Tag Archives: naised

Kus sünnivad lapsed ja kus elavad emad?

Varasema teadmise kohaselt on maapiirkondades pered reeglina suuremad ja linnades sünnib lapsi vähem. Emadepäeva puhul avasime Eesti kaardi ja uurisime kõige värskemate andmete põhjal, millistes piirkondades on sündimus suurem ja kus elavad erinevas vanuses emad, kel on rohkem lapsi.

Alis Tammur, statistikaameti juhtivanalüütik

Kõige rohkem lapsi naise kohta sündis 2018. aastal Tartu maakonnas, kui arvutada maha Tartu linnas sündinud lapsed. Teisel kohal on selles pingereas Harju maakond ja seda ilma Tallinnata. Võib järeldada, et suurlinnad tõmbavad nii töövõimaluste kui ka lasteaedade ja koolide mõttes. Laste elukeskkonna pärast liigutakse aga elama linnakeskusest veidi kaugemale.

Kui vaadata sündide skaala teise otsa, siis selgub tõsiasi, et keskmiselt said kõige vähem lapsi Tallinna naised. Pealinn on seejuures teistest maakondadest ja linnadest pikalt maas: kui summaarne sündimuskordaja* Eestis on ligi 1,7 ja Tartumaal koguni 2,3 last naise kohta, siis Tallinna tase jäi 1,4 juurde. Madala sündimusega paistavad silma ka Tartu linn ning Hiiu- ja Jõgeva maakond.

Nende näitajate pealt ei saa siiski järeldada, et Eesti sündimus on madal inimeste suurematesse linnadesse koondumise tõttu. Soov elada rahulikumas piirkonnas, oma majas ja saada rohkem lapsi, paneb inimesed elukohta otsides linnast kaugemale vaatama. Ehkki kõikjal elab inimesi, kes tahavad ja saavad lapsi, on neid linnas lihtsalt keskmisest vähem. See on oluline teadmine, mis võib tähendada ka seda, et elukoht, mida pere saab endale lubada, seab piirid perede suurusele.

Sama trend tuleb välja ka siis, kui vaadata laste arvu järgi 40-aastaseid ja vanemaid naisi. Sündide arv on nende puhul madal nii Tallinnas, Tartus kui ka Ida-Virumaal, mis on Eestis üks suurema linnaelanike osatähtsusega maakond. Seevastu madalama linnarahvastiku osatähtsusega maakondades on ka selles vanuses naistel keskmisest rohkem lapsi.

Piirkondade analüüs näitas, et Harjumaa ja Tartumaa eeslinnalistes piirkondades on noorte emade kontsentratsioon kõige suurem. 40-50-ndates eluaastates naistel on keskmine laste arv suurem lisaks eelmainitule ka maalistes piirkondades ning mujal Eesti ees- ja väikelinnades. Tänasel emadepäeval tuleb aga suurel osa täiskasvanud eestimaalastest oma ema õnnitlemiseks sõita Tallinnast ja Tartust kaugemale. Seda põhjusel, et üle 60-aastaste naiste seas on laste arv suurem just neil, kes elavad suurtest linnadest eemal maalises piirkonnas.

* Summaarne sündimuskordaja on keskmine elusalt sündinud laste arv naise kohta tema elu jooksul, kui kehtiksid konkreetse aasta sündimuse vanuskordajad. Arvutatakse vaadeldud ajavahemiku sündimuse vanuskordajate alusel.

Naiste ja meeste ajakasutus – aeg kaob, rollid jäävad?

Ühiskonnas on juba aastaid olnud teemaks töö ja pereelu ühitamine. Praeguses eriolukorras on kodust saanud töökoht ja vastupidi ning inimeste rollid kipuvad segunema. Naised peavad jätkuvalt justkui Hunt Kriimsilmad üheksat ametit, aga kuidas on see aastatega muutunud ja milline on meeste roll?

Statistikaameti juhtivanalüütik Marin Tasuja ja meediasuhete juht Kadri Kütt

Ligi 10 aastat tagasi andsime välja kogumiku “Mehe kodu on maailm, naise maailm on kodu?”, mille fookuses olid naised ja mehed ning kodu ja tööelu ühitamine. Kogumikus analüüsisime naiste ja meeste ajakasutust, vaba aega, töövõimet ning selle taastamist ja haridust. Erinevad, ent omavahel tihedalt seotud näitajad võimaldasid saada tervikliku pildi naiste ja meeste käitumismustritest ning positsioonist igapäevaelus. Parema võrdluse tagamiseks vaatasime Eesti naiste ja meeste ajakasutust võrdluses Euroopa riikidega. Eestis ja paljudes teistes Euroopa riikides toimus 2000. aastate alguses ajakasutuse uuring (AKU). Uuringu eesmärk on saada ülevaade inimeste ajakasutusest ja naiste ning meeste ajakasutuse erinevusest. Uuritavate inimeste vanusevahemik on riigiti erinev ja seetõttu vaatlesime tollases riikide võrdluses 20–74-aastaste naiste ja meeste ajakasutust. 

