Tag Archives: Narva

Narva rahva kasv ja kahanemine

Hiljaaegu avaldas ERR uudise, et Narva linnavõim muretseb aina kahaneva elanike arvu pärast. Viimase veerandsajandi jooksul on Narva kaotanud pea kolmandiku oma elanikest.   

Mihkel Servinski, statistikaameti juhtivanalüütik

Statistikaameti hiljuti ilmunud uuringust selgus narvalaste rahulolu või rahulolematus paljude Narva elu külgedega, millest leiavad kindlasti mõtlemisainet Narva linnavalitsejad. Hetkel aga pöörame pilgu sellele, kuidas Narva elanike arv aastakümnete jooksul on muutunud ja milline on tuleviku prognoos. Kuivõrd on linnavõimul põhjust muret tunda?  

Nagu paljudes Eesti piirkondades, on ka Narvas elanike arvu kahanemine tõepoolest üheks suureks probleemiks.

  • Nõukogude liidu aegne Narva linna elanike kiire kasv on taasiseseisvunud Eestis asendunud pideva langusega. Joonisel välja toodud kasv aastal 2012 on tekkinud eri allikate metoodikate erinevusest. Sisulist kasvu ei olnud.
  • Statistikaameti viimane rahvastikuprognoos Narva kohta oli pessimistlik, kuid tegelik elu on osutunud veelgi pessimistlikumaks.
  • Elussündide arv Narvas on viimased 12 aastat langenud.
  • Ajavahemikus 1989–2018 kaotas Narva negatiivse loomuliku iibe tõttu kõige rohkem elanikke aastal 1994. Aastatel 2017 ja 2018 vähenes Narva elanike arv negatiivse loomuliku iibe tõttu rohkem kui 400 inimese võrra. Sel sajandil pole elanike arv Narvas loomuliku iibe tagajärel veel niipalju kahanenud.
  • Loomulik iive on pikaajaliselt Narva elanike arvu muutust mõjutanud pigem vähem kui rändesaldo.
  • Kolm viimast aastat on loomuliku iibe osatähtsus Narva elanike arvu kahanemises suurenenud ja rändesaldo osa vähenenud.

Rahvaarvu muutumise kontekstis on kindlasti hea, et välisrände saldo oli 2018. aastal Narvas positiivne.

  • Viimase 20 aasta võrdluses on elanike arv Narvas vähenenud  kõikides viieaastastes vanusrühmades kuni 50 –54-aastasteni.
  • Statistikaameti prognoosi kohaselt elab Narvas aastal 2040 kõikides viieaastastes vanusrühmades (kuni 65–69-aastased) vähem rahvast kui aastal 2019. Erandiks on siiski vanusrühm 20–24-aastased, kus elanike arv on prognoosi kohaselt sisuliselt sama kui aastal 2019.
  • Aastal 2040 on Narvas vanusrühmades 75–79, 80–84 ja vähemalt 85-aastased elanikke rohkem, kui neid oli aastatel 2000 ja 2019.

Narva pole ainus linn Eestis, kus rahvaarv kahaneb. Peaaegu kõik Eesti kahaneva rahvaarvuga piirkonnad näevad selles probleemi ja otsivad sellele lahendusi. Head lahendust veel leitud ei ole.

Üldised strateegiad, kuidas piirkonna rahvaarvu kahanemist pidurdada või isegi kasvule pöörata on järgmised:

  • atraktiivsed töökohad piirkonnas,
  • noorte perede soov piirkonnas oma elu sisse seada.

Loe ka meie äsja ilmunud blogi selle kohta, millise hinnangu Narva linna elanikud oma linnale annavad https://blog.stat.ee/2020/02/04/kui-head-elu-elavad-narvalased/

Kui head elu elavad narvalased?

Narva linna elanikud on rahul, et elavad Narvas. Statistikaameti korraldatud küsitlusest selgus, mis muudab narvalased rahulolevaks, aga ka see, mis neid linnaelu juures häirib.

Mihkel Servinski, statistikaameti juhtivanalüütik,

Marika Kivilaid, statistikaameti analüütik

Statistikaameti korraldatud küsitlusest Narva vähemalt 15-aastaste elanike hulgas selgus, et väitega „Olen rahul, et elan Narvas“  nõustus täiesti ja oli pigem nõus 94% Narva elanikest. Vaid 0,3% elanikest ei nõustunud selle väitega üldse.

