Tag Archives: noorte töötus

Eesti madalama haridusega noored tööturul

Euroopa Liidus on 20–29-aastaste noorte jaoks üks suuremaid probleeme tööturule sisenemine ja töötus, eriti madalama haridustaseme puhul. Eesti madalama haridusega noorte tööturupositsioon pole kuigi hea, aga olukord on Euroopa Liidu keskmisest parem.

Noorte olukord tööturul on nii Eestis kui ka Euroopa Liidus olnud pidevalt terava tähelepanu all, seda eriti seoses möödunud ning paljudes EL riikides jätkuvalt kestva majanduskriisiga. Kui vanemaealiste peamine probleem on tööturul püsimine ja konkurentsivõime säilitamine, siis noortel tuleb hakkama saada tööturule sisenemisega, kus nende kahjuks räägib vähene töökogemus ning sageli ka puudulik haridus.

Noorte raskusi tööturule suundumisel võib seletada järjekorrateooriaga, mis paigutab inimesed teatud omadustest lähtuvalt soovitud töökohtade pingeritta. Sõltumata soost, haridusest või etnilisest päritolust, on noorte tõenäosus olla järjekorra eesotsas võrreldes parimas tööeas 30–49-aastastega oluliselt väiksem, kuna neil ei ole veel piisavalt töökogemust ja haridust. Näiteks kõrgharidusega noorte puhul kipuvad tööandjad otse koolipingist tulnutele eelistama samuti kõrgharidusega, kuid juba töökogemusega inimesi. Siiski jõuab enamik kõrghariduse omandanud noortest lõpuks ikkagi haridustasemele vastavale tööle. Vajalik töökogemus saadakse kooli kõrvalt töötades ja/või madalamatelt positsioonidelt alustades.

Selge on see, et kõrgem haridustase avab rohkem uksi kui madalam. Töötusriskid sõltuvad haridustasemest märkimisväärselt ning on madalama haridustasemega noortel oluliselt suuremad, seda nii Eestis kui ka teistes Euroopa Liidu riikides. Käesolevas analüüsis on vaatluse all 20–29-aastased madalama haridusega noored, kellest enamiku kõrgeim omandatud haridustase on põhiharidus, kuid kelle seas on ka neid, kel põhiharidus kätte saamata. Analüüs ei hõlma alla 20-aastaseid noori, kuna enamik neist on haridust alles omandamas ja pole tööturule veel sisenenud (nn mitteaktiivsed).

Eesti madalama haridusega noorte olukord tööturul EL keskmisest parem

Eestis oli 2014. aastal 20–29-aastaste madalama haridusega noorte tööhõive määr 57% ja töötuse määr 19%, seega üle poole selles vanuses madalama haridusega noortest oli endale töökoha leidnud. Samas iga viies tööturul olev madalama haridusega noor alles otsis tööd, mida oli ligi kaks korda enam kui 20–29-aastaste noorte seas Eestis keskmiselt. Ligi kolmandik selles vanuses madalama haridusega noortest aga ei olnud tööturul aktiivsed. Seega võib väita, et madalama haridusega noorte tööturunäitajad ei ole kuigi head. Samas Eesti lähiriikides oli 20–29-aastaste madalama haridusega noorte töötuse määr oluliselt kõrgem – Soomes 24% ja Lätis ligi 26%.

Valdavas osas EL liikmesriikides kehtis madalama haridusega noorte puhul seaduspära – mida kõrgem tööhõive määr, seda madalam tööpuudus. See seaduspära kehtis ka Eestit lähiriikidega võrreldes – Eesti madalama haridusega 20–29-aastaste seas oli tööhõive määr kõrgem kui Soomes (42%) või Lätis (ligi 49%). Esmapilgul triviaalsena tunduv seos ei pruugi seda tingimata olla, kuna madalam hõive võib tähendada kõrgemate töötusnumbrite asemel hoopis seda, et riigis on selles vanuses õppivate noorte osatähtsus suurem.

Euroopa Liidu kontekstis olid Eesti 20–29-aastaste madalama haridusega noorte hõive ja tööpuuduse näitajad EL keskmisest oluliselt paremad.

12

Miks siis on Eesti madalama haridusega noored võrreldes enamiku EL riikidega paremas seisus? Põhjuseid on mitu. Eesti majandus on kriisist mõnevõrra kiiremini taastunud kui paljudes teistes riikides. Samuti on viimasel ajal süvenenud tööjõupuudus eelkõige madalama palgatasemega ametialadel, kus näiteks põhiharidus võimaldab hakkama saada ja nõutavaid tööülesandeid täita. Samuti saab Eesti puhul välja tuua selle, et ligi kümnendik madalama haridusega Eesti noortest on leidnud endale töökoha välismaal.