See, kuidas naised ja mehed oma aega kulutavad ning omavahel ülesanded jagavad, oleneb paljudest teguritest. Üsna oluline mõjutaja on elukohariik. Keskmist tööaega mõjutavad näiteks riigis levinud hõivenäitajad, tööaega reguleerivad seadused ja osaajatöö populaarsus. Leibkonnasisene tööjaotus ja võimalus kombineerida tööd pereeluga oleneb riigi sotsiaalpoliitikast, toetuste süsteemist ning pakutavatest teenustest ja võimalustest. Peale selle mõjutavad naiste ja meeste ajakasutust riigis ning kogukonnas kehtivad soorollid ja hoiakud. 

Enamikus Euroopa riikides olid inimeste ajakasutus ja selle erinevused sooti üldjoontes sarnased. Nii naised kui ka mehed kulutasid peaaegu poole ööpäevast magamisele, söömisele ja teistele isiklikele toimingutele. Kõikides riikides peale Eesti, kus naiste ja meeste uneaeg on võrdne, kulutasid naised magamisele meestest veidi rohkem aega. Vaba aega oli kõikides riikides meestel naistest rohkem. Kõige suurem sooline lõhe oli Sloveenias ja Leedus, kus meestel oli vaba aega naistest veidi üle tunni võrra rohkem. Peaaegu ühepalju oli vaba aega Norra naistel ja meestel. 

Kõige suuremad erinevused riikide vahel olid naiste ja meeste tööjaotuses. Mehed kulutasid kõikides riikides rohkem aega tasulisele tööle kui kodutöödele. Kahe töö erinevus oli kõige suurem Lätis, kus mehed tegelesid tasulise tööga üle kolme tunni kauem kui majapidamisega. Belgia mehed tegid aga kodutöid ja tasulist tööd peaaegu samas mahus. Naiste puhul kehtis vastupidine – kodutöödele kuluv aeg oli pikem kui tasulise töö aeg. Kodutööde ja tasulise töö vaheline erinevus oli suurim Itaalia ja Hispaania naistel ning väikseim Läti naistel. 

Kõige rohkem pühendasid majapidamisele ja perekonnale aega Itaalia ja Bulgaaria naised, kes veetsid kodutöid tehes üle viie tunni päevas. Peaaegu viis tundi kulus kodutöödele veel Hispaania, Sloveenia ja Eesti naistel. Kõige vähem aega – alla nelja tunni – veetsid majapidamises  Norra, Soome ja Läti naised. Meestest olid kõige tublimad kodutööde tegijad Sloveenia, Bulgaaria ja Eesti mehed, kellel kulus selleks keskmiselt kaks ning pool tundi päevas. Kõige vähem kulutasid kodutöödele aega Itaalia ja Hispaania mehed. Seega olid soolised erinevused kodutööde ajas suurimad Itaalias ja Hispaanias ning väikseimad Põhjamaades. Naiste ja meeste ajaline lõhe tasulises töös oli suurim Itaalias ja Hispaanias ning väikseim Bulgaarias ja Sloveenias. Tööjaotus oli ebavõrdsem traditsioonilisema rollijaotusega riikides. 

Mehed kulutasid päevas naistest vähemalt ühe tunni rohkem tasulisele tööle ja naised vähemalt ühe tunni enam majapidamisele ning perele. Võttes arvesse mõlemad tööd, oli naiste kogutööaeg meeste omaga peaaegu võrdne Norras ja Suurbritannias. Kõige suuremad soolised erinevused kogutöömahus olid Bulgaarias ja Itaalias, kus naised töötasid meestest päevas peaaegu poolteist tundi kauem. Eestis kulub 20–74-aastastel naistel töötamiseks tunni võrra rohkem aega kui meestel. 

Naiste ja meeste ajakasutus aastaid hiljem 

Eelnevas Euroopa riikide võrdluses olid aluseks andmed AKU uuringutest, mis toimusid Euroopa riikides perioodil 1998–2005 ja Eestis 1999–2000. Ligi 10 aastat hiljem kogutud ajakasutuse andmetest aga suuri üllatusi ei leia – naiste ja meeste rollid püsisid samal tasemel. Eesti mehed kulutasid majapidamisele ja perekonnale keskmiselt ligi kaks ja pool tundi päevas, tööle aga üle kolme ja poole tunni. Naistel kulus töökohustuste täitmisele keskmiselt ligi kolm tundi ning majapidamisele ja perekonnale neli tundi päevas.

