Tag Archives: pension

Aastakeskmine pension langes mullu esimest korda sellel sajandil

Keskmine pension oli 2011. aastal 270,6 eurot kuus, aasta varem 271,7 eurot. Enne seda langes keskmine pension viimati 2000. aastal.

Keskmine vanaduspension tõusis vähesel määral – 304,5 eurost 305,1 euroni. Arvestama peab, et majanduskriisi tingimustes ei tõstetud kaks aastat järjest pensioniindeksit. Keskmise pensioni langus oli tingitud ka töövõimetuspensionäride osatähtsuse kasvust – töövõimetuspension on vanaduspensionist tunduvalt madalam. 2011. aasta keskmine töövõimetuspension oli 177,1 eurot kuus.

Pensionäride arv Eestis ületas 2011. aastal 400 000 piiri. 2012. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 404 525 pensionäri – 30,2% rahvastikust. Viimasel ajal on aktuaalne teema olnud pensionisüsteemi suutlikkus tulevikus. Statistika järgi on muretsemiseks põhjust, sest viimased kaks aastat järjest on pensionäride arv kasvanud üle 2% aastas ja nende osatähtsus rahvastikus suurenes nii 2010. kui ka 2011. aastal 0,7 protsendipunkti. 2002. aastal oli pensionäre 27,2%, 1970. aastal aga 19,1% rahvastikust. Pensionäride arvu ja koosseisu muutumist on mõjutanud rahvastiku vananemine, 1993. aastal alanud pensioniea tõstmine, pensionisüsteemi ümberkorraldus 2000. aastal ja majanduskriis.

Ka puudega inimeste osatähtsus rahvastikus jõudis 2011. aasta jooksul rekordilisele tasemele – 10%-ni (aasta varem 9,6%).

Üha vähem on ravikindlustusega inimesi

2011. aasta lõpu seisuga oli ravikindlustus 93%-l rahvastikust, mis on selle sajandi madalaim näitaja. Aasta varem oli ravikindlustus 93,7%-l, viimasel majanduskriisieelsel aastal ehk 2007. aastal aga 96%-l rahvastikust. Maakondadest kasvas ravikindlustatute arv vaid Harju maakonnas, et aga maakonna rahvaarv kasvas kiiremini, siis vähenes ravikindlustusega elanike osatähtsus sealgi. Enim ravikindlustatuid ongi ootuspäraselt Harju maakonnas (96,7%), vähim aga Jõgeva ja Viljandi maakonnas (vastavalt 86,1% ja 86,4%).

Nii töötutoetuse kui ka töötuskindlustushüvitiste saajate arv 2011. aastal vähenes

Töötutoetust sai kolmandiku võrra ja töötuskindlustushüvitisi poole vähem inimesi kui aasta varem. Hüvitisesaajate arvu vähenemine tuleneb alanevast töötuse määrast – pärast 2010. aasta I kvartalit langes töötuse määr Eestis Euroopa Liidu riikidest kõige kiiremini. Töötutoetuse saajaid oli 2011. aastal 30 622, töötuskindlustushüvitise saajaid 32 124, koondamise korral makstava kindlustushüvitise saajaid 6040 ja tööandja maksejõuetuse hüvitise saajaid 2600. Kõigi hüvitiste saajate andmete puhul ilmneb sama dünaamika: 2011. aasta näitajad on madalamad kui kahe eelneva aasta omad, kuid siiski kõrgemad kriisi esimese, 2008. aasta omadest.

