Tag Archives: naised

Naiste ja meeste elu Eestis ja mujal Euroopas

20. oktoobril tähistatava Euroopa statistikapäeva puhul on Eurostatil valminud digiväljaanne „Naiste ja meeste elu Euroopas. Statistiline portree“, mille eesmärk on võrrelda naiste ja meeste igapäevaelu. Kui palju Eesti naiste ja meeste elu sarnaneb või erineb ning kuhu paigutub Eesti teiste Euroopa Liidu riikide seas?

Eurostati koostatud ja Statistikaameti tõlgitud, rohkete interaktiivsete jooniste ja infograafikutega väljaanne annab hea võimaluse uurida, millised on meeste ja naiste igapäevaelu erinevused ja sarnasused ning kuidas need riigiti erinevad. Digiväljaanne hõlmab paljusid eluvaldkondi: elu olulised verstapostid, tervisehinnangud, eluga rahulolu, leibkonnatüübid, haridus, tööhõive, sissetulekud, toitumisharjumused ja sportimine, kultuurielus osalemine, internetikasutus, laste eest hoolitsemine ja majapidamistööd.

100 mehe kohta 113 naist

Eesti naiste oodatav eluiga oli 2015. aastal 82 ja meeste oodatav eluiga 73 aastat, mis teeb eluea erinevuseks üheksa aastat. Võrreldes Euroopa Liidu (EL) keskmisega (naistel 83 ja meestel 78 aastat) oli meie naiste oodatav eluiga umbes aasta võrra madalam, meestel aga pea viis aastat madalam. Eesti omast suurem oli meeste ja naiste eluea erinevus vaid Leedus (11 aastat) ja Lätis (10 aastat). Leedu ja Läti olid ka ainsad riigid, kus meeste oodatav eluiga ei ületanud 70. eluaasta piiri. Kõige väiksem oli eluea erinevus Taanis, Iirimaal, Küprosel, Hollandis, Rootsis ja Suurbritannias, kus see jäi alla nelja aasta.

Pikema eluea tõttu on naisi Eestis rohkem kui mehi. 2016. aastal oli erinevus 13% ehk iga 100 mehe kohta oli 113 naist. Naiste ülekaal oli sellest suurem ainult Lätis (18%) ja Leedus (17%). Kolmele Balti riigile järgnesid pingereas Portugal (11%) ja Ungari (10%). Luksemburgis, Maltal ja Rootsis seevastu oli mehi naistest isegi natuke rohkem. EL-is keskmiselt oli naisi 5% rohkem kui mehi.

Vanuserühmi võrreldes selgub, et alla 18-aastate sooline jaotus oli Eestis samasugune nagu EL-is keskmiselt – noori mehi 5% rohkem kui noori naisi. Vähemalt 65-aastaste sooline jaotus aga erines märkimisväärselt: EL-is keskmiselt oli iga 100 mehe kohta 133 naist, Eestis aga iga 100 mehe kohta 195 naist. Teisisõnu, alates 65. eluaastast on Eestis naisi peaaegu kaks korda rohkem kui mehi.

Väljaandest on võimalik otsida ka põhjendusi meeste lühemale elueale. Näiteks on Eesti mehed ühed agaramad suitsetajad EL-is. 2014. aastal suitsetas Eestis iga päev iga kolmas vähemalt 18-aastane mees (34%), EL-is keskmiselt aga iga neljas samas vanuses mees (24%). Suitsetavate meeste osatähtsus oli kõige suurem Küprosel (40%) ja kõige väiksem Rootsis (10%). Eesti naiste hulgas oli igapäevaseid suitsetajaid sama palju kui EL-is keskmiselt (16%).

Haritud mehed ja väga haritud naised

Eesti paistab EL-is silma naiste kõrge haridustaseme ning meeste ja naiste vaheliste hariduslike erinevustega. 2016. aastal oli peaaegu pooltel (48%) Eesti 25–64-aastastest naistest kolmanda taseme haridus ja alla 8% oli piirdunud esimese taseme haridusega. EL-is keskmiselt on kolmanda taseme haridusega naisi 33% ja esimese taseme haridusega naisi 23%.

Eesti meestest on kolmanda taseme haridus 29%-l. Võrreldes Eesti naistega tundub selline näitaja väike, aga meeste arvestuses on see võrdne EL-i keskmisega, mis on samuti 29%. Kõige madalamat ehk esimese taseme haridust esineb Eesti meestel vähem kui EL-is keskmiselt (Eestis 14%, EL-is 23%). Seega ei ole Eesti naiste ja meeste haridustasemete suur erinevus tingitud mitte meeste madalast haridustasemest, vaid naiste väga kõrgest haridustasemest. Peale Eesti on kolmanda taseme hariduses meeste ja naiste vahelised erinevused suured ka teistes Baltimaades, Soomes, Rootsis ja Sloveenias.