Mõned aastad tagasi avaldas ka Euroopa Liidu statistikaamet Eurostat naiste ja meeste statistilise portree, mille andmed pärinevad 2016. aastast. Väljaanne “Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree” keskendub erinevustele ja sarnasustele Euroopa meeste ning naiste elus, võttes arvesse nende kodu, kooli ning tööga seotud ajakasutuse. 

Väljaandes on eraldi rubriik laste eest hoolitsemisele ja majapidamistöödele kuluv aja kohta. Sarnaselt varasematele tulemustele kinnitasid andmed, et kõigis liikmesriikides hoolitses meestega võrreldes palju suurem osa naisi laste eest, tegi majapidamistöid ja süüa. 2016. aastal hoolitses ELis iga päev laste eest 92% alaealiste lastega 25–49-aastastest naistest ja 68% meestest. Kõige suuremad olid erinevused naiste ja meeste vahel Kreekas (95% naistest ja 53% meestest) ning Maltal (93% ja 56%) ning kõige väiksemad Rootsis (96% naistest ja 90% meestest) ning Sloveenias (88% ja 82%).

Majapidamistööde ja söögitegemise puhul olid aga erinevused isegi suuremad. 2016. aastal tegi ELis süüa ja/või majapidamistöid iga päev 79% naistest ja 34% meestest. Kõige suuremad erinevused naiste ja meeste vahel olid Kreekas (85% naistest ning 16% meestest) ja Itaalias (81% ja 20%) ning kõige väiksemad Rootsis (74% naistest ja 56% meestest) ja Lätis (82% ja 57%).

Tööhõive seisukohalt oli trend samuti varasemaga sarnane – keskmiselt on meeste tööhõive määr kõrgem kui naiste oma (2017. aastal ELis 73%, naistel 62%). Märkimisväärne on aga see, et naiste ja meeste tööhõive määra erinevus suureneb koos laste arvuga. 2017. aastal oli EL-is lasteta naiste tööhõive määr 66%, lasteta meeste oma aga 74%. Ühe lapsega naiste puhul tööhõive määr tõusis ja oli 71% ning ühe lapsega meeste hulgas oli see 86%. Kahe lapsega naiste tööhõive määr jäi peaaegu samaks (72%), samas kui kahe lapsega meestel tõusis see 90%-ni. Kolme lapse vanemate puhul tööhõive määr langes ja oli naistel 57% ning meestel 85%. 

Eelnevat kokku võttes võib öelda, et kuigi ühiskond on pidevas muutumises ja selle käigus võib täheldada naiste ning meeste võrdsust erinevates eluvaldkondades, kinnitavad andmed vähemalt töö ja pereelu osas midagi muud. Mehed on jätkuvalt rohkem palgatööd tegevad, samas kui naised panustavad enam kodutöödes ja laste eest hoolitsemisel. Praegune eriolukorra situatsioon võimaldab ehk ka võrdsemat rollijaotust, aga kriisi mõjude kohta naiste ning meeste ajakasutusele veel andmed puuduvad. Värsked andmed ajakasutuse uuringu põhjal avaldame aga 2021. aastal. 

Lapsega naine abieluturul

Naistest rääkides tuleb alustada meestest. Statistika näitab, et meestel on rohkemate naistega lapsi kui naistel erinevaid isasid oma lastel. Tõsi, see erinevus on viimase põlvkonna jooksul vähenenud.

Alis Tammur, statistikaameti juhtivanalüütik

Lastega naise positsioon on muutunud ja seda just viimasel paarikümnel aastal. Lapse saamine ei takista naisel uut partnerit leidmast ning selles on erinevus meestega vähenemas. Lisaks on suurenenud inimeste hulk, kes saavad lapsi erinevate partneritega.

Statistikamaailmas on naiste väärtusest rääkides olnud seni peamiseks mõõdupuuks palgalõhe. Kindlasti on sama tähtis vaadelda eraldi naise edukust emana, sest lapse saamine on oluline sündmus ja see mõjutab naist rohkem kui meest. Tihti on see aeg, mil tuleb teha oma elus olulisi valikuid. Ema positsiooni ühiskonnas võib analüüsida nii tööjõu- kui ka abieluturu vaatevinklist. Seekord keskendun viimasele.

Loodusseadused peavad paika

Võrdlesin vähemalt kahe lapsega emasid ja isasid, kelle laste mõlemad vanemad on teada ning kes olid vaatlushetkel kuni 60-aastased. Tulemustest selgus, et 20 aastaga on suurenenud nende inimeste arv,  kes saavad lapsi mitme partneriga. Igal viiendal mehel ja igal kuuendal naisel on lapsed mitme partneriga.

