Tag Archives: palgatöötaja

Kõrgeim tunnitasu on 40–49-aastastel doktorikraadiga palgatöötajatel

Analüüsides keskmisi brutotunnitasusid vanuserühma ja haridustaseme järgi oli 2010. aastal kõrgeim brutotunnitasu 40–49-aastastel doktorikraadiga palgatöötajatel ning madalaim 60-aastastel ja vanematel põhihariduseta palgatöötajatel. 

2010. aastal võrreldes 2008. aastaga tõusis brutotunnitasu alla 30-aastaste vanuserühmas ainult akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajatel (2,8%). Selle vanuserühma ülejäänud haridustasemetega palgatöötajatel tunnitasu langes. Kõige enam langes tunnitasu põhihariduseta palgatöötajatel (11,9%). 

30–39-aastaste vanuserühmas tõusis tunnitasu põhihariduseta, rakendusliku kõrgharidusega, akadeemilise kõrgharidusega ja doktorikraadiga palgatöötajatel. Ülejäänud haridustasemetega palgatöötajatel tunnitasu langes. Kõige enam tõusis tunnitasu rakendusliku kõrgharidusega palgatöötajatel ning kõige enam langes põhiharidusega palgatöötajatel (vastavalt 7,0% ja 2,6%). 

40–49-aastaste ja 50–59-aastaste vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam doktorikraadiga palgatöötajatel (vastavalt 15,4% ja 15,9%) ning langes kõige enam põhihariduseta palgatöötajatel (vastavalt 7,9% ja 3,9%). 

60-aastaste ja vanemate vanuserühmas tõusis tunnitasu kõige enam rakendusliku kõrgharidusega palgatöötajatel ning langes kõige enam põhiharidusega palgatöötajatel (vastavalt 15,7% ja 1,6%).

Suur palgatöötajate arvu langus muutis ka nende jaotust haridustaseme järgi

Pärast 2009. aasta kriisi tööturul muutus ka palgatöötajate arv ja struktuur. 2010. aasta oktoobris langes palgatöötajate arv võrreldes 2008. aasta oktoobriga kõigis vanuserühmades. Kõige enam langes palgatöötajate arv alla 30-aastaste vanuserühmas (24,6%) ja kõige vähem 50–59-aastaste vanuserühmas (8,8%). 

Alla 30-aastaste vanuserühmas langes kõige enam põhiharidusega palgatöötajate osatähtsus ning tõusis kõige enam akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajate osatähtsus (vastavalt 2,5 ja 2,1 protsendipunkti). 

50–59-aastaste palgatöötajate arv langes teiste vanuserühmadega võrreldes küll kõige vähem, kuid ka siin toimus muutusi haridustaseme järgi. Kõige enam langes 50–59-aastaste üldkeskharidusega palgatöötajate osatähtsus (2,0 protsendipunkti) ning kõige enam tõusis kutsekeskharidusega (keskhariduse baasil) palgatöötajate osatähtsus (2,0 protsendipunkti). 

Palgatöötajate arvu muutus kõigutas ka brutotunnitasusid ning vanuserühmiti langesid brutotunnitasud kõige enam põhihariduseta ja põhiharidusega palgatöötajatel. 

Alla 30-aastased palgatöötajad haridustaseme järgi (aasta = 100)

 

Statistikaamet korraldab uuringut “Töötasu struktuur” 2005. aastast. Alates 2010. aastast korraldatakse uuringut iga nelja aasta järel. Uuringu andmestik kajastab oktoobrikuu töötasusid, palgatöötajate arvu ja struktuuri ametiala, tegevusala, vanuse, soo, lepingu liigi, täis- ja osalise tööaja ning hariduse järgi. Avaldatud keskmised brutotunnitasud ei sisalda ebaregulaarseid preemiad ja lisatasusid.  

Mare Kusma, Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja

Meditsiinitöötajate palgast 2010. aasta töötasu-uuringu valguses

Statistikaamet avaldas eile, 2. oktoobril 2010. aasta töötasu struktuuriuuringu tulemused. Selle uuringu järgi oli täistööajaga palgatöötajate keskmine brutokuutöötasu 2010. aastal 819 ning mediaan (pooled saavad vähem, pooled rohkem) 688 eurot. Arstid teenisid 2,1-kordset keskmist, õed 0,9–1,2-kordset ning hooldajad 0,5-kordset keskmist. Õed teenisid mediaanist rohkem, hooldajad vähem.

