindalalised mõõtmed ning nende haldusalasse kuulub nüüd rohkem erinevaid kõlvikuid. Näiteks on 79 omavalitsusüksusest metsasuse osatähtsuselt kaheksandal kohal Narva-Jõesuu linn, millest  mets moodustab 63%. Samuti pindalas võitnud Paide, Haapsalu ning Pärnu linnades on metsa osatähtsus ligi pool linna kogupindalast.

Aga vaatame metsa osatähtsuse kõrvale ka absoluutseid pindalalisi mõõtmeid. Arvestades ruutkilomeetreid, moodustavad metsarikkuse TOP3 Saaremaa vald (1600 km²), Alutaguse vald (940 km²) ning Saarde vald (790 km²). Alla 2 km² on metsa pindala Sillamäe, Loksa, Rakvere ja Maardu linnades.

Haritava maa alla jääb ligi veerand Eesti pindalast, pindalalt kokku umbes 10 700 km². Haritava maa alla kuuluvad antud analüüsis põllud ning aianduslik maa. Suurim on haritava maa osatähtsus Rakvere vallas (52%) ning Nõo ja Luunja vallas (mõlemas 45%). Kõige vähem on haritavat maad Maardu, Tallinna ning Sillamäe linnades, kus põllu- ja aiamaa osatähtsus on 1% või alla selle.

Pindalalt on haritavat maad enim taaskord Saaremaa vallas (520 km²). Seejärel Viljandi (480km²) ja Järva (460 km²) valdades. Haritava maa pindala on väikseim peamiselt linnades, näiteks on Loksa, Sillamäe, Võru ja Tallinna linnas ning Ruhnu vallas haritavat maad alla 1 km².

Märgalade (sood ja rabad) alla jääb ligi 3400 km², mis on 7% kogu Eesti pindalast. Suurim on märgalade osatähtsus Kastre vallas, moodustades viiendiku kogu valla pindalast. Teisel ja kolmandal kohal on Pärnu linn ning Alutaguse vald, kus märgalade all on 18% omavalitsusest. Märgalad puuduvad täielikult Loksa linnas. Alla 1% on märgalasid näiteks Kohtla-Järve, Võru ja Sillamäe linnas ning Viimsi, Toila ja Ruhnu vallas. Pindalalt on märgalasid enim Alutaguse, Lääneranna ning Põhja-Sakala vallas (vahemikus 200–260 km²).

Rohumaaga on kaetud 5% Eesti pindalast, kogupindalaga 2500 km². Rohumaid on osatähtsuselt enim meie saartel, – Kihnus (29%) ja Ruhnus (20%) ning Harku vallas (17%). Kõige väiksem on rohumaa osatähtsus Tallinnas – vaid 2% linna pindalast. Rohumaa pindala on jällegi suurim Saaremaa vallas (170 km²), millele järgnevad Lääneranna vald ning Lääne-Nigula vald (vahemikus 100–110 km²).

* Kõlvik – ühetaolise majandusliku kasutuse ja/või loodusliku seisundiga katastriüksuse osa (Maakatastriseadus §2).

Kõlvikute andmed on pärit Eesti topograafia andmekogust seisuga märts 2019.

Helerin_ÄärRohkem infot Statistikaameti geoinfo spetsialist Helerin Äär

Põllumajandusmaa rendihind maakondades

Statistikaameti andmetel oli 2013. aastal põllumajandusmaa keskmine rendihind kõrgeim Tartu ning madalaim Hiiu, Saare ja Lääne maakonnas. Üheski maakonnas ei ole rendihinnad Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad ning kõikjal renditakse maid nii keskmisest madalama kui ka kõrgema hinnaga.

2013. aastal oli hektari keskmine rendihind (koos maksudega) 39,5 eurot. Rendihinnad varieeruvad väga palju olenevalt nõudluse ja pakkumise suhtest, mis omakorda tuleneb sellest, missuguseid majapidamisi piirkonnas leidub. Rendile võetakse põllumajandusmaad nii tasuta kui ka üle 100-eurose rendihinnaga hektari kohta. Ehkki Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu disain ei näinud ette statistika tegemist maakondade kohta, on tarbijate suurest huvist tingituna olemasolevate andmete alusel hinnatud ka põllumajandusmaa rendihindu maakondades.