Aastal 2000 oli erinevate partneritega lapsi saanud mehi 15% ja naisi 8%. Erinevus sugude vahel oli 6,6%. Aastaks 2019 on see erinevus kahanenud 4,5%.


Meeste hulgas on rohkem neid, kellel on lapsi mitme partneriga. See reegel on loodusseadustega kooskõlas. Loomaökoloog Raivo Mänd on korduvalt leheveergudel selgitanud, et loodus soosib isastel võimalikult paljude partnerite himustamist. Emastel aga on kalduvus ihaldada pigem väheseid, aga see-eest konkurentsivõimelisemaid isaseid – kõige elujõulisemaid, vapramaid, targemaid, elukogenumaid (st endast vanemaid), dominantsemaid ja rikkamaid, kes pärandaksid oma võimekuse ka emase järglastele. Seda tendentsi kinnitas ka meie hiljuti avaldatud analüüs isadest (https://blog.stat.ee/2019/12/02/mida-edukam-mees-seda-rohkem-lapsi/), millest selgus, et keskmised isad on lastetutest meestest targemad, edukamad, tervemad, oma naisest pisut vanemad ja teenivad teistest meestest rohkem. Järelikult on naistega võrreldes rohkem mehi, kes jäävad lastetuteks, edukamad aga saavad lapsi mitme naisega.

Naise positsioon ajaloos

Mitme partneriga laste saamine mõjub meeste ja naiste mainele erinevalt. Õigupoolest on see naiste renomeele ajas eri moodi mõjunud. Nõukogude ajal ja selle järellainetusena ka taasiseseisvunud vabariigi alguses pälvis vallasema staatus ühiskonnas sageli hukkamõistu, kuid see pole alati nii olnud.

Folklorist Merilin Metsvahi uurimused näitavad, et 18. sajandil ja varem suhtuti siinkandis lapsega või lapseootel vallalisse tüdrukusse rahulikult ja abieluranda jõudmisel võis laps isegi kasuks tulla. See oli kui kindel tõend, et naine on võimeline lapsi saama ja abikäed on majapidamises kohe lisaks võtta. Lugupidamist lastega naiste suhtes kinnitavad erinevad säilinud ülestähendused, rahvajutud ja kombekirjeldused. Näiteks vahel vallalised tüdrukud isegi valetasid end rasedaks, et saaks naise seisusesse ja tanu alla. See kinnitab, et Eesti ajaloos oli naise positsioon üsna kõrge. Meestekesksest Euroopast saabunutele oli see võõras. Enamikus Lääne-Euroopa piirkondades oli naine täielikult mehele allutatud ning meesliin võrreldamatult tähtsam kui naisliin.

Pea kõikjal Lääne-Euroopas oli vallasema karistuseks ihunuhtlus, häbistamine või isegi hukkamine. Eesti aladel hakkas varasem liberaalne suhtumine muutuma alles 19. sajandi keskpaiku, mil talusid hakati päriseks ostma ja talu pärijaks sai pere vanim poeg. Isaduse küsimus muutus siis varasemast olulisemaks ja naiste-meeste suhted teravnesid.

Uude suhtesse koos lapsega

Kuni 20. sajandi keskpaigani valitses Euroopas seis, kus abielud olid püsivad ja perekonnamudel traditsiooniline. See saavutati kahel põhjusel. Esiteks oli naine mehe ülalpeetav ja ta poleks suutnudki üksi lapsi kasvatada. Teiseks ei olnud abielu lahutamine kooskõlas sotsiaalsete normidega. Koos naiste suurema osalemisega tööturul hakkas muutuma arusaam perekonnast ja selle funktsioonidest. Naised said võimaluse lahutada ebaõnnestunud abielud (Hansson, 2009).

Eestis lahutati möödunud sajandi esimesel poolel võrreldes teiste Euroopa riikidega pisut rohkem abielusid (Rootalu, 2018; Tammik, 2014), naised olid iseseisvamad ja töötavaid naisi oli rohkem. Ka nõukogude ajal sai naine iseseisvalt hakkama, aga lapsega üksi jäänud naisel oli väiksem võimalus endale uus partner leida.

Lahutuste ja kordusabielude arv suurenes Eestis 1990ndatel. Sellest ajast on järjest tavapärasem, et uude suhtesse jõutakse lapsega eelmisest suhtest.

Praeguseks on kärgpere üha levinum. Sinu lapsed ja minu lapsed kiusavad meie lapsi. Eks see ole hea ja halb ühtaegu. Ühest küljest pole inimesed enam oma paarisuhte vangid, teisalt võib-olla loobutakse vahel suhtest enne, kui on proovitud võimalusi seda jätkata. Veelgi halvem variant oleks, kui püsisuhetes on naised allutatud tugevale meeste kontrollile.

