Tag Archives: ooper

Milline on Eesti teatrikülastaja portree?

Eestis on aktiivsemad teatrikülastajad naised, kõrgema haridustaseme ja eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed.  Vähemalt 15-aastastest  teatrikülastajatest iga teine käib aasta jooksul teatris 1-2 korda.

Kultuuris osalemise uuringu andmetel oli viimase 12 kuu jooksul käinud teatris pea 454 tuhat vähemalt 15-aastast Eesti elanikku, mis on 41% samaealisest rahvastikust. Umbes pooled külastanutest käisid aasta jooksul teatris 1-2 korda, veidi üle veerandi 3-4 korda ning sagedamini külastas teatrit umbes viiendik külastajatest.

Aasta jooksul teatrit külastanud külastussageduse järgi

Sugu ja vanus
Naistest olid aasta jooksul teatris käinud ligi pooled (47,5%), meestest vaid kolmandik. Naised on aktiivsemad teatrikülastajad kogu oma elu, olenemata vanusest. Nendest ligi 35% puhul on tegemist tõsisemate teatrihuvilistega, kes vähemalt neli korda aastas käisid teatris. Meestel oli sama näitaja 26%. Ühe teatrikülastusega aastas piirdus ligi kolmandik meeskülastajatest ja ca 20% naistest.

Aasta jooksul teatrit külastanute osatähtsus soo ja vanuse järgi (2)Kui vaadata kogurahvastikku (st mehi ja naisi koos) selgub, et suurim teatriskäijate osakaal on 15-19-aastaste seas. 20-29-aastaste seas see küll langeb, kuid tõuseb taas 30-59-aastaste seas. Vanemates vanuserühmades hakkab nimetatud näitaja järk-järgult langema. Teatris käimise aktiivsusega paistavad silma 45-64-aastased, kellest pea 40% käib teatris vähemalt neli korda aastas.

Haridustase
Külastajatest pooled on kõrghariduse või keskharidusel baseeruva keskeriharidusega. Samavanuse kogurahvastiku hulgas on selle haridustasemega elanikke ligi 35% ehk 15-16 protsendipunkti vähem.

Seega näeme, et omandatud haridustase mõjutab märkimisväärselt teatris käimise populaarsust. Kõrgeima haridustasemega inimestest külastas 37% teatrit vähemalt neli korda aastas. Keskmise ja madalaima haridustaseme rühmades vastavalt 27% ja 22%.

Aasta jooksul teatrit külastanute osatähtsus haridustaseme ja vanuserühm.._

Emakeel
Kõigist eesti keelt emakeelena rääkivatest inimestest külastasid teatrit aasta jooksul 356,7 tuhat inimest ehk 46%. Muu emakeelega inimeste seas oli külastajate arv (95,2 tuhat) ja osakaal (30%) märgatavalt väiksem.

Erinevused kahe rahvastikurühma vahel ilmnevad ka teatris käimise sageduses. Eesti emakeelega teatrikülastajatest käis vähemalt neli korda aastas teatris kolmandik ja muu emakeelega külastajatest vaid neljandik. Viimaste hulgas oli rohkem ka neid, kes piirdusid ühe külastusega aastas.

Aasta jooksul teatrit külastanute osatähtsus emakeele ja vanuserühma jär.._

Uuringus esitati vastajaile küsimus: „Kui kättesaadavad on soovi korral Teile sobivad teatrietendused (sõnateatri-, ooperi-, balleti- või tantsuetendused)?“ Vabalt kättesaadavaks või pigem kättesaadavaks pidas 58% eesti emakeelega ja 38% muu emakeelega elanikest. Tõenäoliselt on muukeelsete elanike puhul üks oluline põhjus keelebarjäär, sest venekeelseid teatrietendusi pakutakse täiskasvanutele suhteliselt vähe. On teatreid, mis teevad valitud lavastustele sünkroontõlget ja lavastusi, mis varustatud venekeelsete tiitritega, kuid see ei ole läbiv.

Statistikaameti uuringus ei loetletud keelebarjääri teatrietenduste kättesaadavust piirava tegurina, küll aga näitas kahe rahvastikurühma võrdlus, et muu emakeelega elanike jaoks olid teatris mittekäimise põhjustena märksa olulisemad majanduslikud põhjused ning mingil määral ka huvi- ja ajapuudus.

Riina_LeinbockRohkem infot: Statistikaameti analüütik Riina Leinbock

 

Metoodika

Käesolev ülevaade on koostatud Kultuuris osalemise uuringu põhjal, mille Statistikaamet viis läbi 2017. aastal. Uuringus küsiti 15-aastastelt ja vanematelt Eesti elanikelt, kas nad on viimase 12 kuu jooksul külastanud teatrit. Silmas peeti sõnalavastuste, muusikalide, ooperite, operettide, balleti, tantsulavastuste (sh rahvatantsulavastuste), nukulavastuste ja muude lavastuste külastamist. Arvesse läksid kõik elavas esituses etendused olenemata kohast, ka vabaõhuetendused, tänavaesinemised jm.