Siim Krusell, Statistikaameti peaanalüütik

Hinnangud põhinevad tööjõu-uuringu andmetel. Statistikaamet korraldab tööjõu-uuringut 1995. aastast ja igas kvartalis osaleb selles 5000 inimest. Tööjõu-uuringut korraldavad statistikaorganisatsioonid ühtlustatud metoodika alusel kõigis Euroopa Liidu riikides.

Töötuse määr on töötute osatähtsus tööjõus (hõivatute ja töötute summa).

Tööhõive määr on tööga hõivatute osatähtsus vastavas vanuses rahvastikust.

Euroopa Komisjoni eestvedamisel tähistatakse 27. aprillist 10. maini 2015 Euroopa noorte nädalat. Andmed Euroopa noorte kohta on kättesaadavad Eurostati veebilehel.

Eesti tööjõuturg pärast Euroopa Liiduga ühinemist

2014. aasta mais täitub Eestil 10 aastat Euroopa Liidu liikmesriigina. Pärast Euroopa Liiduga liitumist ja ühise Schengeni viisaruumi jõustumist 2007. aastal, avanesid uued võimalused vabale tööjõu liikumisele teistesse liikmesriikidesse.

Statistikaameti tööjõu-uuringu andmetel hakkas Eestis 20–64-aastaste seas tööga hõivatute osatähtsus 2004. aastast tõusma ja jõudis 2008. aastal 77%-ni. Järgnenud ülemaailmne majanduskriis tõi kaasa töökohtade vähenemise. Töötuse määr oli Eestis suurim 2010. aastal (16,7%) ning alates 2010. aasta teisest poolest hakkas tööhõive tasapisi taastuma, praeguseks (2014. aasta) on taastumistempo jäänud väga aeglaseks. Euroopa Liidus oli 20–64-aastaste tööhõive määr samuti kõige kõrgem 2008. aastal (70,3%) ja järgnevatel aastatel pole selle tasemeni jõudnud.

Euroopa Liidu 2020. aasta majanduskasvu strateegia on seadnud eesmärgiks tõsta 20–64-aastaste seas tööga hõivatute osatähtsuse 75%-ni (2013. aastal oli see 68,5%) ning vähendada viimastel aastatel esile kerkinud suurt noorte (15–24-aastased) töötuse probleemi.

2008. aastal alanud majanduskriis on rohkem mõju avaldanud just noortele. Euroopa Liidus on 2009. aasta algusest lõhe noorte ja kogu 20–64-aastase elanikkonna töötuse vahel suurenenud, 2012. aasta lõpus oli noorte töötuse määr 2,6 korda kõrgem. Samas tuleb arvestada, et noorte töötuse määr näitab nende 15–24-aastaste töötust, kes on tööturule juba sisenenud (töötavad või otsivad tööd), mitte kogu 15–24-aastaste vanuserühma töötust, sest paljud noored on majanduslikult mitteaktiivsed, st nad alles õpivad ja pole tööelu alustanud. Näiteks oli Eestis 2013. aastal noorte töötuse määr ülejäänud tööealise elanikkonnaga võrreldes (25–64-aastased) 2,4 korda kõrgem (18,7%), ent kõikidest Eesti noortest oli töötuid 7,4%.

2013. aasta IV kvartalis oli EL-s noorte töötuse määr 23,1%. Rohkem kui üks viiest majanduslikult aktiivsest noorest eurooplasest ei leia tööd, Kreekas ja Hispaanias oli juba tööelu alustanud noorest töötu iga teine. Noorte töötuse kasv põhjustab noorte õpingute pikenemise ja kauem tööjõuturult eemal püsimise. Samuti kui noored ei leia kodumaal tööd, põhjustab see omakorda väljarände. EL on vastu võtnud noortele töö garanteerimise skeemi (Youth Guarantee scheme), mille eesmärgiks on kindlustada, et kõikidele alla 25-aastaste pakutakse tööd, jätkuvaid õpinguid või koolitust nelja kuu jooksul pärast hariduse omandamist.