Naiste väärtustamine ei tohiks käia jõu- ja sunnimeetmetega või võrdluses meeste standarditega. Oleme olnud Euroopas erandlik riik, kus naised olid ühiskonnas kõrgel positsioonil, nüüd aga paistame silma Euroopa suurima soolise palgalõhega. Võime loota, et eestimaalastele on vereliini pidi edasi antud ammu juurdunud teadmised ja muutused mõlemat sugupoolt väärtustava ühiskonna poole saabuvad seetõttu kergemalt ja kiiremini.

Kasutatud allikad

Hansson, Leeni (2009). Muutused perekonnakäitumises ja -rollides. Hansson, Leeni (EditorsAbbr). Töö. Kodu ja vaba aeg: argielu Eestis aastatel 19852009 (38 –70). Tallinn: Tallinna Ülikool.

Metsvahi, Merili (2015). “Tüdrukut poisi käte vahelt magamast leida pole nende seas häbiasi.” August Wilhelm Hupeli avaldatud talupoegade seksuaalelu kirjeldused eesti perekonna ajaloo kontekstis. Ariadne Lõng, 1/2, 104­–127.

Rootalu, Kadri (2018). Antecedents and consequences of divorce in Estonia from longitudinal and multigenerational perspectives. Doktoritöö, Tartu Ülikool. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus.

Tammik, Kristel (2014). Abielulahutused Eestis 1921–1936. Magistritöö. Tartu.


Naiste ja meeste elu Eestis ja mujal Euroopas

20. oktoobril tähistatava Euroopa statistikapäeva puhul on Eurostatil valminud digiväljaanne „Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree“, mille eesmärk on võrrelda naiste ja meeste igapäevaelu. Kui palju Eesti naiste ja meeste elu sarnaneb või erineb ning kuhu paigutub Eesti teiste Euroopa Liidu riikide seas?

Eurostati koostatud ja Statistikaameti tõlgitud, rohkete interaktiivsete jooniste ja infograafikutega väljaanne annab hea võimaluse uurida, millised on meeste ja naiste igapäevaelu erinevused ja sarnasused ning kuidas need riigiti erinevad. Digiväljaanne hõlmab paljusid eluvaldkondi: elu olulised verstapostid, tervisehinnangud, eluga rahulolu, leibkonnatüübid, haridus, tööhõive, sissetulekud, toitumisharjumused ja sportimine, kultuurielus osalemine, internetikasutus, laste eest hoolitsemine ja majapidamistööd.

100 mehe kohta 113 naist

Eesti naiste oodatav eluiga oli 2015. aastal 82 ja meeste oodatav eluiga 73 aastat, mis teeb eluea erinevuseks üheksa aastat. Võrreldes Euroopa Liidu (EL) keskmisega (naistel 83 ja meestel 78 aastat) oli meie naiste oodatav eluiga umbes aasta võrra madalam, meestel aga pea viis aastat madalam. Eesti omast suurem oli meeste ja naiste eluea erinevus vaid Leedus (11 aastat) ja Lätis (10 aastat). Leedu ja Läti olid ka ainsad riigid, kus meeste oodatav eluiga ei ületanud 70. eluaasta piiri. Kõige väiksem oli eluea erinevus Taanis, Iirimaal, Küprosel, Hollandis, Rootsis ja Suurbritannias, kus see jäi alla nelja aasta.

Pikema eluea tõttu on naisi Eestis rohkem kui mehi. 2016. aastal oli erinevus 13% ehk iga 100 mehe kohta oli 113 naist. Naiste ülekaal oli sellest suurem ainult Lätis (18%) ja Leedus (17%). Kolmele Balti riigile järgnesid pingereas Portugal (11%) ja Ungari (10%). Luksemburgis, Maltal ja Rootsis seevastu oli mehi naistest isegi natuke rohkem. EL-is keskmiselt oli naisi 5% rohkem kui mehi.

Vanuserühmi võrreldes selgub, et alla 18-aastate sooline jaotus oli Eestis samasugune nagu EL-is keskmiselt – noori mehi 5% rohkem kui noori naisi. Vähemalt 65-aastaste sooline jaotus aga erines märkimisväärselt: EL-is keskmiselt oli iga 100 mehe kohta 133 naist, Eestis aga iga 100 mehe kohta 195 naist. Teisisõnu, alates 65. eluaastast on Eestis naisi peaaegu kaks korda rohkem kui mehi.

Väljaandest on võimalik otsida ka põhjendusi meeste lühemale elueale. Näiteks on Eesti mehed ühed agaramad suitsetajad EL-is. 2014. aastal suitsetas Eestis iga päev iga kolmas vähemalt 18-aastane mees (34%), EL-is keskmiselt aga iga neljas samas vanuses mees (24%). Suitsetavate meeste osatähtsus oli kõige suurem Küprosel (40%) ja kõige väiksem Rootsis (10%). Eesti naiste hulgas oli igapäevaseid suitsetajaid sama palju kui EL-is keskmiselt (16%).