Ka hüvitisesaajate koosseis on muutunud. Kui 2010. aastal olid 47,5% töötuskindlustushüvitise saajatest naised ja 52,5% mehed, siis 2011. aastal oli naisi juba rohkem – vastavalt 55,3% ja 44,7%. Kui tavapäraselt ongi töötuskindlutushüvitise saajate hulgas naisi rohkem kui mehi, siis kriisi kõrgajal, 2009. ja 2010. aastal oli suurem just meessoost hüvitisesaajate hulk. Mehi jäi rohkem töötuks majanduskriisi alguses, naisi kriisi teises pooles, kui kriis jõudis ehitusest ja tootmisest kaubandusse ja teenindusse. Et üldjuhul on naistel väiksemad palgad, siis mõjutas soolise koosseisu muutumine ka keskmise hüvitise suurust. Keskmine töötuskindlustushüvitis oli 2011. aastal 257 eurot kuus. 2010. aastal oli see 265 ja 2009. aastal 287 eurot kuus. Hüvitisesaajate vanust võrreldes selgub, et kriisi ajal satub nende sekka rohkem noori kui muidu. Kokkuvõtteks võib öelda, et kriisiaastatel oli töötuskindlustushüvitiste saajate hulgas tavalisest rohkem neid, keda normaalses majandusolukorras ähvardab töötuksjäämine vähem: mehed, nooremad töötajad
(25–34-aastased) ja kõrgepalgalised. 2011. aastal aga muutus olukord taas tavapäraseks.

Põhjalikum ülevaade „Eesti statistika aastaraamat 2012“ peatükis „Sotsiaalne kaitse“ (ilmus 27.07.2012). http://www.stat.ee/57659

Marve Randlepp, Statistikaameti juhtivstatistik

Vananev rahvastik paneb tööealised surve alla

Eurostati prognoosi kohaselt peab järgmise viiekümne aasta jooksul Eesti majandus arenema tingimustes, kus tööturule sisenejate arv on väiksem kui sealt lahkujate oma ning aastaks 2060 on 100 tööealise kohta ligi 80 ülalpeetavat.
Eesti rahvastiku vähenemisest ja vananemisest on räägitud üsna palju, samas, mida see sisuliselt tähendab, on suhteliselt halvasti teadvustatud. Ilmekas näide on arutelu pensioniea tõstmise üle. Pensioniea tõstmise vastaste üks argumente on, et statistika kohaselt elab Eesti elanik napilt pensionieani. Selle väite loogika on vigane, sest võrreldakse praegust oodatavat eluiga ja tuleviku pensioniiga. Tegelikult tuleks vaadelda mõlemaid näitajaid tulevikus.
Mõtlemiseks mõned arvud. Eurostati rahvastikuprognoosi kohaselt on 2060. aastal Eesti meeste oodatav eluiga sünnimomendil 80,8 aastat ehk ligi kaksteist aastat pikem kui praegu ning naistel 87,5 aastat ehk enam kui kaheksa aastat pikem praegusest.

Tööturult lahkujaid sisenejatest rohkem
Vaatame üht lihtsat suhtarvu. Jagame 5–14-aastaste inimeste arvu 55–64-aastaste inimeste arvuga. Sellist suhtarvu nimetatakse demograafiliseks tööturusurve indeksiks. Sisuliselt näitab see seda, kas eeloleva kümnendi jooksul tööturule potentsiaalselt sisenevate inimeste arv on suurem või väiksem kui tööturult potentsiaalselt lahkuvate inimeste arv. Kui näitaja on ühest suurem, on sisenejaid rohkem ja kui ühest väiksem, siis vähem. Prognoosi kohaselt ei ole järgmise viiekümne aasta jooksul ühtegi aastat, kus demograafilise tööturusurve indeksi väärtus oleks ühest suurem. Sisuliselt tähendab see seda, et üsna pikas perspektiivis peab Eesti majandus arenema tingimustes, kus tööturule potentsiaalselt sisenejate arv on väiksem kui sealt potentsiaalselt lahkujate arv. Küsimus on selles, kuidas sellise olukorraga arvestada ja toime tulla? Võib üsna kindlalt väita, et järgmise viiekümne aasta jooksul elab Eesti majandus üle mitmeid tõuse ja langusi, kuid kui rahvastikupoliitikas ei toimu revolutsioonilisi sündmusi, tuleb väheneva töötajate arvuga toimetuleku küsimusele pidevalt vastust otsida.