Samuti varieerub märkimisväärselt liikmesriikide vahel keskmine tööjõukulu tunnis, jäädes vahemikku 3,7 ja 40,1 eurot (EL keskmine oli 2013. aastal 23,7 eurot). Eurostati hinnangu kohaselt olid 2013. aastal tööjõukulud tunnis kõige kõrgemad Rootsis, Taanis ja Belgias (vastavalt 40,1; 38,4 ja 38 eurot), samas kui Eestis oli vastav näitaja 9, Kreekas 14,9 ja Hispaanias 21,1 eurot.

Kuigi Balti riikides olid tööjõukulu tunnis EL madalamate seas, siis tööjõukulu tunnis muutus oli 2013. aasta IV kvartalis võrreldes eelmise aasta sama ajaga kõige kõrgem just Eestis (7,2%), Lätis (5,9%), Leedus (5,7%), Bulgaarias (4,3%) ja Poolas (3,9%), mis näitab palkade kiiret kasvu Balti riikides.

Eurostati andmetel oli Euroopa Liidu keskmine sooline palgalõhe 2012. aastal 16,4%, Eestis oli sooline palgalõhe liikmesriikide seas kõige suurem (30%), suurim palgalõhe oli finants ja kindlustuse tegevusalal (44,9%). Suur naiste ja meeste palkade erinevus tuleneb naiste suurest osatähtsusest madalapalgalistel töökohtadel (2010. aastal töötas Eestis madalalt tasustatud ametikohal 30,1% naisi ja 15,5% mehi), seega palgalõhet tuleks analüüsida ametialade kaupa.

Soolise palgalõhe vähendamiseks on Euroopa Komisjon vastu võtnud laia valiku meetmeid palkade läbipaistvuse tagamiseks (suurettevõtete palgaauditid, ettevõtjate korrapärane aruandlus, kollektiivläbirääkimised jne), millest liikmesriigid peaksid rakendama vähemalt ühte nendest meetmetest. Samuti on seatud eesmärgiks suurendada naiste arvu ettevõtete juhatustes ning tõsta naiste tööhõivemäärt.

Kuidas Eestil on 10 aasta jooksul EL tööjõuturul läinud?

Euroopa Liiduga liitumise algusaastatel õitses tänu kinnisvarabuumile ehitussektor, 20–64-aastaste tööga hõivatute arv kasvas 2008. aastaks 623 000-ni ja selle vanuserühma töötuse määr vähenes 2007. aastal 4,4%-ni. 2008. aastal hakkas tööpuudus majanduslangusest ja ehitussektori taandarengust tingituna kasvama ja oli 2010. aastal 16,7%. Alates 2010. aasta teisest poolest on tööturg väga kiiresti taastunud, kuid aasta-aastalt on kasvutempo jäänud aeglasemaks.

Vanuserühmiti on töötute osatähtsus kõige suurem 15–24-aastaste seas
(2013. aastal 18,7%). Kui Euroopa Liidus keskmiselt on noorte tööpuudus kasvanud (rohkem kui üks viiest majanduslikult aktiivsest noorest eurooplasest ei leia tööd), siis Eestis on noorte töötus viimastel aastal vähenenud. Noorte töötuse määr Eestis oli kõige kõrgem 2010. aastal (32,9%), 2013. aastaks on see kahanenud 18,7%-ni. Aastal 2014 tõdeme, et kõige suurem majandusarengut takistav tegur on kvalifitseeritud tööjõu puudus, suureneb nõudlus tööjõu järele IT- ja teenindavas sektoris.

Palkade kasv püsis tõusvas joones kuni 2008. aastani, kui keskmine brutokuupalk oli 819 eurot ning 2009. aastal langes 781 euroni. Kriisieelne tase ületati 2011. aastal ning 2013. aasta IV kvartaliks kasvas keskmine brutopalk 986 euroni.

2013. aastal oli Eestis suurim tööjõukulude tõus tunnis Euroopa Liidus. Samas kui Eestis on tunnipalkade kasv olnud kiire, siis meeste ja naiste palgalõhe on püsinud suurimana Euroopa Liidus. Sooline palgalõhe tuleneb naiste suuremast osatähtsusest madalamalt tasustatud ametikohtadel.

Birgit Hänilane, Statistikaameti juhtivstatistik

Metoodika

Eurostati avaldatud meeste ja naiste palgalõhes ei ole arvestatud alla 10 töötajatega ettevõtete näitajaid ja põllumajanduse tegevusala, seetõttu erineb see statistikaameti soolise palgalõhe arvutamise metoodikast. Statistikaameti arvutatud sooline palgalõhe oli Eestis 2012. aastal 24,6%.