Haritud mehed ja väga haritud naised

Eesti paistab EL-is silma naiste kõrge haridustaseme ning meeste ja naiste vaheliste hariduslike erinevustega. 2016. aastal oli peaaegu pooltel (48%) Eesti 25–64-aastastest naistest kolmanda taseme haridus ja alla 8% oli piirdunud esimese taseme haridusega. EL-is keskmiselt on kolmanda taseme haridusega naisi 33% ja esimese taseme haridusega naisi 23%.

Eesti meestest on kolmanda taseme haridus 29%-l. Võrreldes Eesti naistega tundub selline näitaja väike, aga meeste arvestuses on see võrdne EL-i keskmisega, mis on samuti 29%. Kõige madalamat ehk esimese taseme haridust esineb Eesti meestel vähem kui EL-is keskmiselt (Eestis 14%, EL-is 23%). Seega ei ole Eesti naiste ja meeste haridustasemete suur erinevus tingitud mitte meeste madalast haridustasemest, vaid naiste väga kõrgest haridustasemest. Peale Eesti on kolmanda taseme hariduses meeste ja naiste vahelised erinevused suured ka teistes Baltimaades, Soomes, Rootsis ja Sloveenias.

Mida rohkem lapsi, seda madalam naiste tööhõive määr

Eestis on tööealiste ehk 15–64-aastaste tööhõive määr 2016. aasta seisuga naistel 69% ja meestel 76%. Nii Eesti naiste kui ka meeste tööhõive määr on üle EL-i keskmise: naistel üle 7% võrra ja meestel 4% võrra kõrgem.

Millised on seosed tööhõive määra ja laste olemasolu vahel? Kogu EL-is on meeste tööhõive määr alati naiste omast kõrgem, ka lasteta inimestel. Eestis on lasteta naiste ja meeste tööhõive määr enam-vähem samal tasemel – naistel 77% ja meestel 76%. Lasteta naiste tööhõive määr on Eestis EL-i kõrgeim, järgnevad Saksamaa naised 76%-ga ja Rootsi naised 74%-ga. Laste olemasolul tekivad Eesti naiste ja meeste tööturul osalusse erinevused. Lastega 15–64-aastaste meeste tööhõive määr on olenemata laste arvust üle 90%, aga naiste tööhõive määr langeb laste arvu kasvades: ühe lapse korral on see 74%, kahe lapse korral 71% ja vähemalt kolme lapse korral 60%.

Lapsevanemate tööhõive seisukohast on väga oluline, kuivõrd paindlikud on töötamise võimalused. Avaldatud väljaandes saab vaadata vaid üht paindlikku töövormi – osalise tööajaga töötamist. Eestis töötas 2016. aastal osalise tööajaga 13% töötavatest naistest ja 7% töötavatest meestest. Eesti meeste näitaja EL-i keskmisele (9%) väga palju alla ei jää, küll aga teevad meie naised märksa harvemini osaajaga tööd kui paljudes teistes riikides (EL-i keskmine 32%). Kõige rohkem oli 2016. aastal osalise tööajaga töötamist Hollandis, kus sellist võimalust kasutas 76% töötavatest naistest ja 26% töötavatest meestest.

Laste eest hoolitsemine ja majapidamistööd kui naiste pärusmaa?

Alaealiste lastega 25–49-aastastest Eesti elanikest tegeles iga päev oma laste eest hoolitsemise ja/või nende õpetamisega 2016. aastal 93% naistest ja 74% meestest. Naiste ja meeste vaheline erinevus oli Eestis väiksem kui EL-is keskmiselt (EL-is 92% naistest ja 68% meestest). Kõige suuremad olid soolised erinevused Kreekas (95% naistest ja 53% meestest) ja Maltal (93% ja 56%) ning kõige väiksemad Rootsis (96% naistest ja 90% meestest) ja Sloveenias (88% ja 82%).

2016. aastal tegi iga päev süüa ja/või majapidamistöid 76% vähemalt 18-aastastest Eesti naistest ja 47% sama vanadest meestest. Kuigi naiste ja meeste vaheline erinevus tundub suur, on see üks EL-i väiksemaid. EL-is keskmiselt tegi iga päev süüa ja/või majapidamistöid 79% naistest ja 34% meestest. Kõige suuremad erinevused naiste ja meeste vahel olid Kreekas (85% naistest ja 16% meestest) ja Itaalias (81% ja 20%) ning kõige väiksemad Rootsis (74% naistest ja 56% meestest) ja Lätis (82% ja 57%).