Iga kvartal avaldab Statistikaamet keskmise palga andmestiku, aga see räägib vaid suurtest tegevusalagruppidest (näiteks ehitus, haridus, töötlev tööstus jne). Töötasu struktuuriuuring on tehtud suure valimi pealt (10 872 asutust-ettevõtet ja 122 000 palgatöötajat) ning sisaldab võrreldes keskmise palga kvartaliuuringuga palju rohkem vaadeldavaid tunnuseid (sugu, vanus, haridus, ametiala jne). Töötasu andmed on kogutud 2010. aasta kohta ning neid saab hästi kasutada struktuurianalüüsiks, sh muutuste vaatlemiseks võrreldes varasemate aastatega 2005–2008.

Viimastel nädalatel on meedias esitatud andmeid arstide, õdede ja hooldajate palkade kohta. On üritatud tuua ka rahvusvahelist võrdlust, kuigi see ei ole lihtne. Näiteks Eurostat ei ole seni andmeid ametialade klassifikaatori neljakohalisel tasemel avaldanud. Tuleb tähele panna, et eri allikate andmed võivad olla esitatud erinevate aastate kohta, erineda tasukomponentide ja töökoormuse arvestuse poolest. 

Statistikaameti töötasu struktuuriuuringu põhjal oli arstide töötasu suhe keskmisse brutokuutöötasusse 2005. aastal 1,8 ja 2008. aastal 2,1, õdedel vastavalt 0,9–1,0 ja 1,0–1,2. Hooldajate töötasu on neil aastatel olnud keskmise suhtes üsna muutumatu. Niisiis vaadeldes täistööajaga meditsiinitöötajate keskmiste töötasude arengut ajavahemikul 2005–2010 võib ütelda, et arstide ja õdede puhul kasvas see ümbritsevast keskkonnast pisut kiiremini, hooldajate puhul aga üldise fooniga samas tempos.

Andmed kajastavad tasu täistööaja eest ning ei sisalda ebaregulaarseid preemiaid ja lisatasusid (erinevalt kvartaalsest palgastatistikast).

Priit Potisepp, Statistikaameti peadirektor

Tunnitasu tõusis 2010. aastal vaid kõrgharidusega palgatöötajatel

2010. aastal tõusis brutotunnitasu võrreldes 2008. aastaga vaid kõrgharidusega palgatöötajatel ning langes ülejäänud haridustasemega palgatöötajatel. Kõige suurem kõrgeima ja madalaima brutotunnitasu erinevus oli juhtide hulgas.  

Brutotunnitasu tõusis enim doktorikraadiga palgatöötajatel (12,6%), järgnesid rakendusliku ja akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajad (vastavalt 8,0%, 7,1%). Kõige enam langes brutotunnitasu põhihariduseta palgatöötajatel — 3,8%. 

Võrreldes 2010. aasta brutotunnitasusid 2005. aastaga, tõusis kõige enam rakendusliku kõrgharidusega palgatöötajate tunnitasu — 1,75 korda ning kõige vähem tõusis põhihariduseta palgatöötajate tunnitasu — 1,40 korda.

Palgatöötajaid oli 2008. aasta oktoobris 564 600. Pärast 2009. aasta kriisi tööturul muutus ka palgatöötajate arv ja struktuur. 2010. aasta oktoobris oli palgatöötajaid 484 000. Kõigi haridustasemetega palgatöötajate arv langes, välja arvatud doktorikraadiga palgatöötajate oma. Küllaltki suur palgatöötajate arvu muutus kõigutas ka brutotunnitasusid. 

2010. aastal võrreldes 2008. aastaga langes kõige enam põhiharidusega palgatöötajate osatähtsus (1,6 protsendipunkti) ning tõusis kõige enam akadeemilise kõrgharidusega palgatöötajate osatähtsus (1,7 protsendipunkti).

