Tag Archives: müügitulu

Eesti toiduainetööstuse müügitulu mullu kasvas

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli 2014. aastal Eesti toiduainetööstuse müügitulu 1,5 miljardit eurot. Võrreldes 2013. aastaga kasvas müügitulu 60 miljoni euro võrra.

2014. aastal oli Eestis toiduainete tootmises kõige suurem müügitulu piimatoodete tootmises, järgnesid liha ja lihatoodete tootmine, kala töötlemine ja säilitamine ning pagaritoodete tootmine. Toiduainete tootmise müügitulu struktuur tegevusalati on aastate jooksul püsinud küllaltki stabiilsena.

toiduainete_tootmine


Piimatootmine on kasvanud

Koguseliselt on piimatööstuse kõige olulisemaks tooteartikliks piim, väärtuseliselt aga juust, kuna see on piimast ligi üheksa korda kallim. 2014. aastal olid kõige olulisemad piimatööstuse tooteartiklid piim (91 000 tonni), juust (23 000 tonni) ning kohupiim ja kohupiimatooted (19 000 tonni). Võrreldes 2013. aastaga suurenesid piima, või, maitsestamata jogurti ja piimapulbrite tootmine. Maitsestamata jogurti tootmine, mis 2000. aastal oli peaaegu olematu, on nüüdseks kuuekordistunud – 2014. aastal toodeti 4000 tonni maitsestamata jogurtit.

piim


Vähem suitsuvorsti ja sardelle, rohkem naturaalseid pooltooteid

Lihatööstusele oli 2014. aasta suhteliselt edukas. Müük vähenes vaid linnuliha töötlemise tegevusalal. Olulisel kohal tootmises olid termiliselt töötlemata naturaalsed pooltooted ja erinevad vorsttooted – iseäranis keeduvorst ja viinerid. Võrreldes 2004. aastaga on enim kasvanud naturaalsete pooltoodete (12 700 tonni võrra) tootmine, vähenenud aga suitsuvorsti tootmine (3400 tonni võrra).

liha


Üle poole kalatööstuse toodangust valmistatakse külmutatult

2014. aastal toodeti 64 000 tonni kalatooteid, neist 33 000 tonni külmutatud kujul. Märgatavalt on aastate jooksul vähenenud kalakonservide tootmine – kui 1980-ndatel ja 1990-ndate aastate alguses ületas toodang 80 000 tonni, siis 2014. aastaks on tootmine langenud 2500 tonnini. Samuti on vähenenud soola, vürtsi- ja kuivatatud kala toodang – võrreldes 2004. aastaga vähenes toodang 2014. aastaks kolmandiku võrra.

kala


Rohkem saia, vähem leiba

Pagaritoodetest toodeti 2014. aastal kõige enam saia ja sepikulisi (42 000 tonni) ning leiba (23 000 tonni). Jahu toodeti 93 000 tonni, millest üle 61% moodustas nisujahu.

Kui saia ja sepikuliste tootmist iseloomustab tõusutrend, siis leiva järele näib nõudlus vähenevat. Kui rukkijahu toodetakse rohkem, aga leiba vähem, siis saab teha järelduse, et kodune leivaküpsetamine tootmise numbrites ei kajastu. Kauplustes ringi vaadates näib, et Eestis toodetakse ka makarone, kuid tootmise number tuleb null – seda seetõttu, et suurtootjad valmistavad oma toodangu väljaspool Eestit.

leib, sai


Mullu toodeti rekordkogus õlut

Toiduainetööstuse kõrval on oluline osa ka joogitootmisel. Õlu ja kange alkoholi tootmine annavad olulise osa kogu Eesti toiduainetööstuse müügitulust (vastavalt 6% ja 5%) ning ligi kolmveerandi kogu joogitootmise müügitulust.

joogitootmine

Õlletootmine kasvab aasta-aastalt ja on tõusnud läbi aegade kõrgeimale tasemele – 2014. aastal toodeti 161,4 miljonit liitrit õlut. 2014. aastal on võrreldes varasema aastaga kasvanud ka kange alkoholi, puuvilja- ja marjaveini ning lahjade alkohoolsete jookide tootmine.

