Tag Archives: paljulapselised pered

Kolmandaid lapsi sünnib järjest rohkem

Värskelt avaldatud sündide andmetest selgus, et 2018. aastal kasvas teise ja kolmanda lapse sündide arv peredesse. Eriti just kolmandana oma perre sündinud laste arv, keda oli kokku 2818. Seda on 530 last rohkem kui aasta varem ja üle 800 lapse võrra enam kui 2014. aastal, mil kolmanda lapse sündide arv oli vaadeldud 10 aasta väikseim. Kolmandate laste osatähtsus oli 2014. aastal 15%, kuid 2018. aastal juba 20%. Viimati sündis ligikaudu sama palju kolmandaid lapsi aastal 1990 (3043).

Kui vaadata neljanda ja rohkemate laste sündide osatähtsust kõigist sündidest, siis siin olulist muutust ei paista. Nende sündide osatähtsus on olnud 6% kõigist sündidest. Kokku moodustasid kolmandate ja rohkemate laste sünnid 2018. aastal 26% kogu sündidest.

joonis_1

Sündimust uurides on oluline arvestada ka naiste vanuselise jaotusega. Kõige enam sünnitavad praegu naised vanuses 27–33. Igal aastal saab selles vanusevahemikus lapse kümnest naisest üks ning praegu on see vanusrühm õnneks veel suur. Sellest nooremate naiste vanusrühmad on kolmandiku võrra väiksemad, mis toob juba paari aasta pärast kaasa paratamatu sündide arvu languse. Tingimusel, et keskmine laste arv naise kohta ei muutu.

Kogu vaadeldud perioodi jooksul on näha, et 25–34-aastaste hulgas on kolmandate laste sündide arv peredesse kasvanud ja 2018. aastal on kasv teinud eriti järsu hüppe. Vanemas vanusrühmas (35–39-aastased) on kasv ebaühtlasem, kuid 2018. aastal toimunud muutus tuleb siiski selgelt nähtavale.

joonis_2_2

Kuigi laste planeerimine sõltub kahe lapsevanema hoiakutest ja võimalustest, on ka riigil täita siin oluline roll, pakkudes materiaalset kindlustunnet ja väärtustades naise rolli ühiskonnas. Kui varem oli kolmanda lapse saamine pere jaoks majanduslikult suur risk ja vaesusesse langemise tõenäosus tõusis järsult, siis alates 1. juulist 2017 kehtestatud lasterikka pere toetuse tõusu tulemusel kasvas kolme- ja enamalapselistele peredele mõeldud toetus enam kui kahekordseks.

Ilmselt ei ole 1,5 aastat kehtinud toetus siiski ainus sündide kasvu põhjus, sest kolmandate laste sündide arv on kasvanud alates 2016. aastast ja 30–34-aastaste seas algas kasv juba aastast 2015. Põhjuseks on tõenäoliselt ka riigi majanduslik stabiilsus, kuna laste arv peredes suurenes ka eelmise majanduskasvu ajal.

Alis TammurRohkem infot statistikaameti juhtivanalüütik Alis Tammur

Lastega leibkonnad Euroopas

20. november on ÜRO lapse õiguste konventsiooni aastapäev, mida tähistatakse ülemaailmse laste päevana. Laste ja noorte kultuuriaasta raames ning ülemaailmse laste päeva eel annab Statistikaamet ülevaate, millistes leibkondades kasvavad Euroopa Liidu (EL-28) lapsed.

Viimastel aastakümnetel on vähenenud abiellumus, suurenenud lahutuste arv ja vabas kooselus elavate paaride osatähtsus. See kõik on avaldanud mõju ka laste elukorraldusele, sest lapsed kasvavad tänapäeval üles eripalgelisemates leibkondades kui kunagi varem. Traditsioonilise kahe abielus vanema ja nende lastega (lapsega) leibkonna kõrval on üha rohkem vabaabielus vanematega ja üksikvanemate leibkondi.

Lastega leibkonnad

Enamik Euroopa Liidu lastest (69%) kasvab abielus vanematega leibkonnas. Kõige suurem oli abielus vanematega leibkondades kasvavate laste osatähtsus Kreekas (90%) ja väiksem Prantsusmaal (52%). Eestis kasvas abielus vanematega leibkondades 54% lastest ja sellega olime Euroopa Liidus tagantpoolt kolmandal kohal. Eestiga sarnaselt oli abielus vanematega leibkondades kasvavate laste osatähtsus väike ka Lätis, kus see oli 56%. Soomes oli aga see näitaja sarnane Euroopa Liidu keskmisega (67%).

