Tag Archives: piima kokkuostuhind

Ulmelised piimarekordid. Aga mida teevad hinnad?

Eesti lehmad annavad ulmelisi piimakoguseid ja tootjad võivad tippkvaliteediga piima üle uhkust tunda. Piima kokkuostuhind jääb meil aga sellest hoolimata teiste Euroopa Liidu riikide võrdluses madalaimate sekka.

Anton Kardakov, statistikaameti analüütik

Aastal 2019 oli Eesti piima kokkuostuhind 310,07 eurot ühe tonni eest, mis on protsendi võrra kõrgem kui eelmisel aastal.

Detsembris kujunes piima kokkuostuhinnaks 313,15 eurot tonni eest, mis oli küll viimase poolaasta kõrgeim hind, kuid ei jõudnud siiski aasta alguse tasemeni. Madalaimaks jäi piima kokkuostuhind augustis (300,56 eurot/tonn), kõrgeimaks veebruaris (320,32 eurot/tonn). Seega jätkus ka varasematele aastatele omane trend, et piima kokkuostuhind on kõrgem aasta alguses ja lõpus, languses aga suvekuudel.

Eesti piimal kõrge kvaliteet

Kogu toodetud piimast osteti kokku 93%. Piima kvaliteedi üle võivad Eesti tootjad uhkust tunda, sest kogu kokku ostetud piimast 80% moodustab eliitsordi piim. Eestis toodetud piima keskmine rasvasisaldus on 3,9%  ja valgusisaldus 3,4%.

Kõrgest kvaliteedist hoolimata jäi Eesti piima kokkuostuhind möödunud aasta novembris Euroopa Liidu riikide võrdluses tagantpoolt neljandale kohale kohe peale Lätit, Leedut ja Portugali, jälgides samas kindlalt Euroopa Liidu keskmist trendi. Euroopa Liidus oli keskmine piima kokkuostuhind 353,1 eurot ühe tonni eest.

Kuigi piimalehmade arv on kujunenud turuolukorra valguses järjepidevalt vähenenud, toodeti eelmisel aastal siiski 821 000 tonni piima, mis on viimase 27 aasta suurimaks näitajaks. Selle põhjuseks on aasta keskmise piimatoodangu suurenemine lehma kohta, mis saavutas ulmelise 9 633 kilogrammi. Neljas maakonnas (Tartu, Järva, Lääne-Viru ja Põlva) ületab see lausa 10 000 kilogrammi. Selle  näitaja poolest oleme Euroopas teisel kohal, püüdes Taanit kätte saada.

Kuhu liigub liha hind?

Eesti sealiha hind tõusis 2019. aastal võrreldes aasta varasema ajaga 10% ja veiselihal langes 6%.

Sealiha kokkuostuhind oli detsembris 1838,4 eurot ühe tonni eest, mis on 2019. aasta kõrgeim hind. Sealiha hind on kasvanud kogu aasta jooksul. Aasta keskmiseks sealiha hinnaks kujunes 1676,7 eurot tonni eest, mis on 10% kõrgem kui 2018. aastal. Seevastu veiseliha hind hoopis langes  – aasta peale kokku 6% ja keskmiseks jäi 2110,3 eurot tonni eest. Lamba- ja kitseliha ostetakse Eestis kokku väga vähe ja selle keskmine hind oli 2019. aastal 3052,9 eurot tonni eest ehk 14% rohkem kui aasta varem.

Piima kokkuostuhind püsis mullu kogu aasta vältel suhteliselt stabiilne

Statistikaameti andmetel ostsid 2011. aastal piimatööstusettevõtted Eesti põllumajandustootjatelt 642 300 tonni piima, mis moodustab 93% piima kogutoodangust. Aasta keskmine piima kokkuostuhind oli 323 eurot tonn, mis kuude lõikes oluliselt ei kõikunud. Peamine piima eksportriik oli Leedu.

Pärast sügava majanduskriisi perioodi 2009. aastal, kui piima keskmine kokkuostuhind langes välisturgude puudumise tõttu 210 euroni tonnist, on hind edaspidi järjest tõusnud. 2011. aastal oli piima keskmine kokkuostuhind juba 323 eurot tonn, mis oli 17% kõrgem kui aasta varem. Sellele vaatamata jäi aasta lõpuks kriisieelne hinnatase saavutamata. Kuid see-eest püsisid kokkuostuhinnad 2011. aastal kuude lõikes stabiilsed, mis peaks ka piimatootjatele jätkamiseks kindlust sisendama. Piima kokkuostuhind oli kõige kõrgem vahetult enne langusperioodi ehk 2008. aasta veebruaris – 335 eurot tonn.

Piima kokkuostuhind, 2007–2011

Ekspordi peamine sihtriik on Leedu

2011. eksporditi tooraineks ligi 100 000 tonni piima ja koort, mis moodustas piimatööstuste ja piima kokkuostjate kokkuostetud piimast 15% ning on veerandi võrra enam kui 2010. aastal.

Kui aastatel 2007–2010 eksporditi piima ja koort peamiselt Lätisse, siis 2011. aastaks oli Läti osatähtsus kahanenud vaid 10%-le. Ülekaalukalt suurim osa piimast ja koorest (88%) eksporditi 2011. aastal Leetu. Vastavalt Eurostati andmetele, on Leedu enda toorpiimale leidnud turu Poolas ning asendanud kodumise piima odavama Eesti ja Läti importpiimaga. 

Toorpiima ja koore import on viimastel aastatel elavnenud

2011. aastal imporditi ligi 22 000 tonni piima ja koort ehk koguseliselt viis korda vähem kui eksporditi. Viimastel aastatel on piima ja koore import elavnenud. Kui aastatel 2007–2009 imporditi piima ja koort alla 1000 tonni aastas, siis 2010. aastal kasvas import varasema aastaga võrreldes üheksa korda ning 2011. aastal kolm korda.

Kui 2007. aastal pärines 70% tooraineks imporditud piimast ja koorest Leedust, siis 2011. aastaks oli Leedu osatähtsus impordis vähenenud 5%-ni. Samas on Läti osatähtsus kasvanud 12%-st 2007. aastal 86%-ni 2011. aastal. Tuginedes Eurosati andmetele, ei ole Läti vahetanud Eestisse (ja ka Leetu) eksporditavat toorpiima odavama importpiima vastu. Samuti ei ole vaadeldud perioodil toimunud olulisi muutusi Läti piimatoodangus.

Toorpiima eksport ja import, 2007–2011

Põhjalikum ülevaade Eesti Statistika Kvartalikiri nr 2/12 artiklis „Piima kokkuost ja piimatoodete tootmine aastail 2007–2011“ (ilmus 29.06.2012).

Helina Uku, Statistikaameti juhtivstatistik