Demograafiline tööturusurve indeks Eestis, 2008–2061
Demograafiline tööturusurve indeks Eestis, 2008–2061*

Ülalpeetavate arv kasvab poolteist korda
Vaatame veel teist lihtsat suhtarvu. Jagame kuni 14-aastaste ning vähemalt 65-aastaste inimeste arvu tööealiste ehk 15–64-aastaste inimeste arvuga. Parema sisulise tõlgendamise huvides korrutame tulemuse veel sajaga. Saadud tulemust nimetatakse ülalpeetavate määraks. Sisuliselt näitab see seda, mitu mittetööeas inimest tuleb 100 tööealise inimese kohta ehk mitut inimest peab ülal pidama 100 tööealist inimest.
Aastal 2010 on Eestis iga 100 tööealise kohta umbes 50 mittetööeas ehk ülalpeetavat inimest. Prognoosi kohaselt on aastal 2060 neid üle 80. Toome mõttes sellise olukorra tänapäeva. Näiteks on perel ülal pidada üks 60-aastane vanainimene, kes vajab hooldekodu teenuseid. Hooldekodu koht maksab 7500 krooni kuus ja keskmine pension on 3500 krooni. Sisuliselt tähendab see perele ligi 4000 kroonist lisaväljaminekut kuus ning viiekümne aasta pärast on selliseid vanainimesi peres kaks. Kust see raha võtta?
Kui tööea piiri tõsta viie aasta võrra, jõuaks ülalpeetavate määr 50-ni alles aastal 2054, ehk sisuliselt tähendaks see seda, et eelpool toodud pere ei peaks hakkama lähiajal otsima täiendavat 4000 krooni.

Ülalpeetavate määr Eestis, 2008-2061 (aasta alguses)
Ülalpeetavate määr Eestis, 2008-2061 (aasta alguses)*

Mõtlemiseks veel kaks numbrit. 2010. aastal on Eestis ligi 50 000 inimest, kel aastaid 80 ja rohkem. 2060. aastal on neid Eurostati prognoosi kohaselt ligi 125 000.

Mihkel Servinski, Statistikaameti peaanalüütik

Põhjalikum ülevaade väljaandes „Eesti Statistika Kvartalikiri. 2/10. Quarterly Bulletin of Statistics Estonia“ (ilmus 30.06.2010).

* – allikas: Statistikaamet Eurostati andmetel

Rahvastikustatistikast pensioniea tõstmise valguses

Aprilli lõpus kuulutas president välja seaduse, mis tõstab 2026. aastaks vanaduspensioni ea 65 aasta peale. Vaatleme mõningaid statistilisi andmeid ja rahvastikuprognoosi järgnevaks neljaks aastakümneks ning uurime, mis on toimunud keskmise vanaduspensioniga lõppenud kümnendi teisel poolel.

Riigipensioni maksmist mõjutavad kesksed tegurid on poliitilised, demograafilised (rahvastiku struktuur) ja majanduslikud (loodav lisandväärtus). Poliitilisi tegureid võib lugeda mitmete allikate alusel kõige kaalukamateks, kuid neid see artikkel ei käsitle.

Rahvastiku struktuuri mõjutavad sünnid, surmad ja ränne. Ränne on rahvastikustatistika jaoks suurim peavalu ning praeguste rahvastikuandmete kasutamisel tuleb puudustega rändesündmuste hõlmamisel arvestada. Niisiis on pensioniea tõstmise valguses oluline prognoosida rahvastiku struktuuri 10, 20, 30 ja 40 aasta pärast. Selleks on abiks interaktiivne rahvastikupüramiid. Prognooside tegemisel on oluline eelduste õige valik ja täpsus. Eeldusi tuleb teha sündimuse, suremuse ja rände kohta.