Mida rohkem lapsi, seda madalam naiste tööhõive määr

Eestis on tööealiste ehk 15–64-aastaste tööhõive määr 2016. aasta seisuga naistel 69% ja meestel 76%. Nii Eesti naiste kui ka meeste tööhõive määr on üle EL-i keskmise: naistel üle 7% võrra ja meestel 4% võrra kõrgem.

Millised on seosed tööhõive määra ja laste olemasolu vahel? Kogu EL-is on meeste tööhõive määr alati naiste omast kõrgem, ka lasteta inimestel. Eestis on lasteta naiste ja meeste tööhõive määr enam-vähem samal tasemel – naistel 77% ja meestel 76%. Lasteta naiste tööhõive määr on Eestis EL-i kõrgeim, järgnevad Saksamaa naised 76%-ga ja Rootsi naised 74%-ga. Laste olemasolul tekivad Eesti naiste ja meeste tööturul osalusse erinevused. Lastega 15–64-aastaste meeste tööhõive määr on olenemata laste arvust üle 90%, aga naiste tööhõive määr langeb laste arvu kasvades: ühe lapse korral on see 74%, kahe lapse korral 71% ja vähemalt kolme lapse korral 60%.

Lapsevanemate tööhõive seisukohast on väga oluline, kuivõrd paindlikud on töötamise võimalused. Avaldatud väljaandes saab vaadata vaid üht paindlikku töövormi – osalise tööajaga töötamist. Eestis töötas 2016. aastal osalise tööajaga 13% töötavatest naistest ja 7% töötavatest meestest. Eesti meeste näitaja EL-i keskmisele (9%) väga palju alla ei jää, küll aga teevad meie naised märksa harvemini osaajaga tööd kui paljudes teistes riikides (EL-i keskmine 32%). Kõige rohkem oli 2016. aastal osalise tööajaga töötamist Hollandis, kus sellist võimalust kasutas 76% töötavatest naistest ja 26% töötavatest meestest.

Laste eest hoolitsemine ja majapidamistööd kui naiste pärusmaa?

Alaealiste lastega 25–49-aastastest Eesti elanikest tegeles iga päev oma laste eest hoolitsemise ja/või nende õpetamisega 2016. aastal 93% naistest ja 74% meestest. Naiste ja meeste vaheline erinevus oli Eestis väiksem kui EL-is keskmiselt (EL-is 92% naistest ja 68% meestest). Kõige suuremad olid soolised erinevused Kreekas (95% naistest ja 53% meestest) ja Maltal (93% ja 56%) ning kõige väiksemad Rootsis (96% naistest ja 90% meestest) ja Sloveenias (88% ja 82%).

2016. aastal tegi iga päev süüa ja/või majapidamistöid 76% vähemalt 18-aastastest Eesti naistest ja 47% sama vanadest meestest. Kuigi naiste ja meeste vaheline erinevus tundub suur, on see üks EL-i väiksemaid. EL-is keskmiselt tegi iga päev süüa ja/või majapidamistöid 79% naistest ja 34% meestest. Kõige suuremad erinevused naiste ja meeste vahel olid Kreekas (85% naistest ja 16% meestest) ja Itaalias (81% ja 20%) ning kõige väiksemad Rootsis (74% naistest ja 56% meestest) ja Lätis (82% ja 57%).

Võimalus oma teadmised testis proovile panna

Need on vaid mõned infokillud Eurostati mahukast digiväljaandest. Huvilistel on võimalik eestikeelse väljaandega põhjalikumalt tutvuda ja vaadata peale Eesti teistegi Euroopa riikide andmeid. Enne väljaandesse süvenemist tasub panna oma praegused teadmised proovile, vastates 12 küsimusega testile. Sellega saab lugeja kontrollida, kas teab, kui suured on Euroopa naiste ja meeste erinevused elus, töös ja vaba aja veetmises.

Eve Telpt, Statistikaameti peaanalüütik

Mõisted

Haridustasemete liigituse alus on klassifikaator ISCED 2011. Ühtse rahvusvahelise liigituse eesmärk on teha riikide haridussüsteemid omavahel võrreldavaks. Esimese taseme hariduse alla on arvestatud põhiharidus (ka sellega võrdsustatud või madalam haridus), põhiharidusnõudeta kutseharidus ja põhihariduse baasil omandatud kutseharidus. Teise taseme hariduse alla kuuluvad üldkeskharidus, kutsekeskharidus (sh keskeri- või tehnikumiharidus) põhihariduse baasil ja kutsekeskharidus keskhariduse baasil. Kolmanda taseme hariduse alla on arvestatud keskeriharidus keskhariduse baasil, kõrgharidus ning magistri- ja doktorikraad.

Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.

Naiste panus Eesti majandusse

Rahvusvahelise naistepäeva puhul on paslik vaadata, milline on naiste panus Eesti majandusse. Eesti naised on tööturul Euroopa Liidus elavatest suguõdedest keskmisest aktiivsemad ning töötavad peamiselt hariduse ja kaubanduse tegevusalal. Kui suure osa naised meie igapäevasest majanduslikust heaolust toodavad?

2015. aastal oli Eesti tööealises rahvastikus (15–74-aastased) rohkem naisi kui mehi – 511 000 naist ja 473 000 meest. Vaatamata sellele, et naisi oli ligi 40 000 võrra rohkem, oli nende osalus tööjõus väiksem. Sellest tulenevalt on oluliselt väiksem ka naiste tööhõive. Seevastu naiste tööpuudus on aasta-aastalt olnud meestest väiksem. Alles 2015. aastal langes meeste tööpuudus naiste näitajaga samale tasemele. See on olukord, mida ei esinenud isegi viimase majandusbuumi ajal.

tabel 1.png

Millega tegelevad mitteaktiivsed naised, et neid meestest nii palju rohkem on? Õpingute ja tervisliku seisundi tõttu jääb tööturult iga aasta kõrvale ligikaudu 70 000 naist. Kusjuures täpselt sama suurusjärk kehtib ka meeste puhul. Veelgi rohkem naisi on varasematel aastatel tööturult kõrvale jäänud aga pensioniea tõttu. 2015. aastal jäi pensioniea tõttu tööturult kõrval 60 000 naist, mida on ligi 20 000 naist rohkem kui meest. Suurim erinevus sugudevahelises statistikas tuleb aga oodatud kohast – igal aastal on mitteaktiivsete seas ligikaudu 40 000 naist, kes on kas rasedus- või lapsehoolduspuhkusel või hoolitsevad mõne muu pereliikme eest. Tööealiste meeste seas on teiste eest hoolitsemise tõttu mitteaktiivseid vaid paar tuhat. Huvitava asjaoluna tasub ära mainida ka, et Eurostati andmetel on Euroopa Liidus Saksamaa ja Hollandi naiste tööturul osalemise aktiivsus kõige kõrgem, järgnevad Skandinaavia ja Eesti. Baltimaad üksteisest selle näitaja põhjal aga ei erine.

Tegevusalati on naiste osatähtsus väga erinev

Enim naisi töötab tööjõumahukatel tegevusaladel nagu haridus (50 000), kaubandus (50 000) ja töötlev tööstus (46 000). Peaaegu üldse ei tööta naisi mäetööstuses ja veevarustuses.

2015. aastal oli naiste kontsentratsioon hariduses kõrgeim – tervelt 83% kõigist hariduse tegevusalal hõivatutest on naissoost. Kui poode külastades võib ka kaubandus näida peamiselt naiste tegevusalana, siis tegelikult on 59% kaubanduse tegevusalal hõivatutest naised. Töötlevas tööstuses küündib naiste osatähtsus 38%-ni. Kõrge naiste osatähtsus on veel järgmistel tegevusaladel: majutus ja toitlustus (79%), finants- ja kindlustustegevus (75%) ning tervishoid ja sotsiaalhoolekanne (79%). Avalikus sektoris kokku töötab kaks korda rohkem naisi kui mehi. Madalaim naiste osatähtsus on ehituses – vaid 8% kõigist tegevusalas hõivatutest on naised.

Naiste panus sisemajanduse koguprodukti

Lisaks tööturu analüüsile võime proovida hinnata ka seda, kui suur on naiste panus Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP). Teisisõnu, kui suure osa igapäevasest majanduslikust heaolust naised toodavad. Et statistikast näeme, et erinevused sugude vahel ei piirdu vaid käesolevas artiklis mainituga, tuleks korrektse hinnangu tarvis võtta kogu majandus lahti küllaltki väikesteks kildudeks. Lihtsustatud kujul võime aga mingi aimduse saada, kui heidame pilgu sellele, kuidas jaotuvad naised rohkem ja vähem tootlikumate tegevusalade vahel. Siiski tuleb arvestada, et nii toimetades jätame arvestamata juba ainuüksi selle, et naised ja mehed on sageli hõivatud erinevates tootmisprotsessi etappides, millel on omakorda erinevad tootlikkused.