Kui vett villitakse pudelisse järjest rohkem, siis karastusjooke toodetakse järjest vähem. 2014. aastal toodeti 57 miljonit liitrit mineraal-, gaseeritud ja gaseerimata vett. Samal ajal toodeti karastusjooke 45,4 miljonit liitrit, mida on kolm korda vähem kui 2006. aastal, mil karastusjookide tootmine oli kõrgseisus.

joogid

Vaata toodetud koguseid elaniku kohta

Ruth Renter, Statistikaameti juhtivstatistik

Septembris tähistatakse Eesti toidu kuud, mille jooksul toimub üle 30 kohalikule toidule pühendatud sündmuse. Eesti toidu kuu programmi leiab www.eestitoit.ee ja Facebooki sündmuse https://www.facebook.com/events/855548084536962.

eesti-toit-2015-est-426

 

Ettevõtete majandustegevus elavnes 2010. aastal

2010. aastal alustas tegevust 2000 uut ettevõtet, tööstusettevõtete ekspordi kiire kasv suurendas kogu ettevõte sektori müügitulu ning paranesid tootlikkuse ja kasumlikkuse näitajad.

Kaupu ja mittefinantsteenuseid tootvate ettevõtete sektor on Eesti sisemajanduse koguprodukti loomisel suurim lisandväärtuse tootja. Statistikaameti andmetel oli ettevõtete lisandväärtus 2010. aastal 7,8 miljardit eurot, mis oli 8% suurem kui aasta varem. Lisandväärtuse kasv tulenes kõrgema lisandväärtusega tööstustoodangu müügikasvust. Ettevõtte kohta oli lisandväärtuse kasvutempo poole aeglasem (4%), sest tegevust alustasid enamasti madala lisandväärtusega teenindusettevõtted.

Lisandväärtuse struktuur jaotatuna kolme komponendi vahel (tööjõukulud, kulum ja jääktulu) sarnanes 2000. aastate alguse struktuurile. 2010. aastal hõlmasid tööjõukulud lisandväärtusest 56%. Peale tööjõukulude ja kulumi elimineerimist, moodustas jääktulu lisandväärtusest neljandiku nagu ka 2002. aastal, jäädes alla majanduskasvu aastate 30–35% tasemele. Jääktulu maksimaalne 35%-line osatähtsus jäi 2006. aastasse, luues ettevõtetele võimaluse kasvatada järgmisel aastal oma investeeringuid põhivarasse viimase kümne aasta kõrgeimale tasemele. 2009. aasta lisandväärtuse struktuurile oli iseloomulik varade väärtuse langust sisaldava kulumi kiire kasv ja tööjõukulude suur osatähtsus. 2010. aastal kahanes kulude kokkuhoiu tõttu nii kulumi kui ka tööjõukulude osatähtsus lisandväärtuses. Samal ajal suurenes jääktulu osatähtsus 2009. aastaga võrreldes 9 protsendipunkti. See annab lootust, et ettevõtete võimalused investeerida paranevad.

Lisandväärtus hõivatu kohta komponentide järgi, 2000–2010

Lisandväärtus hõivatu kohta komponentide järgi, 2000–2010

Ettevõtted piirasid kulusid

Majanduslangusest tingitud range kokkuhoiupoliitika jätkus ka 2010. aastal ja mõjutas positiivselt ettevõtete finantsolukorda. Kulude kokkuhoiu tulemusel vähenes kulude osatähtsus müügitulus 95%-ni, seda peamiselt tööjõukulude ja kulumi vähenemise tõttu. 2010. aastal jätkus nii hõivatute kui ka neile tehtud kulutuste vähenemine, aga märksa aeglasemas tempos kui aasta varem. Majanduskasvu aastate kiire palgakasvu tulemusel suurenes tööjõukulude osatähtsus müügitulus ja ulatus 2009. aastal 14%-ni, 2010. aastal langes tagasi 12%-ni.