Oma eluga rahulolevaid narvalasi oli 88% ja oma naabruskonnaga oli rahul üle 90% narvalastest. Jah, kindlasti võiks oma eluga ja naabruskonnaga täiesti rahulolevaid inimesi rohkem olla. Eluga täiesti rahul on veidi üle neljandiku ja naabrusega täiesti rahul olevaid on kolmandik narvalastest. Väike rahulolematus ei pruugi olla üldse halb, vaid võib olla hoopis edasiviivaks jõuks.

Valukohad päevavalgele

Suur rahulolu Narvas elamisega ei näita aga seda, et Narvas probleeme ei oleks, kuid kindlasti on üldine rahulolu heaks eelduseks kitsaskohti lahendada. Millised on Narva peamised valupunktid, mis küsitluse tulemustest ilmnesid?

Turvalisus. Viimase 12 kuu jooksul ei ole 98% Narva elanikest sattunud rünnaku ega röövi ohvriks ja 93% elanikelt või nende leibkonnaliikmetest pole varastatud raha ega muud vara. Pealiskaudselt võib tunduda, et mis see kaks või seitse protsenti ka ära ei ole, aga kuritegevuse kohta on need siiski suured protsendid, mille tõttu tunneb Narva öistel tänavatel üksi ringi käies end turvaliselt alla poole linna elanikest.

Noored pered. Kolmveerand narvalastest leiab, et Narva on hea koht elamiseks, kuid vaid veidi üle poole neist on veendunud, et Narvas on hea elada noortel lastega peredel. Tulevikule mõeldes tekitab see hinnang väga muret.

Tööturg ja perspektiiv. Muret tekitavaks võib pidada ka narvalaste vähest rahulolu oma töise olukorraga. Alla poole elanikest on rahul või pigem rahul oma tööga ning arvab, et head töökohta on Narvas leida peaaegu võimatu. Vaid 1,7% narvalasi nõustus täiesti väitega, et Narvas on kerge leida head töökohta ja vaid 8,4% olid selle väitega pigem nõus.

Üksildus. Otseselt see teema küsimustes ei esinenud, aga kui ligi kümnendik linna elanikest leiab, et nad ei saa vajadusel mittemateriaalset abi sugulastelt, sõpradelt, naabritelt või tuttavatelt ja hinnanguliselt on selliseid inimesi linnas ligi neli ja pool tuhat, on tegu probleemiga.

Hinnangud linnavalitsusele

Mõtlemisainet pakuvad kindlasti narvalaste hinnangud linnavalitsusele. Vastused küsimustele, mis eeldavad otsesuhtlust  linnavalitsusega, näiteks rahulolu probleemide lahendamise kiirusega, pole eriti positiivsed. Hinnangud linnavalitsuse igapäevase töö tulemustele, näiteks linnakeskkonnale ja infrastruktuurile, on aga oluliselt positiivsemad.

Vastused linnavalitsuse tegevuse kohta annavad põhjust väita, et vahetud kokkupuuted linnavalitsuse tööga paljudel linnaelanikel puuduvad, sest neile küsimustele on jäetud tähelepanuväärselt palju vastamata.

Omaette teema on korruptsioon linnavalitsuses. Kui pool elanikkonnast on täiesti nõus või pigem nõus väitega, et linnavalitsuses esineb korruptsiooni, on mõtlemiseks ainet piisavalt, aga selle keerulise ja delikaatse teema kohta uuring rohkem ja detailsemaid järeldusi teha ei võimalda.

Elanike hinnang Narva linnale, 2018*

* Vastusevariandid: väga rahul, pigem rahul; täiesti nõus, pigem nõus; väga hea, hea; jah.

Narva linna elanike uuringuga korraldas statistikaamet samaaegselt uuringu ka Tartu linna elanike seas ja mõni aeg hiljem tegi Eurostat analoogse uuringu Tallinnas ja teistes Euroopa Liidu riikide pealinnades  ja mitmes Euroopa Liidu suuremas linnas.

Narva ja Tartu linna elanike küsitluse tulemustega saab põhjalikumalt tutvuda https://www.stat.ee/pp-analyysid-ja-ettekanded/?year=2019

Loe ka meie äsja ilmunud blogi selle kohta, kuidas on Narva elanike arv aastakümnete jooksul muutunud ja milline on tuleviku prognoos https://blog.stat.ee/2020/02/07/narva-rahva-kasv-ja-kahanemine/.

Narva mõistatus vajab lahendamist

Narva on Eesti piirilinn, värav Venemaale ning võib öelda, et geopoliitiliselt Eesti tuntuim linn. Majanduslikult ja demograafiliselt on Narva praegu oma arengu murdepunktis. Mitmed positiivsed suundumused on aset leidmas, kuid osa protsesse vajab veel pööramist.