Palgatöötajad haridustaseme järgi, 2010 (aasta = 100)

2010. aasta uuringu ajal kehtis uus ametialade klassifikaator, mistõttu on ametialade brutotunnitasusid raske varasemate aastate uuringu tulemustega võrrelda. Küll on aga võimalik võrrelda tunnitasusid ja nende proportsioone ametialati ja ametiala pearühmiti. 

Brutotunnitasud ametiala pearühma järgi 

2010. aastal oli juhtide hulgas kõige kõrgem brutotunnitasu suurettevõtete tegevdirektoritel ja -juhatajatel (23,49 eurot) ja kõige madalam toitlustuse juhtidel (4,34 eurot).

Tippspetsialistidest oli kõige kõrgem tunnitasu kohtunikel (17,28 eurot) ja kõige madalam raamatukoguhoidjatel jms teabe tippspetsialistidel (3,87 eurot).

Tehnikute ja keskastme spetsialistidest oli kõige kõrgem brutotunnitasu laeva tekiohvitseridel ja lootsidel (13,81 eurot) ja kõige madalam religiooni valdkonna keskastme spetsialistidel (3,05 eurot).

Ametnike pearühmast oli kõige kõrgem tunnitasu reisikonsultantidel ja reisibüroo ametnikel (5,00 eurot) ja kõige madalam posti sorteerijatel ja kättetoimetajatel (2,88 eurot).

Teenindus- ja müügitöötajate pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu politseinikel (5,02 eurot) ja kõige madalam väikepoepidajatel (2,06 eurot).

Põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajate pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu metsanduse jms oskustöötajatel (4,51 eurot) ja kõige madalam aednikel, puukooli töötajatel ja istikukasvatajatel (2,66 eurot).

Oskustöötajate ja käsitööliste pearühmast oli kõige kõrgem brutotunnitasu krohvijatel (6,56 eurot) ja kõige madalam rätsepatel, köösneritel ja kübarategijatel (2,35 eurot).

Seadme- ja masinaoperaatorite ja koostajate pearühmast oli kõige kõrgem tunnitasu kaevuritel ja karjääritöölistel, mäemasinate operaatoritel (8,92 eurot) ja kõige madalam pesumasinate operaatoritel (2,68 eurot).

Lihttöölistest oli kõige kõrgem brutotunnitasu teede, tammide jms ehitamise ja korrashoiu lihttöölistel (4,50 eurot) ja ja kõige madalam pühkijatel jms lihttöölistel (2,14 eurot). 

Kõige kõrgema ja kõige madalama brutotunnitasu suurim erinevus oli juhtide pearühmas, kus suurettevõtete tegevdirektorite ja -juhatajate tunnitasu oli 5,4 korda kõrgem kui toitlustuse juhtidel ning väikseim erinevus oli põllumajanduse, metsanduse, jahinduse ja kalanduse oskustöötajate pearühmas, kus metsanduse jms oskustöötajate tunnitasu oli 1,7 korda kõrgem kui aednikel, puukooli töötajatel ja istikukasvatajatel. 

2010. aastal oli palgatöötajate hulgas osalise tööajaga töötajaid 15,5%. Nende tööajanormid nädalas olid väga erinevad — 1 tunnist kuni 38 tunnini nädalas. Brutotunnitasude puhul on ka nemad palgatöötajate hulka arvestatud. Brutotunnitasude põhjal on võimalik hinnata ka brutokuutöötasu, korrutades brutotunnitasu 168-ga (normaaltundide arv 2010. aasta oktoobris), eraldi arvutus tuleb teha õpetajate puhul, kelle normaaltundide arv oli 2010. aasta oktoobris 147 tundi. 

Statistikaamet korraldab uuringut “Töötasu struktuur” 2005. aastast. Alates 2010. aastast korraldatakse uuringut iga nelja aasta järel. Uuringu andmestik kajastab oktoobrikuu töötasusid, palgatöötajate arvu ja struktuuri ametiala, tegevusala, vanuse, soo, lepingu liigi, täis- ja osalise tööaja ning hariduse järgi. Avaldatud keskmised brutotunnitasud ei sisalda ebaregulaarseid preemiad ja lisatasusid. 

Detailsemad andmed on avaldatud statistika andmebaasis. Ametialade klassifikaatorit vaata statistikaameti veebilehelt.

 Mare Kusma, Statistikaameti palgastatistika talituse juhataja