Koos hõivatute arvu vähenemisega on oluliselt paranenud tootlikkuse näitajad. Hõivatute ja töötundide arvestuses olid 2010. aasta tootlikkusnäitajad üle kahe korra kõrgemad kui kümme aastat tagasi ja ühtlasi olid nad ka viimase kümne aasta parimad. Tööviljakus (arvutatuna lisandväärtus hõivatu kohta) ligines 20 000 eurole, mis oli 13% enam kui aasta varem. Samas ettevõtete keskmine tööjõukulu hõivatu kohta ei muutunud. Seega buumiaastate palga ja tootlikkuse kasvu vaheline ebakõla on vähenenud ning ettevõtete olukord paranenud.

Kulude kokkuhoiu tõttu teenisid Eesti ettevõtted 2010. aastal üle 2 miljardi euro kasumit, see on neli korda enam kui aasta varem. Puhaskasumi tulumaksuvaba reinvesteerimise võimalus on suunanud kasumeid tagasi ettevõtlusse ja elavdanud investeerimist. Et puhaskasumid kahanesid langusaastatel oluliselt oli ettevõtete sektori investeerimisaktiivsus 2010. aastal jätkuvalt madal, kuid siiski oli märgata elavnemise märke. Ettevõtted investeerisid põhivarasse 2,3 miljardit eurot nagu aasta varemgi. Kui aastatel 2008–2009 investeeringud vähenesid eelmise aastaga võrreldes, siis 2010. aastal langus peatus. Muutunud on ka investeeringute struktuur. Märgatavalt on kasvanud investeeringud transpordivahenditesse, mis olid poole suuremad kui 2009. aastal. Samavõrra on vähenenud investeeringud maasse ja immateriaalsesse põhivarasse. Investeerimine hoonete ja rajatiste ehitamisse ja rekonstrueerimisse hakkas pärast 2009. aasta järsku langust pisut suurenema.

Ettevõtete puhaskasum (-kahjum) ja investeeringud põhivarasse, 2000–2010

Ettevõtete puhaskasum (-kahjum) ja investeeringud põhivarasse, 2000–2010

Puhaskasum ja dividendid

Alla kahe kolmandiku ettevõtetest lõpetasid 2010. aasta kasumiga ja enam kui kolmandik kahjumiga. Aasta varem olid ligi pooled ettevõtted kasumis ja pooled kahjumis. Võrdlusena olgu toodud, et hoogsa majanduskasvu aastatel (2005–2007) lõpetas kahjumiga vaid 13% ettevõtteid. Vaatamata puhaskasumi mitmekordsele vähenemisele aastatel 2008–2009 on väljakuulutatud dividendid jäänud samale tasemele, sest dividende saab maksta varasematel aastatel teenitud kasumi arvelt. Ka 2010. aastal võrreldes eelnenud aastatega teenitud suurem puhaskasum ei toonud suuri muutusi. Ettevõtted maksid välja dividende ligi 800 miljonit eurot. Veerandi kogu dividendide summast moodustasid energeetikaettevõtete väljamaksed omanikele. Kasumi väljavõtjad olid ka peakontorite ja kaubandusettevõtete omanikud.

Ettevõtete puhaskasum ja puhaskahjum ning dividendid, 2000–2010

Ettevõtete puhaskasum ja puhaskahjum ning dividendid, 2000–2010

2010. aastal jäi palgakasv ettevõtetes küll alla tarbijahindade tõusule, kuid ettevõtete väljatulek majanduslangusest ning nende paranenud finants-majanduslik olukord loob võimalused nii investeeringute kui ka tööjõukulude kasvuks, mida kinnitavad ka 2011. aasta lühiajastatistika andmed.