Vabaabielus vanematega leibkonnas kasvas Euroopa Liidus 13% lastest. Kõige suurem oli vabaabielus vanematega kasvavate laste osatähtsus Eestis, kus see oli 30% ehk enam kui kaks korda suurem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Kõige väiksem oli vabaabileus vanematega laste osatähtsus aga Kreekas ja Maltal, kus neid oli natuke üle 1%. Soomes oli vabaabielus vanematega leibkondades elavate laste osatähtsus 19% ja Lätis 15%.

Üksikvanema leibkonnas kasvas Euroopa Liidus 17% lastest. Kõige enam ehk 28% kasvas üksikvanema leibkonnas lapsi Lätis, kõige vähem aga Kreekas, kus üksikvanema leibkonnas kasvas 8% lastest. Eestis oli üksikvanemaga leibkonnas kasvavate laste osatähtsus (15%) veidi väiksem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Soomes oli aga üksikvanema leibkonnas kasvavate laste osatähtsus veelgi väiksem (13%).

Vanematega ühes leibkonnas ei elanud veidi alla 1% Euroopa Liidu lastest. Kõige enam oli vanematest eraldi elavaid lapsi Rumeenias (4%), kõige vähem aga Iirimaal ja Luksemburgis (0,1%). Eestis oli vanematest eraldi elavate laste osatähtsus samaväärne Euroopa Liidu omaga. Läti oli ilma vanemateta elavate laste osatähtsuselt Euroopa Liidus viiendal kohal – Lätis ei elanud vanematega koos 2% lastest. Soomes oli vanematest eraldi elavate laste osatähtsus Euroopa Liidu väiksemaid.

Laste arv leibkonnas

Euroopa Liidus oli ühe lapsega leibkondi 50%, Eestis oli nende osatähtsus veidi suurem (55%). Kahe lapsega leibkondade osatähtsus oli Euroopa Liidus ja Eestis üsna sarnane – vastavalt 38% ja 36%.  Kolme lapsega leibkondi oli juba oluliselt vähem, nende osatähtsus oli Euroopa Liidus 9% ja Eestis 7%. Vähemalt neli last kasvas Euroopa Liidus 3% leibkondades ja Eestis 2%. Kuni kahe lapsega leibkondi oli Euroopa Liidus kõige rohkem Portugalis (95%) ja vähemalt kolme lapsega leibkondi Iirimaal (21%). Lätis ja Eestis oli kuni kahe lapsega leibkondi sama palju (91%). Soome oli aga vähemalt kolme lapsega leibkondade poolest Euroopa Liidu riikide seas teisel kohal (18%).

Kadri Raid, Statistikaameti peaanalüütik

Mõisted ja metoodika

Lastega leibkondadest ülevaate saamiseks on kasutatud Euroopa Liidu sissetulekute ja elamistingimuste uuringu (EU-SILC) 2015. aasta andmeid. Eesti kohta kogub selle uuringu jaoks andmeid Statistikaamet Eesti sotsiaaluuringuga. Blogiloo koostamisel on kasutatud Eurostati andmebaasi andmeid.

http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=ilc_lvps20&lang=en

http://appsso.eurostat.ec.europa.eu/nui/show.do?dataset=ilc_lvph05&lang=en

Eurostat kasutab ühtset tunnust „leibkond“, selle asemel et kasutada tunnust „paar“ või „perekond“. Seda tunnust kasutatakse uuringutes ECHP, LFS, HBS ja EU-SILC. Leibkonna tunnus hõlmab täiskasvanud liikmeid soo ja vanuse järgi ning nendega koos elavaid sõltuvaid lapsi. Sõltuvaks lapseks loetakse kõik alla 18-aastased. Seega on leibkond ühises eluruumis elavad inimesed, kes jagavad toidu- ja raharessursse. Erinevalt perekonnast võib leibkond olla ka üksikisik.

Rohkem infot leibkondade kohta leiab statistika andmebaasist.

Laste ja noorte kultuuriaasta raames avaldab Statistikaamet 2017. aasta jooksul iga kuu mõne laste ja noorte kohta käiva statistilise ülevaate ja statistikanoppe.

Ligi 26 400 naist on sünnitanud vähemalt neli last

2011. aasta rahvaloenduse tulemustest selgus, et 76% Eesti vähemalt 15-aastastest naistest on emad, neist iga 23. on emaks vähemalt neljale lapsele.