Statistikaameti andmetel elas Narvas 2018. aasta 1. jaanuari seisuga 56 103 inimest. Narva on koduks 4%-le kogu Eesti ning 41%-le Ida-Virumaa elanikest. Mullu sündis 416 narvalast ja suri 837. Ehk siis loomuliku iibe tõttu vähenes linna elanikkond 421 inimese võrra. 2017. aasta oli linna sisseränne 852 ja väljaränne 1464 inimest, mis teeb rändesaldoks -612 inimest. Ehk siis ülaltoodud asjaolude tõttu kokku kaotas piirilinn 2017. aastal 1033 elanikku.

Aastatel 2000–2017 on Narva rändesaldo olnud pidevalt negatiivne, saavutades rekordilise madalseisu aastaks 2016 (-751 inimest). Vaadeldud perioodil on kõige väiksem lahkujate arv olnud 2000. ja 2009. aastal (rändesaldo vastavalt -187 ja -242 inimest). Järjepidev inimeste kaotus on viinud selleni, et vaadeldud perioodil on Narva kaotanud rände tõttu ligi 7000 inimest.

Inimesed lahkuvad Narvast, kuid mis on selle põhjuseks? Vastuse leidmiseks on oluline analüüsida ka elanike sissetulekuid. Viimase kümnendi jooksul on Narva linnas palgatöötajate kuukeskmine brutotulu tõusnud 489 eurolt 2007. aastal 890 eurole 2017. aastal (tõus 82%). Samas on oluline rõhutada, et 2007. aastal oli Narvas brutotulu saajaid 26 188 ning 2017. aastaks oli nende arv langenud 18 610-ni. Siinkohal on võimalik tõstatada mitmeid analüütilisi küsimusi. Näiteks, kas brutotulu kasv tuleneb vähenenud töötajate arvust, millest tingituna konkurents tööjõule kasvab ja selle tulemusena suurenevad ka makstavad palgad? Või on brutotulu kasvul muud põhjused, kuid vaatamata tulude kasvule ei ole inimeste lahkumine Narvast pidurdunud? Või on Narvas tekkinud olukord, kus edukad on teatud hulk ettevõtteid, nende firmade töötajatele makstakse head palka, kuid neisse ettevõtetesse „mittemahtunud“ töötajatel linnas midagi töist ette võtta ei ole?

2007. aastal oli Narvas 20 ja enama hõivatuga ettevõtteid 115, 2016. aastaks oli nende arv langenud 71-ni. 2007. aastal töötas sellistes ettevõtetes kokku 10 955 inimest (95 inimest ettevõtte kohta), 2016. aastal 4199 inimest (59 inimest ettevõtte kohta). Seega kümne viimase aasta jooksul on suurte ettevõtete arv Narvas vähenenud ning vähenenud on ka neis keskmiselt töötavate inimeste arv.

Narva 20 ja enama hõivatuga ettevõtetes loodi 2007. aastal 159 miljoni euro väärtuses lisandväärtust, 2016. aastal oli vastav näitaja 182 miljonit eurot. Selliste ettevõtete müügitulu oli 2007. aastal kokku 568 miljonit eurot ja 2016. aastal 539 miljonit eurot. Tööviljakus hõivatu kohta müügitulu alusel oli 2007. aastal keskmiselt 52 000 eurot ja 2016. aastal 128 000 eurot. Seega suuri ettevõtteid on Narvas küll vähemaks jäänud, kuid väiksem arv selliseid ettevõtteid koos vähema hulga töötajatega suudab endiselt oluliselt panustada lisandväärtuse loomisesse.

Seega Narvas ettevõtlus toimib, inimeste palgad kasvavad, kuid ikkagi inimesed lahkuvad. Võib-olla on lahkumine teatud inertsiga protsess — inimesed ei ole Narva paranevat eluolu veel tajunud, või on lahkumisplaanid varasemalt tehtud ning Narva tõus ei ole plaane kummutanud.

Nii või teisiti on Narva oma arengu murdepunktis. Mitmed positiivsed suundumused on aset leidmas, kuid osa protsesse vajab veel pööramist. Narva on Eesti jaoks unikaalne ning on väga hea, kui linn oma täit potentsiaali suudab rakendada.

Narva jääb aga mõistatuseks ka edaspidiselt. Ilmselt läheb veel aega, enne kui me täiel määral hoomame seda, mis ikkagi seda linna käivitab ja milline on ikkagi valem selle linna kogupotentsiaali käivitamiseks.

 

 

Kaja Sõstra, Statistikaameti juhtivanalüütik

 

 

 

Jaan Õmblus, Statistikaameti juhtivanalüütik