Statistikaamet küsitles ligi kaht kolmandikku põllumajandusmaa rendilevõtjatest. Kõige levinum kokkulepitud rendihind jäi 2013. aastal vahemikku 20–50 eurot ja üle 100 euro hektari eest maksti vaid 3% rendimaa puhul. Hind polegi nii madal, kui arvestada, et Eurostati esialgse hinnangu kohaselt langes Eesti põllumajandustootja reaaltulu töötaja kohta 2013. aastal võrreldes varasema aastaga 17%. See oli suurim langus Euroopa Liidus. Kuigi põllumajandustoodangu väärtus on kasvanud, on kulud kasvanud veelgi enam. Põllumajandusministeeriumi andmetel avatakse tänavu PRIAs veel ka toetusõiguslike maade täiendav registreerimine, mis võib kasutatavat põllumajandusmaad juurde tuua ja seeläbi langetada ka ühise pindalatoetuse hektarimäära.

Väidetavalt pole harvad juhud, kui rendihinna kauplemisel kasutatakse argumendina seda, et kellegi tuttavale on Eestimaa teises otsas makstud kõrget hinda. Rendileandjad küsivad enamasti maksimaalselt kõrget hinda ja osa põllumehi paistab olevat nõus seda ka maksma. Siiski ei ole üheski maakonnas rendihinnad Eesti keskmisest oluliselt kõrgemad ning kõikjal renditakse maid nii keskmisest madalama kui ka kõrgema hinnaga. Maakondades jäävad hektari keskmised rendihinnad 34–50 euro piiresse. Erinev on olukord vaid mandrist eraldatud Hiiu- ja Saaremaal ning ka Läänemaal, neis maakondades ei ületanud hektari keskmine rendihind 27 eurot. 50 euroni ulatub keskmine rendihind ainult Tartumaal. Tartumaal makstakse hektari eest vähemalt 100 eurot 6% rendimaa puhul, mis on Eesti maakondade seas kõrgeim näitaja. Samal ajal Hiiu- ja Saaremaal, aga ka Põlva- ja Harjumaal jääb nii kalli rendimaa osatähtsus ühe protsendi piiresse.

Kui Eestis keskmiselt oli põllumaa hektari rendihind 43 eurot ja püsirohumaal 30 eurot, siis maakondades erines põllumaa hind 17 eurost Hiiumaal kuni 52 euroni Tartumaal. Püsirohumaa hind oli 21 eurost Hiiumaal kuni 41 euroni Viljandimaal. Kui reeglina on põllumaa hind püsirohumaa omast kõrgem, siis mõningates maakondades pöörab nõudluse ja pakkumise suhe hinnad vastupidiseks või võrdseks.

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

Metoodika 

Põllumajanduslik majapidamine on majapidamine, kelle valduses oli vähemalt 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks.

Maakondlikud tulemused ei esinda kõiki majapidamisi, vaid ainult andmeid esitanud majapidamiste keskmisi. Kokku saadi rendiandmeid enam kui 4000 majapidamiselt. Tulenevalt uuringu disainist on maakondlikud keskmised rendihinnad keskmiselt 3% tegelikust suuremaks hinnatud (põllumaal 1% ja püsirohumaal 7%). Mida rohkem on maakonnas väikeseid majapidamisi, seda rohkem võib olla keskmine hind üle hinnatud.  See tuleneb sellest, et uuringus osales proportsionaalselt rohkem suuri majapidamisi, kelle rendihinnad on teistest suuremad.

Eesti 2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuring on korraldatud Euroopa Liidu rahalisel toel.

Põllumajandusmaa rendihindu uuritakse kogu Euroopas. Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat on eraldanud Eesti statistikaametile grandi, et uurida põllumajandusmaa ostu ja müügi ning rendihindadest ülevaate saamiseks küsitlusuuringu kõrval alternatiivseid võimalusi (sh administratiivandmed). Tulemused peaksid selguma 2015. aastal.

Põllumajandusmaa rendihinnad on seinast seina

Statistikaamet uuris 2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu raames esmakordselt ka põllumajandusmaa rendihindu. Kui osa maid kasutatakse tasuta, siis mõne maatüki hektari rendihind on üle 100 euro.

2013. aastal oli põllumajanduslike majapidamiste kasutuses 955 000 hektarit põllumajandusmaad, sellest 54% oli rendimaa ja 7% muu valdus (peamiselt tasuta kasutusse saadud maa). Rendimaast ligi kolmveerand oli põllumaa ja veerand püsirohumaa.

Kasutatava põllumajandusmaa hektari keskmine rendihind (koos maksudega) oli 2013. aastal 39,5 eurot. See on kogu rendikulu rendile võtja poolt vaadatuna, millest ta maksab seadusega ettenähtud tulumaksu ja/või vastavalt kokkuleppele ka maamaksu. Seega rendile andja tulu on vähemalt viiendiku võrra väiksem kui rendihind. Vastavalt küsitlusmetoodikale hindasid rendilevõtjad rahaliseks ka rendileandjale tehtud mitterahalised maksed või teenused.

Põllumaa hektari keskmine rendihind oli 43 eurot ja püsirohumaal 30 eurot. Samas renditakse põllumajandusmaad väga erineva hinnaga. Üle poole põllumajandusmaast renditakse hinnaga 20–50 eurot hektari eest, viiendik alla 20 euro hektari eest ning üle 100 euro hektari kohta makstakse 3% põllumajandusmaa eest. Kõigi puhul, kes jätsid uuringus rendihinnad märkimata, on arvestatud, et rendikulud on samasuguse struktuuriga nagu rendikulusid näidanud majapidamistel.

Põllumajanduskultuuride ja -loomade andmete alusel arvutab Statistikaamet majapidamise hinnangulise põllumajanduse kogutoodangu väärtuse ehk standardtoodangu. Uuringu tulemustest nähtub, et suuremad majapidamised maksavad keskmisest kõrgemat rendihinda. Kui alla 8000 eurose standardtoodanguga majapidamistel on hektari keskmine rendihind 19 eurot, siis üle 100 000 eurose standardtoodanguga majapidamised maksavad hektari eest keskmiselt 43 eurot.

Uuringu käigus kogutud märkustest on näha, et väiksemad majapidamised rendivad sagedamini maid sugulastelt ja tuttavatelt, mis on soodsam (või isegi tasuta) ja nende rendihinnad on madalamad. Samas suurematel majapidamistel ainult sugulaste ja tuttavate ning muudest soodsa hinnaga maadest ei jätku ning vajadusel ollakse nõus maa eest ka kõrgemat rendihinda maksma.

Nüüdseks on peaaegu kogu kasutatav põllumajandusmaa registreeritud PRIAs ja sellele saadakse toetusi. Kui varasematel aastatel lõpetasid väikesed majapidamised tegevuse ja andsid maad rendile, siis nüüd on paljud maaomanikud otsustanud ise tegelda PRIA poolt toetatava püsirohumaa hooldusniitmisega. 2013. aastal oli Eestis 19 200 põllumajanduslikku majapidamist, neist üle viiendiku oli n-ö hooldusniitjaid. Seega võib väita, et maa rendihind sõltub eelkõige nõudluse ja pakkumise suhtest, mis omakorda tuleneb sellest, missuguseid majapidamisi piirkonnas leidub.

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Andres Klaus, Statistikaameti juhtivstatistik

Metoodika

Põllumajanduslik majapidamine on majapidamine, kelle valduses oli vähemalt 1 hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus toodetakse põllumajandussaadusi põhiliselt müügiks.

Eesti 2013. aasta põllumajanduse struktuuriuuring on korraldatud Euroopa Liidu rahalisel toel.

Põllumajandusmaa rendihindu uuritakse kogu Euroopas. Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat on eraldanud Eesti statistikaametile grandi, et uurida põllumajandusmaa ostu ja müügi ning rendihindadest ülevaate saamiseks küsitlusuuringu kõrval alternatiivseid võimalusi (sh administratiivandmed). Tulemused peaksid selguma 2015. aastal.