Rahvaloenduse andmetel oli vähemalt 15-aastastest naistest emaks saanuid kokku 454 855. Enamikul on peres 1–2 last, 14% on emaks 3 lapsele, 3,5% 4 lapsele ja 2% vähemalt 5 lapsele. Vähemalt neljale lapsele emaks on 26 383 naist ehk iga 23. vähemalt 15-aastane naine Eestis. See blogilugu ongi pühendatud emadele, kes on sünnitanud vähemalt neli last ning andnud sellega arvestatava panuse Eesti rahvastiku püsimajäämisele.

Vanuse seosed laste arvuga

Vähemalt neli last sünnitanud naised on nüüdseks juba fertiilsest east (15–49-aastane) väljumas või väljunud, ning just vanemate põlvkondade naisi saabki tegelikult omavahel võrrelda, sest noored sünnitavad aja jooksul lapsi juurde. Silma torkab tendents, et 50–59-aastaste naiste seas on arvukuselt kõige rohkem emasid, kellel on viis ja rohkem last. 40–49-aastaste naiste põlvkond näitab aga eeskuju nelja lapse sünnitamisel — 3672 selle vanuserühma naist on emaks neljale lapsele. Nende vanuserühmade naiste sünnitusiga jäi 1980.–1990. aastatesse, mis tähendab, et nende naiste sünnitatud on nn laulva revolutsiooni põlvkonna lapsed. Samas 70-aastaste ja vanemate hulgas on vähemalt neli last sünnitanuid vähem — ilmselt ei soosinud 1950.–1960. aastate elukeskkond Eestis lasterikkaid perekondi ning tuleb ka arvestada, et osa paljulapselisi vanemaid naisi on tänaseks meie hulgast lahkunud.

Et rahvaloendusel koguti andmeid kõigilt elanikelt, siis saab tulemuste põhjal välja tuua ka kõige lasterikkamad emad: Eestis elab kolm naist, kes on emaks 18 lapsele, neli naist, kes on sünnitanud 16 last ning neli naist, kellel on 15 last! Rahvastiku taastootmiseks on vajalik keskmiselt 2,2 last naise kohta. Seega võib öelda, et rahvastiku taastootmise mõttes sünnitasid need naised kaudselt veel 81 naise eest lapsed ära!

Maal elavatel naistel on rohkem lapsi

Vähemalt neli last sünnitanud naised elavad pigem maa- kui linnalistes asulates. Samas nooremates vanuserühmades ei ole see vahe niivõrd suur, näiteks 20–29-aastastest naistest, kes on sünnitanud vähemalt neli last, elab 118 linnalises asulas ja 128 maa-asulas; 30–39-aastastest naistest vastavalt 1295 ja 1535. Maakohtadesse on koondunud elama pigem vanemaealised palju lapsi sünnitanud naised.

Tähele tuleb siiski panna, et erinevused linna- ja maarahvastiku sündimuskäitumises ei ole tingitud pelgalt faktist, kus asub inimese elukoht, vaid pigem sellest, et linnadesse on koondunud elama nooremad inimesed, kellest suur osa pühendub õppimisele ja karjääri alustamisele. Maapiirkondade rahvastik on vanem ning seal elab palju lasterikkaid emasid, kes on sünnitamise lõpetanud. Niisiis on piirkondlikud elanikkonna vanusstruktuuri erinevused põhjuseks, mis tingib lasterikaste emade koondumise pigem maa-asulatesse, mitte linnadesse.

Vähemalt neli last sünnitanud naistest üle poole elab paarisuhtes

Kõigist emadest, kellel on vähemalt neli last, elab koos seadusliku abikaasaga 39%, vabaabielus on 14% ja partnerita elab 47%. Partnerita elavate inimeste hulka loetakse inimesed, kes pole kunagi seaduslikus abielus olnud, elavad abikaasast lahus, on lahutatud või lesed ja nende osatähtsus lasterikaste emade seas on kõrge peamiselt seetõttu, et vanemate palju lapsi sünnitanud naiste seas on palju leskesid.

Huvipakkuv on just nooremas vanuses lasterikaste emade perekonnaseisu uurimine, sest nende lapsed on eeldatavasti veel väiksed ning mitme lapse kasvatamist kergendaks oluliselt abikaasa või vabaabielupartneri toetus perekonnas.

