Tag Archives: munad

Eestis tarbitakse aina enam mune ja mett

Statistikaameti andmetel tarbis Eesti elanik 2018. aastal nädalas keskmiselt ligi viis muna ja kaks teelusikatäit mett, mis on rohkem kui aasta varem. Koos tarbimise kasvuga on kasvanud ka importtoodangu hulk, kuid 60% tarbitud munast ja 77% meest on jätkuvalt eestimaist päritolu.

Muna tarbimine on kümnendiku võrra suurenenud

2018. aasta lõpus peeti Eestis arvestuslikult 2,1 miljonit lindu, kellest 97% olid kanad ja kuked ning ülejäänud vutid, haned, pardid jms. Kõikidest kanadest ja kukkedest oli enamik broilerid ja veidi alla kolmandiku munejad kanad. Kokku toodeti 2018. aastal Eestis veidi üle 205 miljoni muna ehk koguseliselt umbes 13 000 tonni. See on varasema aastaga võrreldes küll 0,7% võrra vähem, kuid aasta jooksul toimunud salmonelloosipuhangut arvestades siiski tubli tulemus.

Muna tarbimise arvestusel osalevad veel ka mõned pulbrilisel või vedelal kujul munatooted, mis teisendatakse arvestuslikult ümber põhitooteks ehk munaks. Sellise arvestuse kohaselt imporditi 2018. aastal mune ja muid munatooteid Eestisse ligemale 11 000 tonni, millest tervel kujul munad moodustasid kaks kolmandikku.

Seega oli munade import Eestisse ainult natuke väiksem kui Eesti omatoodang. Eksport oli samal ajal impordist rohkem kui viis korda väiksem ja jäi 2000 tonni piiresse. Kuna toodang jäi praktiliselt muutumatuks, import suurenes ja eksport vähenes, siis suurenes ka arvestuslik tarbimine. 2018. aasta muna kogutarbimiseks kujuneb seega 21 500 tonni ehk 344 miljonit muna. Sellest 3% läks haudemunaks ja ülejäänu inimtarbimiseks ehk keskmiselt tarbiti aastas elaniku kohta 252 muna. Võrreldes 2017. aastaga on tarbimine elaniku kohta kümnendiku suurenenud ning väikeste tõusude ja mõõnadega pikalt kerges tõusutrendis püsinud.

Mee tarbimine on kümne aastaga kahekordistunud

Eestis oli eelmise aasta seisuga arvestuslikult 49 000 mesilasperet, mis kokku tootsid veidi üle 1200 tonni mett. 2017. aastaga võrreldes kasvas nii mee toodang kui ka tarbimine ligi 8% ja mõlemad on olnud pikaaegses kasvutrendis. Mee import on küll üsna suur, kuid suur osa sellest viiakse Eestist uuesti välja. Eestisse jääb arvestuslikult ligi 390 tonni importmett, mis moodustab ligi kolmandiku Eesti oma meetoodangust. Viimase viie aasta vaates ületab import eksporti järjest rohkem. Meie oma mett eksporditi 2018. aastal umbes viis tonni ja Eesti kogutarbimiseks jäi veidi üle 1600 tonni ehk umbes 1,2 kilo mett inimese kohta aastas. Kokkuvõttes suudame tarbitavast meekogusest omatoodanguga katta veidi üle kolmveerandi.

Detailsem ülevaade statistika andmebaasis

Rohkem infot Statistikaameti analüütik Ege Kirs

Metoodika

Statistikaamet kasutas Eestis tarbitud põllumajandussaaduste koguste arvutamisel toodangu ja ekspordi-impordi andmeid. Toodanguna arvestatakse kogu Eesti põllumajandustoodangut, sealhulgas hinnangulisena ka kodumajapidamistes oma tarbeks saadud koguseid, mis poodi ja turule kunagi ei jõua. Muna tarbimise leidmisel võetakse arvesse ka peamiselt põhitootest koosnevad töödeldud tooted, kusjuures töödeldud toodete kogus arvestatakse ümber töötlemata toote koguseks. Arvutamise alusena kasutatakse Eurostati pakutud keskmisi koefitsiente. Eesti tarbimine sisaldab potentsiaalselt ka Eestis töötlemiseks minevat kogust (viimane võib sisaldada ka eksporditavate toodete kogust). Tuleb arvestada, et kirjeldatud viisil leitav isevarustatuse tase ei näita Eesti potentsiaalset tootmisvõimekust, vaid turuolukorrast lähtuvat isevarustatuse taset. Et aga tootmismahte ei ole võimalik väga kiiresti muuta, saab sellest siiski teha järeldusi ka toidujulgeoleku kohta.

 

Munatarbimine suureneb

Statistikaameti andmetel tarbitakse Eestis elaniku kohta 235 muna aastas. See on 4,5 muna nädalas, millest 4,3 kulub inimtarbimiseks ja 0,2 muuks otstarbeks. Inimtarbimiseks arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist ning välisturistide tarbitud toitu. Muu otstarve sisaldab haudemunaks ja loomasöödaks kasutatud mune.

Muna tarbimine elaniku kohta on viimase kümne aasta jooksul tasapisi suurenenud — 2006. aastal tarbiti 163 muna elaniku kohta, 2009. aastal 182, 2012. aastal 198 ja 2015. aastal 225 muna. Kogused sisaldavad nii kodumaist kui ka importmuna, nii värsket kui ka töödeldut, koorega ja ilma.

Vaatamata vahepealsetele langustele ja tõusudele on munatoodang kümne aasta jooksul kokkuvõttes kasvanud. 2015. aastal munesid Eesti kodulinnud 204,4 miljonit muna. 2016. aasta esialgsetel andmetel 194,1 miljonit muna, mis on 23% rohkem kui 2007. aastal. 2016. aasta esialgsetel andmetel oli Eestis aasta lõpuks ligi kaks miljonit kodulindu, kellest kolmandik on munejad kanad toidumunade tootmiseks. Lisaks kanadele saab toidumune ka teistelt lindudelt, näiteks vuttidelt. 2015. aastal oli munatoodangust 1,2% sertifitseeritud mahetoodang.

Jagades toodangu tarbimisega, tuleb munade 2015. aasta isevarustatuseks (mitu protsenti katab omatoodang inimtarbimisest) 69%. Võttes arvesse ka eksporti, siis selgub, et Eesti elanik tarbib rohkem imporditud mune. Ligi 90% koorega importmunast toodi 2016. aastal Lätist, Leedust ja Poolast. Eesti päritolu munadest eksporditi 86% Lätti ja Leetu. Eesti mune söövad ka näiteks rootslased ja norrakad.

170410_munadepyha_veeb_est

Häid kevadpühi!

Eve Valdvee, Statistikaameti juhtivstatistik-metoodik

Metoodika

Tarbimise andmed põhinevad Maaeluministeeriumi poolt tellitud põllumajandussaaduste ressursi ja tarbimise arvestusel. Kogutarbimise saamiseks arvestatakse toodetud, imporditud ja eksporditud koguseid. Elaniku kohta arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist, ka söömata jäänud toidu kadu ja välisturistide tarbitud toitu. Tarbimise arvestustes elaniku kohta on kasutatud aruandeaasta rahvaarvu 1. jaanuari seisuga. Munade kaal on arvestatud tükkideks kanamuna keskmise kaaluga, mis on 62,5 grammi. 2016. aasta tarbimise andmed avaldatakse peale lõplike toodangu andmete selgumist 2017. aasta juulis.