Reet Nestor, Statistikaameti juhtivstatistik

Majandust räsinud kriis ei säästnud ka kontsernidesse koondunud ettevõtteid

Statistikaameti andmetel andsid 2010. aastal ettevõttegrupid ehk kontsernid üle 60% Eesti ettevõtete müügitulust ning neis leidis rakendust kolmandik kõigist tööga hõivatutest. Samas alates 2008. aasta lõpust Eesti majandust räsinud kriis ei säästnud ka kontsernidesse koondunud ettevõtteid. Ellujäämise nimel vähendati töötajate arvu ja toimusid kontsernisisesed ümberstruktureerimised.

2010. aastal tegutses Eestis 4807 kontserni, neist 63% Eesti ning 37% väliskapitali kontrolli all. Kontsernide arv on aasta-aastalt kasvanud, ent 2010. aastal aeglustus juurdekasv peaaegu seisakuni. Majanduslikult rasketes oludes vähenes kontsernide huvi uute tütarettevõtete loomiseks ja nii lisandus 2010. aastal kontserne vaid 1%. Eesti kapitali kontrolli all olevate kontsernide arvu puhul on kasvutrend valitsenud viimased viis aastat, väliskontsernide arv 2010. aastal langes. 

Eesti kontsernidesse kuuluvad ettevõtted moodustasid 2010. aastal 7% kogu aktiivsete ettevõtete populatsioonist ning väliskontserniliikmed 2%. Kontsernide panus Eesti tööhõivesse on aastate jooksul stabiilselt märkimisväärne olnud — ka 2010. aastal leidis 34% kõigist tööga hõivatutest rakendust kontserni kuuluvas ettevõttes. Samas vähenes 2010. aastal tööhõive varasema aastaga võrreldes nii Eesti kui ka väliskontsernides kummaski 9% vaatamata uute ettevõtete lisandumisele Eesti kapitalil põhinevate kontsernide koosseisu. 

Väliskontsernide roll Eesti majanduses ja tööhõives 

2010. aastal leidis väliskontsernides rakendust 16% kogu Eesti hõivatutest ja nad andsid 30% kogu ettevõtete müügitulust. Eestis oli tütarettevõtteid 59 riigi kontsernil. 87% väliskontsernidest olid Euroopa päritolu. Eesti majandust ja tööhõivet mõjutasid enim Soome, Rootsi, Ameerika Ühendriikide, Läti ja Saksamaa kontsernid. 

Traditsiooniliselt oli väliskapitali mõju tööhõivele suurim finantsvahenduses, kus väliskontserni kuuluvas ettevõttes töötas 67% tegevusala hõivatutest — see oli kolm protsendipunkti enam kui 2009. aastal. Väliskontsernid andsid 2010. aastal tööd 42%-le info ja side ning 36%-le haldus- ja abitegevuse tegevusala hõivatutest. Väliskontsernides töötas rohkem kui kolmandik töötleva tööstuse tegevusala hõivatutest. 

Keskmisest enam kahanes töötajate arv väliskontsernidesse kuuluvates veondusettevõtetes, kus töö kaotas iga neljas töötaja ning ehitus-, kinnisvara-, majutus- ja soojatootmisettevõtetes, kus hõivatute arv kahanes veidi enam kui kümnendiku. 

Eestis tegutsevatest väliskontsernidest oli iga kolmanda põhitegevusalaks hulgi- ja jaekaubandus. Valdava osa neist moodustasid hulgimüügiga tegelevad kontsernid. Vaatamata selliste kontsernide rohkusele, pakkusid need tööd vaid 6%-le väliskontsernides hõivatuist ja müügitulust oli nende osatähtsus 18%.

Märksa olulisem roll oli töötlevas tööstuses tegutsevatel väliskontsernidel. 2010. aastal andsid 342 kontserni tööd ligi 40%-le väliskontsernides hõivatuist ning rohkem kui neljandiku väliskontsernide koosseisu kuuluvate Eesti ettevõtete müügitulust.