Võimalus oma teadmised testis proovile panna

Need on vaid mõned infokillud Eurostati mahukast digiväljaandest. Huvilistel on võimalik eestikeelse väljaandega põhjalikumalt tutvuda ja vaadata peale Eesti teistegi Euroopa riikide andmeid. Enne väljaandesse süvenemist tasub panna oma praegused teadmised proovile, vastates 12 küsimusega testile. Sellega saab lugeja kontrollida, kas teab, kui suured on Euroopa naiste ja meeste erinevused elus, töös ja vaba aja veetmises.

Eve Telpt, Statistikaameti peaanalüütik

Mõisted

Haridustasemete liigituse alus on klassifikaator ISCED 2011. Ühtse rahvusvahelise liigituse eesmärk on teha riikide haridussüsteemid omavahel võrreldavaks. Esimese taseme hariduse alla on arvestatud põhiharidus (ka sellega võrdsustatud või madalam haridus), põhiharidusnõudeta kutseharidus ja põhihariduse baasil omandatud kutseharidus. Teise taseme hariduse alla kuuluvad üldkeskharidus, kutsekeskharidus (sh keskeri- või tehnikumiharidus) põhihariduse baasil ja kutsekeskharidus keskhariduse baasil. Kolmanda taseme hariduse alla on arvestatud keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus ning magistri- ja doktorikraad.

Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Naiste panus Eesti majandusse

Rahvusvahelise naistepäeva puhul on paslik vaadata, milline on naiste panus Eesti majandusse. Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?

2015. aastal oli Eesti tööealises rahvastikus (15–74-aastased) rohkem naisi kui mehi – 511 000 naist ja 473 000 meest. Vaatamata sellele, et naisi oli ligi 40 000 võrra rohkem, oli nende osalus tööjõus väiksem. Sellest tulenevalt on oluliselt väiksem ka naiste tööhõive. Seevastu naiste tööpuudus on aasta-aastalt olnud meestest väiksem. Alles 2015. aastal langes meeste tööpuudus naiste näitajaga samale tasemele. See on olukord, mida ei esinenud isegi viimase majandusbuumi ajal.

tabel 1.png

Millega tegelevad mitteaktiivsed naised, et neid meestest nii palju rohkem on? Õpingute ja tervisliku seisundi tõttu jääb tööturult iga aasta kõrvale ligikaudu 70 000 naist. Kusjuures täpselt sama suurusjärk kehtib ka meeste puhul. Veelgi rohkem naisi on varasematel aastatel tööturult kõrvale jäänud aga pensioniea tõttu. 2015. aastal jäi pensioniea tõttu tööturult kõrval 60 000 naist, mida on ligi 20 000 naist rohkem kui meest. Suurim erinevus sugudevahelises statistikas tuleb aga oodatud kohast – igal aastal on mitteaktiivsete seas ligikaudu 40 000 naist, kes on kas rasedus- või lapsehoolduspuhkusel või hoolitsevad mõne muu pereliikme eest. Tööealiste meeste seas on teiste eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivseid vaid paar tuhat. Huvitava asjaoluna tasub ära mainida ka, et Eurostati andmetel on Euroopa Liidus Saksamaa ja Hollandi naiste tööturul osalemise aktiivsus kõige kõrgem, järgnevad Skandinaavia ja Eesti. Baltimaad üksteisest selle näitaja põhjal aga ei erine.

Tegevusalati on naiste osatähtsus väga erinev

Enim naisi töötab tööjõumahukatel tegevusaladel nagu haridus (50 000), kaubandus (50 000) ja töötlev tööstus (46 000). Peaaegu üldse ei tööta naisi mäetööstuses ja veevarustuses.

2015. aastal oli naiste kontsentratsioon hariduses kõrgeim – tervelt 83% kõigist hariduse tegevusalal hõivatutest on naissoost. Kui poode külastades võib ka kaubandus näida peamiselt naiste tegevusalana, siis tegelikult on 59% kaubanduse tegevusalal hõivatutest naised. Töötlevas tööstuses küündib naiste osatähtsus 38%-ni. Kõrge naiste osatähtsus on veel järgmistel tegevusaladel: majutus ja toitlustus (79%), finants- ja kindlustustegevus (75%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (79%). Avalikus sektoris kokku töötab kaks korda rohkem naisi kui mehi. Madalaim naiste osatähtsus on ehituses – vaid 8% kõigist tegevusalas hõivatutest on naised.