Selgub, et kõige nooremate (20–29-aastaste) vähemalt nelja lapsega naisest on suurem osa (205 naist ehk 83%) kas vabaabielus või koos seadusliku abikaasaga. Nii 30–39-aastaste kui ka 40–49-aastaste lasterikaste emade seas on populaarseim kooselu seadusliku abikaasaga (52–53%), vabaabielus elavaid emasid oli vähem. Ent 30–39-aastaste vanuserühmas leidub ka suur hulk emasid, kes elavad partnerita — 19%. Selline tulemus on küllaltki murettekitav, sest üldistatult võikski siis väita, et iga viies 30–39-aastane vähemalt neli last sünnitanud naine kasvatab lapsi suure tõenäosusega üksi. Ka 40–49-aastaste lasterikaste emade seas on partnerita naiste osatähtsus kõrge — 27%. Trend näitab, et vähemalt neli last sünnitanud vanemate naiste hulgas suureneb partnerita elavate naiste osatähtsus, kuid see on tingitud peamiselt naiste ja meeste suurest keskmise eluea erinevusest Eestis — vanemad naised jäävad leseks.

Vähemalt neli last sünnitanud naistest iga viies on kõrgharidusega

Naise hariduse ja laste saamise vahel eksisteerivad samuti seosed, mis on omakorda mõjutatud naise vanusest. Loenduse tulemused näitavad, et noores eas (20–29-aastased) vähemalt neli last sünnitanud naistest 65%-l on põhi- või madalam haridus. Võib arvata, et kõrgema haridustaseme omandamise asemel on need naised eelistanud perekonna loomist varajases eas. Ent mida vanuserühm edasi, seda väiksemaks jääb kõige madalama haridustasemega sünnitanud naiste osatähtsus ja kerkib esile hoopis teistsugune tendents — lasterikkad naised on pigem kõrgema haridustasemega. Vähemalt neli last sünnitanud naistest 21% omab kõrgharidust.

Vähemalt neli last sünnitanud 40–49-aastaste seas on kõige rohkem just kõrgharidusega naisi (32%), järgnevad keskharidusjärgse kutseharidusega naised (31%). 50–59-aastaste seas on vastavad näitajad 27% ja 28%. Vanema põlvkonna naiste seas (60-aastased ja vanemad) on trend samasugune nagu noorte seas — vähemalt neli last sünnitanute seas on rohkem emasid, kellel on põhi- või madalam haridus.

Seega ei pea paika müüt, et lasterikkad naised on madala haridustasemega. Loenduse tulemused näitavad, et vähemalt neli last sünnitanud naiste seas (eriti 30–49-aastaste seas) on küllaltki palju kõrgharidusega naisi.

Vähemalt neli last sünnitanud tööealistest naistest iga teine käib laste kõrvalt tööl

Naiste tööhõives osalemist tasub kindlasti vaadata seotuna vanusega. Vanemad sünnitanud naised on juba peamiselt pensionärid ning kõige nooremas vanuserühmas sünnitanud naised on pigem majanduslikult mitteaktiivsed — kas lapsehoolduspuhkusel (33%) või kodused (32%). Vähemalt neli last sünnitanud 30–39-aastastest naistest neljandik on lapsehoolduspuhkusel, 16% kodused ja 45% käib tööl. 40–49-aastastest vähemalt neli last sünnitanud naistest töötab kaks kolmandikku.

Majandusliku aktiivsusega on kõigis vanuserühmades oluliselt seotud naise haridus — mida kõrgem on ema haridustase, seda suurema tõenäosusega käib ta laste kasvatamise kõrvalt tööl. Näiteks kõrgharidusega 30–39-aastastest vähemalt neli last sünnitanud emadest on hõivatuid 56%, samal ajal kui selle vanuserühma põhi- või madalama haridusega emadest käib tööl 37%. 40–49-aastaste kõrgharidusega vähemalt neli last sünnitanute seas on hõivatuid 77%, põhiharidusega emade seas aga napilt üle poole. Üldiselt võibki öelda, et rohkem kui pooled vähemalt nelja lapse emad suudavad kombineerida laste kasvatamise ning töötamise. Töötute emade osatähtsus püsib kõigis nimetatud vanuserühmades 8–9% piires, kusjuures kõrgharidusega lasterikaste emade hulgas on töötute naiste osatähtsus oluliselt madalam (näiteks 30–39-aastastest põhi- või madalama haridusega emadest on töötuid 11%, sama vanuserühma kõrgharidusega emadest aga vaid 6%).

Kokkuvõtteks saab öelda, et see väike osa Eesti naistest, kes on sünnitanud vähemalt neli last on väga tegusad — ligikaudu iga viies neist on kõrgharidusega ja pooled tööealistest käivad laste kõrvalt tööl.

Päikeseküllast emadepäeva!

Anu Tõnurist, Statistikaameti analüütik

Rahvaloenduse andmed võimaldavad teha statistikat vaid sünnitanud naiste kohta (mitte lapsendamise teel emaks saanud naiste kohta).