Summaarne sündimuskordaja (elussündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul) peab rahvastiku säilimiseks olema vähemalt 2,1. Aastatel 1970–1980 oli see vahemikus 2,01–2,26 ning langes 1990. aastate suurte ühiskondlike ümberkorralduste ajal 1,28-ni. Uue sajandi esimesel kümnendil on kordaja hakanud taas tõusma ja oli 2008. aastal 1,66. Statistikaameti rahvastikuprognoosis on eeldatud, et kordaja kasvab ja jõuab 21. sajandi keskpaigaks eelmise sajandi seitsmekümnendate ja kaheksakümnendate tasemele.

Suremuse üldkordaja (surmajuhtude arv 1000 elaniku kohta) kasvas 1990. aastate esimesel poolel järsult ning on seejärel langenud 1985. aasta tasemele. Oleme lähtunud eeldusest, et suremus väheneb ka edaspidi, mis toob kaasa oodatava eluea aeglase tõusu.

Rände prognoosimisel kasutame kaht stsenaariumi. Esimese puhul sisseränne tasakaalustab väljarände (rändesaldo on 0) ja teise puhul on kuni aastani 2013 rändesaldo negatiivne (väljaränne ületab sisserännet), seejärel kuni aastani 2026 kasvavalt positiivne (sisseränne ületab väljarännet) ning edaspidi alanevalt positiivne kuni sisse- ja väljarände tasakaalustumiseni 21. sajandi keskel. Muidugimõista vajavad sellised eeldused regulaarset ülevaatamist.

Kui võtame tinglikult pensionieaks 65 aastat, siis saame ülaltoodud eelduste tulemusel arvutada töötava rahvastiku ja pensioniealiste suhte (20–64-aastased / 65-aastased ja vanemad). Kõrgeim näitaja jääb 1980. aastate keskpaika (5,3). Ehk siis 1980. aastate keskpaigas oli 5,3 tööeas inimest ühe pensioniealise kohta (kuigi tol ajal oli tegelik pensioniiga madalam — naistel 55 ja meestel 60). Praeguseks on tööealiste ja pensioniealiste suhe juba ebasoodsam (3,6) ning prognoosi kohaselt muutub järjest ebasoodsamaks 2030 (2,7), 2040 (2,6), 2050 (2,2).

Kümne aasta vältel ei ole vanuserühmade 20–64 ja 65+ rahvaarvu omavaheline suhe palju langenud, kuid siiski, 3,9-lt 3,6-le. Selle sajandi esimesse kümnendi majandusse jäi nii tugeva kasvu kui ka korrektsiooni periood. Kümnendi teisel poolel (2005–2009) kasvas keskmine vanaduspension jõudsalt (keskmiselt 16,5% aastas), mis ületab selgelt tarbijahindade tõusu (keskmiselt 5,1% aastas). 2009. aastal oli Eesti majanduse kogutoodang 23% kõrgem kui 2005. aastal (koos hindade tõsuga), mis ühtlase kasvu puhul tähendaks, et majandus kasvab aastas keskmiselt 5,3%. Järeldusena võib ütelda, et vanaduspensionide osatähtsus majanduse kogutoodangust on viimastel aastatel kasvanud. Väga oluline näitaja on keskmise vanaduspensioni ja keskmise netopalga suhe. 2009. aasta keskmine palk on küll veel avaldamata, kuid kasutades avaldatud kvartalinäitajaid võib ütelda, et 2008. ja 2009. aastal on keskmine pension kasvanud palkadest kiiremini ning pension moodustab üle 40% netopalgast (2009. aastal koguni 47%). Seega võib ütelda, et vanaduspension on viimasel paaril aastal kasvanud kiiremini kui kogu majanduse toodang, palgad ja tarbijahinnad. Euroopa sotsiaalkindlustuse koodeks ütleb, et keskmine pension peaks olema vähemalt 40% palgast.

Rahvastikuprognoose vaadates tundub pensioniea tõstmine loogiline, sest rahvastik vananeb ja elab kauem. Pensioniealisi on rahvastikus järjest rohkem ja tööealiste osatähtsus väheneb. Pensionäride elatustaseme säilitamiseks on pensionid tõusnud.

 Priit Potisepp, Statistikaameti peadirektor