2014. aastal tuli Eesti majanduses kõrgeim lisandväärtus hõivatu kohta kinnisvaraalasest tegevusest, kus kõigist hõivatutest moodustasid naised 57%. Samuti moodustavad naised enamuse (67%) kõrge tootlikkusega finants- ja kindlustustegevusest. Paraku aga moodustab nende tegevusalade tööjõud vaid väikese osa tööturust – alla 4% kõigist töötavatest naistest. Üle 100 000 naistöötajaga avaliku sektori tegevusalad on seevastu ühed väiksemate tootlikkuse näitajatega valdkonnad. Sama kehtib majutuse ja toitlustuse kohta.

tabel2

Siiski tasub meeles pidada, et SKP ei hõlma endas kõike, mis majanduses toimub. Suurim osa, mis sealt välja jääb, on kõik kodudes toimuvad tööd, mida inimesed omale teenusena sisse ei osta. Benjamin Bridgmani ja kolleegide poolt 2012. aastal avaldatud uurimuse järgi võiks tasustamata kodutööde SKP-sse kaasamine tõsta viimase nominaalset väärtust ligi veerandi võrra. Seega ei loo meile heaolu ainult töölkäivad naised, vaid ka need paarkümmend ametlikus sõnapruugis „mitteaktiivset naist“, kes veedavad suure osa oma ajast lähedaste eest hoolitsedes.

Head naistepäeva!

Robert Müürsepp, Statistikaameti vanemanalüütik


Mõistete seletus
Tööjõud (majanduslikult aktiivne rahvastik) – isikud, kes soovivad töötada ja on võimelised töötama (hõivatute ja töötute summa).
Mitteaktiivne rahvastik (majanduslikult passiivne rahvastik) – isikud, kes ei soovi töötada või ei ole selleks võimelised.
Tööjõus osalemise määr (aktiivsuse määr) – tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus.
Tööhõive määr – hõivatute osatähtsus tööealises rahvastikus.
Töötuse määr ehk tööpuuduse määr – töötute osatähtsus tööjõus.

Naised täna ja 20 aastat tagasi

Võrreldes taasiseseisvumisaja algusega elavad naised praegu kauem, abielluvad ja sünnitavad hiljem ning teevad vähem aborte. 

Eesti taasiseseisvumisaja algusest on möödunud üle 20 aasta. Selle aja jooksul on muutunud inimeste elamistingimused, tõekspidamised ja käitumismallid. Kõik need muutused on avaldunud ka rahvastikku iseloomustavates näitajates. Seoses naistepäevaga on vaatluse all just naisi puudutavad näitajad. 

Statistikaameti andmetel oli 2010. aastal naiste oodatav eluiga 80,5 aastat, mis on ligi kuus aastat pikem kui 1990. aastal. Peamine põhjus on naiste suremuse vähenemine, millele on kaasa aidanud nii arstiabi paranemine kui ka muutused naiste tervisekäitumuses — naised liiguvad rohkem, toituvad teadlikumalt ning seetõttu on vähenenud ka suremus vereringeelundite haigustesse (nt infarkti, insulti). 

Naised on usinad õppijad ning haridustee pikenemisega (pärast gümnaasiumi lõpetamist minnakse sageli ka kõrgharidust omandama) lükkuvad edasi ka abiellumine ja laste saamine. Viimase 20 aasta jooksul on naiste keskmine vanus esmakordsel abiellumisel tõusnud üle 5 aasta ja esimese lapse sünnil enam kui 3 aastat. Abiellumisvanuse suurem tõus tähendab aga seda, et naised sünnitavad sagedamini enne lapse ja alles siis abielluvad. Selle tõttu on suurenenud väljaspool abielu sündinud laste osatähtsus, mille põhjuseks on registreerimata kooselu ehk vabaabielude populaarsuse tõus. Seega kui 20 aastat tagasi oli traditsiooniks enne abielluda ja seejärel saada lapsed, siis tänapäeval sünnivad lapsed sagedamini vabaabielus paaridele ning paljudel abiellujatel on juba olemas ühine laps. 

Üheksakümnendate aastate algust iseloomustab veel suhteliselt kõrge sündimus, kui keskmine laste arv naise kohta oli 2,05. 2010. aastal oli see näitaja 1,64. Paraku tehti kõrge sündimuse ajal ka kolm korda rohkem aborte kui praegu, kuid kahjuks jääb ka praegusel ajal naise soovil või meditsiinilisel näidustusel sündimata 45 last 100 sündinud lapse kohta.

 

Jaana Rahno, Statistikaameti analüütik