Naiste panus sisemajanduse koguprodukti

Lisaks tööturu analüüsile võime proovida hinnata ka seda, kui suur on naiste panus Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP). Teisisõnu, kui suure osa igapäevasest majanduslikust heaolust naised toodavad. Et statistikast näeme, et erinevused sugude vahel ei piirdu vaid käesolevas artiklis mainituga, tuleks korrektse hinnangu tarvis võtta kogu majandus lahti küllaltki väikesteks kildudeks. Lihtsustatud kujul võime aga mingi aimduse saada, kui heidame pilgu sellele, kuidas jaotuvad naised rohkem ja vähem tootlikumate tegevusalade vahel. Siiski tuleb arvestada, et nii toimetades jätame arvestamata juba ainuüksi selle, et naised ja mehed on sageli hõivatud erinevates tootmisprotsessi etappides, millel on omakorda erinevad tootlikkused.

2014. aastal tuli Eesti majanduses kõrgeim lisandväärtus hõivatu kohta kinnisvaraalasest tegevusest, kus kõigist hõivatutest moodustasid naised 57%. Samuti moodustavad naised enamuse (67%) kõrge tootlikkusega finants- ja kindlustustegevusest. Paraku aga moodustab nende tegevusalade tööjõud vaid väikese osa tööturust – alla 4% kõigist töötavatest naistest. Üle 100 000 naistöötajaga avaliku sektori tegevusalad on seevastu ühed väiksemate tootlikkuse näitajatega valdkonnad. Sama kehtib majutuse ja toitlustuse kohta.

tabel2

Siiski tasub meeles pidada, et SKP ei hõlma endas kõike, mis majanduses toimub. Suurim osa, mis sealt välja jääb, on kõik kodudes toimuvad tööd, mida inimesed omale teenusena sisse ei osta. Benjamin Bridgmani ja kolleegide poolt 2012. aastal avaldatud uurimuse järgi võiks tasustamata kodutööde SKP-sse kaasamine tõsta viimase nominaalset väärtust ligi veerandi võrra. Seega ei loo meile heaolu ainult töölkäivad naised, vaid ka need paarkümmend ametlikus sõnapruugis „mitteaktiivset naist“, kes veedavad suure osa oma ajast lähedaste eest hoolitsedes.

Head naistepäeva!

Robert Müürsepp, Statistikaameti vanemanalüütik


Mõistete seletus
Tööjõud (majanduslikult aktiivne rahvastik) – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).
Mitteaktiivne rahvastik (majanduslikult passiivne rahvastik) – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.
Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.
Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.
Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus.

Naised täna ja 20 aastat tagasi

Võrreldes taasiseseisvumisaja algusega elavad naised praegu kauem, abielluvad ja sünnitavad hiljem ning teevad vähem aborte. 

Eesti taasiseseisvumisaja algusest on möödunud üle 20 aasta. Selle aja jooksul on muutunud inimeste elamistingimused, tõekspidamised ja käitumismallid. Kõik need muutused on avaldunud ka rahvastikku iseloomustavates näitajates. Seoses naistepäevaga on vaatluse all just naisi puudutavad näitajad. 

Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal naiste oodatav eluiga 80,5 aastat, mis on ligi kuus aastat pikem kui 1990. aastal. Peamine põhjus on naiste suremuse vähenemine, millele on kaasa aidanud nii arstiabi paranemine kui ka muutused naiste tervisekäitumuses — naised liiguvad rohkem, toituvad teadlikumalt ning seetõttu on vähenenud ka suremus vereringeelundite haigustesse (nt infarkti, insulti). 

Naised on usinad õppijad ning haridustee pikenemisega (pärast gümnaasiumi lõpetamist minnakse sageli ka kõrgharidust omandama) lükkuvad edasi ka abiellumine ja laste saamine. Viimase 20 aasta jooksul on naiste keskmine vanus esmakordsel abiellumisel tõusnud üle 5 aasta ja esimese lapse sünnil enam kui 3 aastat. Abiellumisvanuse suurem tõus tähendab aga seda, et naised sünnitavad sagedamini enne lapse ja alles siis abielluvad. Selle tõttu on suurenenud väljaspool abielu sündinud laste osatähtsus, mille põhjuseks on registreerimata kooselu ehk vabaabielude populaarsuse tõus. Seega kui 20 aastat tagasi oli traditsiooniks enne abielluda ja seejärel saada lapsed, siis tänapäeval sünnivad lapsed sagedamini vabaabielus paaridele ning paljudel abiellujatel on juba olemas ühine laps. 

Üheksakümnendate aastate algust iseloomustab veel suhteliselt kõrge sündimus, kui keskmine laste arv naise kohta oli 2,05. 2010. aastal oli see näitaja 1,64. Paraku tehti kõrge sündimuse ajal ka kolm korda rohkem aborte kui praegu, kuid kahjuks jääb ka praegusel ajal naise soovil või meditsiinilisel näidustusel sündimata 45 last 100 sündinud lapse kohta.

 

Jaana Rahno, Statistikaameti analüütik