2010. aastal lisandus enim info ja side ning haldus- ja abitegevusega (rent, tööhõive, turism, turvatöö jne) tegelevaid väliskontserne — nende arv kasvas vastavalt 11% ja 13%. Suurim langus tabas ehituses tegutsevaid väliskontserne, mille arv kahanes aastaga 12%.

Kontsernide tegevuse kohta 2010. aastal detailsem ülevaade statistika andmebaasis ning aastate 2005–2010 kohta ilmub põhjalikum analüüs 2011. aasta juunis kogumikus „Ettevõtlus“.  

Katrin Aasmäe, Statistikaameti juhtivstatistik 

Globaliseerumistrend on maailma majanduses tähtis — seda on viimastel aastakümnetel jälgitud kasvava huviga kogu maailmas, sealhulgas ka Eestis. Et uurida ettevõtluse üleilmastumise taset Eestis ja ettevõttegruppide, eriti rahvusvaheliste kontsernide rolli majanduses, kogub Statistikaamet alates 2005. aastast regulaarselt andmeid Eestis tegutsevate kontsernide kohta.

Statistikaameti majandusüksuste statistiline register sisaldab infot kaht tüüpi kontsernide kohta: Eesti territooriumil tegutsevad väliskontsernid, mille peaettevõtted asuvad väljaspool Eestit ja Eesti kapitali kontrolli all olevad kontsernid. Viimaste puhul on info olemas ainult Eesti territooriumil tegutsevate kontserniliikmete kohta. Eesti ettevõtete välismaal tegutsevate tütarettevõtete andmed ei ole praegu hõlmatud korralise infoallika puudumise tõttu. Et ettevõtete niigi suur aruandluskoormus ei kasvaks, kasutatakse andmeallikana eelkõige riiklike ja teiste andmekogude andmeid.

Balti riikide jaekaubandus pöördus aasta teisel poolel tõusule

Kui 2009. aasta oli Balti riikide jaekaubandusettevõtetele väga raske ja müügitulu vähenes aastaga viiendiku, siis 2010. aasta alguses hakkas langustempo pidurduma ning pöördus aasta teises pooles tõusule.

2009. aastal vähenes Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu varasema aastaga võrreldes püsivhindades 18%, Leedus 21% ja Lätis 27%. 2010. aasta juulis pöördus Eesti jaekaubandusettevõtete müügitulu pärast ligi kaks ja pool aastat kestnud langust taas tõusule, kuid aasta kokkuvõttes siiski tõusu saavutada ei suudetud. Jaekaubandusettevõtete müügitulu jäi 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes samale tasemele. Lätis oli pöördepunktiks 2010. aasta august, Leedus aga 2010. aasta oktoober, mil sealsete jaekaubandusettevõtete müügitulu pöördus pärast pikaajalist langust taas tõusule. Lätis kestis sarnaselt Eestile müügitulu langus kokku ligi kaks ja pool aastat, Leedus kaks aastat. 2010. aasta kokkuvõttes vähenes Läti jaekaubandusettevõtete müügitulu eelmise aastaga võrreldes 2%, Leedus aga 7%.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu muutus Balti riikides, jaanuar 2005 – detsember 2010 (eelmise aasta vastav kuu = 100)

Jaekaubandusettevõtete müügitulu muutus Balti riikides, jaanuar 2005 – detsember 2010 (eelmise aasta vastav kuu = 100)

Nii Eestis kui ka Lätis suutsid tööstuskaupade kauplused 2010. aastal eelmise aastaga võrreldes kasvu saavutada. Eesti tööstuskaupade kaupluste müügitulu suurenes aastaga 2%, Lätis 3%, Leedus aga vähenes 4%. Kui vaadata toidukaupade kauplusi, siis neis vähenes müügitulu kõigis Balti riikides. Eestis vähenes toidukaupade kaupluste müügitulu varasema aastaga võrreldes 3%, Lätis 5% ning Leedus 9%. Eesti toidukaupade kaupluste müügitulu kasvu piiras keskmisest kiirem toidukaupade hinnatõus. Kui 2009. aastal langesid toidukaupade hinnad varasema aastaga võrreldes 4%, siis 2010. aastal tõusid 3%. 

Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbija- ja kaubandusbaromeetri kindlustunde indikaatorid paranesid 2011. aasta jaanuaris korraldatud küsitluse kohaselt. Tarbijate kindlustunde indikaator muutus esimest korda taas positiivseks pärast 2007. aasta augustit. Paranesid hinnangud nii pere kui riigi majandusolukorrale, tööturu arengule ning samuti hinnati säästuvõimet mõnevõrra paremaks eelmistest perioodidest. Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul on 2011. aasta alguses oodata seniste arengute jätkumist

Jaanika Tiigiste, Statistikaameti juhtivstatistik 

Müügitulu on ettevõtte kogutulu ehk siis kõikide, nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, osutatud teenuste ja edasimüügi eesmärgil soetatud kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu, mis ei sisalda käibemaksu ega aktsiise.

Balti riikide jaekaubanduses on langus hakanud mõnevõrra pidurduma

Balti riikide jaekaubandusettevõtetele oli 2009. aasta väga raske. Eestis vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu varasema aastaga võrreldes 18%, Leedus 21% ja Lätis 28%. 2010. aasta alguses hakkas jaemüügi langustempo mõnevõrra pidurduma.  

Eestis on tänavu kolme esimese kuuga jaekaubandusettevõtete müügitulu võrreldes eelmise aasta vastava perioodiga langenud 8% (2009. aasta viimase kolme kuu näitaja oli 18%). Müügitulu langustempo pidurdumist 2010. aasta alguses võib täheldada ka Leedu ja Läti jaekaubandusettevõtetes. Leedus vähenes jaekaubandusettevõtete müügitulu kolme esimese kuuga 14% ning Lätis 13% võrreldes eelmise aasta sama perioodiga (2009. aasta viimase kolme kuu näitaja oli Leedus 26% ja Lätis 29%). 

Kui vaadata Eesti toidu- ja tööstuskaupade kauplusi, siis peamiselt on müügitulu languse vähenemist mõjutanud tööstuskaupade kauplused. Ka buumiaastatel tagasid müügitulu kasvu põhiliselt just need kauplused. 2008. aasta jaanuarist-detsembrini vähenes tööstuskaupade kaupluste müügitulu võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 9% ning toidukaupade kaupluste müügitulu 1%, 2009. aastal olid need näitajad vastavalt 26% ja 9%. Võib öelda, et toidukaupade kauplused on võrdlemisi hästi vastu pidanud, kui vaadata üldist müügitulu langust jaekaubandusettevõtetes. Samas on ka ilmselge, et just püsikaubad on need, millest tarbijad esimesena loobuvad ning toidu arvelt üritatakse vähem kokku hoida. 

Eesti Konjunktuuriinstituudi tarbija- ja kaubandusbaromeetri kindlustunde indikaatorid on viimastel kuudel oluliselt paranenud. Aprillis muutus kaubanduse kindlustunde indikaator üle pika aja jälle positiivseks. Oluliselt paranesid ootused kaupade müügi ning tellimuste suhtes järgmiseks kolmeks kuuks. Ka töötajate arvu ei plaanita enam vähendada. Kuigi aastases võrdluses müügi kasvule pöördumist veel ei prognoosita, on Eesti Konjunktuuriinstituudi hinnangul siiski järgnevatel kuudel oodata müügilanguse pidurdumise jätkumist.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, jaanuar 2005 - märts 2010

Jaekaubandusettevõtete müügitulu muutus võrreldes eelmise aasta sama kuuga, jaanuar 2005 - märts 2010

 

Jaanika Tiigiste, Statistikaameti juhtivstatistik