Tag Archives: ostujõupariteet

SKP elaniku kohta varieerub Euroopa Liidus mitmekordselt

Eurostati andmetel erines Euroopa Liidu liikmesriikides 2010. aastal ostujõupariteedi põhine sisemajanduse koguprodukt (SKP) elaniku kohta kuni kuus korda ja tegelik individuaalne tarbimine üle kolme korra. Eesti vastavad näitajad jäävad alla 65% Euroopa Liidu keskmisest.

Kõrvaldades eri riikide hinnataseme erinevuse oli 2010. aastal suurim SKP elaniku kohta Luksemburgis. Luksemburgi näitaja ületas Euroopa Liidu keskmist ligi kolm korda ning liidu vaeseima riigi Bulgaaria näitajat ligi kuus korda. Bulgaarias oli SKP elaniku kohta vaid 44% Euroopa Liidu keskmisest. Luksemburgi suur erinevus teistest liikmesriikidest on osaliselt seletatav asjaoluga, et riigis töötab palju välisriikide elanikke, kes küll panustavad Luksemburgi SKPsse, kuid keda ei loendata riigi rahvastiku hulka.

Euroopa Liidu rikkamate seas on Hollandi ja Taani kõrval vaatamata tõsisele SKP vähenemisele endiselt ka Iirimaa, kuid siiski on Iirimaa puhul
aastatel 2008–2010 näha selget langustrendi. Tõsisemad majanduslangused üleelanud riikide seas võib täheldada suurenenud mahajäämust rikkaimatest. Eesti SKP elaniku kohta moodustab 64% Euroopa Liidu keskmisest.

Majapidamiste elustandardit kirjeldava tegeliku individuaalse tarbimisnäitaja (Actual Individual Consumption — AIC) järgi on erinevused riikide vahel väiksemad. Esimesel positsioonil asuva Luksemburgi tegelik individuaalne tarbimine oli 1,5 korda kõrgem Euroopa Liidu keskmisest ning üle kolme korra kõrgem Bulgaaria omast. Kriisis rohkem kannatanud riikide (Balti riigid, Iirimaa) elustandard on langenud järsemalt kui SKP elaniku kohta.  Kui 2008. aastal moodustas Eesti tegelik individuaalne tarbimine 64% Euroopa Liidu keskmisest, siis 2010. aastal 57%. Kõige paremini on kriisi aastatel läinud Poolal, kus on tugevalt kasvanud nii SKP elaniku kohta kui ka tegelik individuaalne tarbimine.

Hinnatase oli Euroopa Liidu liikmesriikides 2010. aastal kõrgeim Taanis, ületades liidu keskmist ligi 1,5 korda. Järgnesid Luksemburg ja Rootsi. Vaatamata Eesti tarbijahinnaindeksi kasvule on siinne hinnatase võrreldes Euroopa Liidu keskmisega püsinud kriisiaastatel suhteliselt stabiilsena. Aset on leidnud isegi kerge mahajäämuse suurenemine, mille tulemusel moodustas Eesti hinnatase 2010. aastal 68% Euroopa Liidu keskmisest.

Kui euroalas võib täheldada teatud hindade konvergentsi, siis kogu Euroopa Liidus ja mujal Euroopas sellist protsessi näha ei ole. Tagasihoidliku majanduskeskkonna  tingimustes on erinevused Euroopa Liidu riikide hinnatasemete vahel aastatel 2008–2010 pigem kasvanud, s.o rikkamates riikides on hinnad tõusnud rohkem kui vaesemates.

Põhjalikum ülevaade Eurostati väljaandes Statistics in Focus 64/2011 „GDP per capita varied by more than six to one across the EU in 2010“ (ilmus 13.12.2011). 

Robert Müürsepp, Statistikaameti juhtivstatistik

Elanike tarbimiskäitumine Euroopa Liidus

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest.

Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on elanike suhteliselt suurte tarbimiskulutustega Suurbritannia. EL moodustasid elanike tarbimiskulutused 2009. aastal keskmiselt 58% SKP-st. Eesti elanike tarbimiskulutused olid 2008. aastal 55% SKP-st, kuid majanduskriisi tingimustes ja tarbimisaktiivsuse olulise vähenemisega langesid 2009. aastal 52%-ni.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste osatähtsus SKP-st, 2009

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutuste osatähtsus SKP-st, 2009

 

Tarbimiskulutused inimese kohta olid 2008. aastal kõige suuremad Luksemburgis ja kõige väiksemad Ungaris, kahe riigi kulutused erinesid 4,5 korda. Kui Luksemburgi elanik kulutas keskmiselt 24 700 eurot, siis Ungari elanik vaid 5500 eurot. Eestis elanik kulutas 6600 eurot inimese kohta ehk 3,7 korda vähem kui Luksemburgi elanik. Soomega oli vahe 2,6 ja Rootsiga 2,4 korda. Ehk siis Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta moodustasid Luksemburgi elanike tarbimiskulutustest 27%, Soome ja Rootsi puhul vastavalt 38%ja 42%.

Kui kõrvaldada EL riikide vaheline hinnaerinevus ja mõõta kulutusi ostujõupariteedi alusel, siis on Eestis tarbimiskulutused inimese kohta Luksemburgiga võrreldes 2,7 korda väiksemad, Soomest 1,5 ja Rootsist 1,4 korda väiksemad. Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta moodustasid Luksemburgi elanike tarbimiskulutustest 38%, Soome ja Rootsi omadest vastavalt 66% ja 71%.

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused Eestis ja teistes Euroopa riikides, 2008

Kodumajapidamiste lõpptarbimiskulutused Eestis ja teistes Euroopa riikides, 2008

 

Üldjoontes on elanike tarbimiskulutuste struktuur EL liikmesriikides sarnane. Kõige rohkem kulub eluasemele (2008. aastal 22% elanike tarbimiskulutustest), millele järgnevad kulutused transpordile (14%) ning toidule ja mittealkohoolsetele jookidele (13%). Kõige enam ehk üle neljandiku kõikides tarbimiskulutustest kulutavad eluasemele jaheda kliimaga Skandinaaviamaade, aga ka hoopis mõõdukama kliimaga Prantsusmaa elanikud. Seevastu soojema kliimaga Vahemereriikide elanikud kulutavad eluasemele alla 18% tarbimiskulutustest, kusjuures Maltal ja Küprosel vaid 12–13%. Üllatavalt väikesed on kulutused eluasemele ka Leedus (13%), ent seda suuremad on kulutused toidule ja mittealkohoolsetele jookidele ning transpordile.

Eestis kulutavad elanikud eluasemele 21%, toidule ja mittealkohoolsetele jookidele 19% ning transpordile 15% tarbimiskulutustest. Eesti elanik kulutab toidule, mittealkohoolsetele jookidele, alkohoolsetele jookidele ja tubakale oluliselt suurema osatähtsuse kõikidest tarbimiskulutustest kui EL-s keskmiselt. Nii Eestis kui ka EL-s on iseloomulik, et kõige väiksema osatähtsusega on kulutused haridusele, samuti on suhteliselt väikesed ka kulutused tervishoiule. See viitab asjaolule, et enamasti on hariduse ja tervishoiu puhul tegemist avaliku sektori teenustega. Eesti elanike tarbimiskulutustest moodustavad kulutused haridusele vaid 2% ning tervishoiule 3%.

Elanike tarbimiskulutuste struktuur Eestis ja EL-s, 2009

Elanike tarbimiskulutuste struktuur Eestis ja EL-s, 2009

 

Eesti elanike tarbimiskulutused vähenesid 2009. aastal varasema aastaga võrreldes ligi 19% ja vähenemine toimus kõikides kulugruppides. Kõige rohkem mõjutas vähenemist kulutuste vähenemine transpordile, vabale ajale ja kultuurile, väljas söömisele ja hotellidele ning muudele kaupadele ja teenustele (nt finantsteenustele, isikuhooldusele jms). Elanikud ostsid varasema aastaga võrreldes oluliselt vähem püsikaupu, sest selle kulugrupi kulutuste vähenemine oli kõige suurem (41%).

 Tõnu Mertsina, Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja